Tiit Madisson: Eestis valitseb praegu suurem hirmuõhkkond kui 1980-ndate lõpus

"Kartellipoliitikuid rahvaalgatus ei huvita, nad on sellele risti vastu, et mitte oma võimu kaotada," sõnas rahvuslik aktivist Tiit Madisson ja selgitas, et nii rahvaalgatuse kui ka presidendi otsevalimiste eelnõu hääletatakse pidevalt maha. Samuti paneb Madissoni muretsema poliitikute lühike pink: "Jürgen Ligi tõstetakse ühelt ministrikohalt teisele. Toimuv on nagu nukuteater, liivakasti mäng. Eesti on tegelikult nii sõltumatu, et temast ei sõltu mitte midagi."

Parteitu Madisson rääkis Tallinna TV saates "Mõtleme taas", et kartellipoliitikud armastavad rahvaalgatuse ja presidendi otsevalimise teemal ainult demagoogitseda, tegelikult rahva võim neile korda ei lähe. "See paistab välja nende tegudest. Nii rahvaalgatuse kui presidendi otsevalimise eelnõu hääletatakse pidevalt maha. See on demagoogia, et poliitikud seisavad rahva eest. Viimastel aastakümnetel on väljakujunenud, et poliitikud seisavad oma huvide eest. Nende huvi on olla toiduahelas, elatuda sellest. Rahvas olevat küll võimu kandja, ent rahvaga arvestada ei taheta. Kui räägime demokraatiast, peaks rahval olema otsustusõigus, aga seda ei ole."

Madissoni hinnangul on Eestis toimuv naeruväärne. "Poliitikute pink on ju nii lühike. Seda näitab kas või Jürgen Ligi tõstmine ühel ministri kohalt teise. Toimuv on nagu nukuteater, liivakasti mäng. Eesti on tegelikult nii sõltumatu, et temast ei sõltu mitte midagi. Lisaks valitseb Eestis täna palju suurem hirmuõhkkond kui näiteks nõukogude aja lõpul, 80ndate lõpul."

SA Perekonna ja Tradistiooni Kaitseks juhatuse esimees Varro Vooglaid selgitas saates, et rahvaalgatuse ja presidendi valimise võimalus oli Eesti rahval olemas 1920. ja 1933. aasta põhiseadusega. "1992. aasta põhiseadusega pole alles kumbagi, ei rahva õigust algatada seaduseelnõusid ja rahvahääletusi ega õigust valida presidenti. Ainus võimalus, mis rahval kõrgeima riigivõimu kandjana jäänud, on valida parlamenti."

Vooglaid märkis, et kogu vähene võim, mis meie riigis veel alles, on koondunud parteide, ennekõike küll nende tahatubade, kätte. "Võim on väga väikese valitud ringi inimeste käes. Neid mõjutavad ärilised ringkonnad, välisriikide ja suurte rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad. Rahvaalgatuse taastamine tähendaks sisuliselt seda, et parteidelt võetakse väga suur osa võimust ära ja antakse see rahvale. Loomulikult pole parteid sellest huvitatud. Selleks, et rahvas ei saaks oma tahet maksma panna, ei taha võimul olevad parteid mitte mingil juhul rahvaalgatuse õigust lubada. Rahvaalgatuse õiguse korral ei saaks Eesti ühiskonna asju rahva sekkumiseta suunatult juhtida nende eesmärkide poole, kuhu neid väikese kliki poolt juhtida tahetakse."

Vooglaiu hinnangul taandub Eestis kõik ühele põhimõttelisele küsimusele: kas tahame kujundada demokraatlikku ühiskonda või ei taha."Demokraatliku riigi olemasoluks ei piisa ainult selle deklareerimisest. Siin loevad faktid, mitte sõnad ja kaunid avaldused. Kui rahvale ei võimaldata osalemist kõige kaalukamate otsuste langetamisel, tuleb tõdeda, et Eesti ei ole demokraatlik riik."

Vooglaid lisas, et aasta alguses Turu-uuringute ASi poolt läbiviidud küsitlus näitas, et rahvaalgatuse taastamist pooldas üle 80% küsitletutest. "Seda põhjusel, et täna võimul olevad parteid ei esinda piisavalt rahva lootusi, ootusi, tahet, tõekspidamisi ja asjadest arusaamisi. Pigem esindavad välismaiste ja äriliste huvigruppide tahtmisi, viies ellu poliitilist programmi, mis on vastuolus väga suure osa inimeste tegeliku tahtmisega."

Allikas: http://www.pealinn.ee/poliitika/tiit-madisson-eestis-valitseb-praegu-suurem-hirmuohkkond-kui-n177443