Madisson ja Vooglaid: praegust Eesti riiki ei saa ausameelselt demokraatlikuks nimetada

Parteitu rahvuslik aktivist ja SAPTK juhatuse esimees Varro Vooglaid selgitasid Tallinna TV saates “Mõtleme taas”, miks on hädavajalik taastada Eesti Vabariigis rahva õigus algatada seaduseelnõusid ja rahvahääletusi.

Tiit Madissoni sõnul ei ole rahvaalgatuse õiguse taastamine lihtne, kuna nn kartellierakonnad ei soovi võimu rahvaga jagada. “Nii rahvaalgatuse õiguse taastamine kui ka presidendi otsevalimiste sisseseadmine on Riigikogus palju kordi mahahääletatud,” selgitas Madisson toonitades, et parteid on huvitatud pigem omahuvide edendamisest, kui rahva hüvangust.

Varro Vooglaid lisas, et kui 1920. aasta põhiseadus nägi rahvale ette võimaluse teostada oma staatust kõrgeima riigivõimu kandjana nii seaduseelnõude algatamise teel, rahvahääletuste algatamise teel kui ka rahvaesindajate valimise teel, millele 1933. aasta põhiseadus lisas veel riigivanema valimise õiguse, siis praegu kehtivas, 1992. aasta põhiseaduses on neist neljast riigivõimu teostamise võimalusest jäänud alles vaid üks ehk võimalus valida Riigikogu.

“Kogu see võim, mis meie riigis on alles jäänud – suur osa on ju loovutatud Euroopa Liidule – on koondunud parteide ja nende tagatubade, väga väikese ringi inimeste kätte. Rahvaalgatuse taastamine tähendaks aga suure osa selle võimu parteidelt äravõtmist ja selle jagamist rahvaga. Loomulikult ei ole parteid sellest huvitatud,” rääkis Vooglaid.

Rahvaalgatuse õiguse olemasolul saaksime perspektiivitu ja ülikalli Rail Balticu projekti peatamiseks vajaliku rahvahääletuse kokkukutsumiseks tarvilikud 25 000 allkirja kokku vähem kui kuu ajaga. – Varro Vooglaid

Madisson meenutas, et Põhiseaduse Assambleel otsustati mitte anda rahvale rahvaalgatuse õigust, kuna rahvas olevat selleks liialt rumal. Aga tema sõnul ei saa demokraatliku riigi ideaalist lähtudes niimoodi küsimusse suhtuda: “Võib-olla tõesti ei ole rahvas poliitilistes küsimustes nii tasemel ja võib ka valesti otsustada, aga vähemasti oleks otsedemokraatia korral otsused rahva enda otsused, mitte poliitikute poolt rahva eest langetatud otsused.”
Aastaid enda sõnul pagulasena Hispaanias elanud, ent sel aastal Eestisse naasnud Madissoni väitel on Eesti poliitiline maastik muutunud naeruväärseks ning meenutab nukuteatrit, kus parteide tagatoad, välisriikide saatkonnad ja Brüsseli võimuringkonnad tõmbavad nööre ja poliitikud mängivad rahvale etendust.

Vooglaiu hinnangul taanduvad rahvaalgatusega seonduvad küsimused lõppastmes ühele väga printsipiaalsele küsimusele, milleks on küsimus sellest, kas Eesti tahab tegelikult olla demokraatlik riik või mitte. “Selleks, et meil oleks demokraatlik riik, ei piisa vaid ilusatest sõnadest ja kaunitest deklaratsioonidest. Kui rahvale tegelikult ei võimaldata osalemist kõige olulisemate otsuste langetamisel, siis tuleb tõdeda, et Eesti ei ole tegelikult demokraatlik riik,” märkis Vooglaid osundades, et isegi presidendivalimisteks nimetatud protsess ei ole tegelikult mingi valimine, vaid parteide tagatubade kokkuleppel presidendi määramine.

Nii nõukogude võimu kui ka Eesti Vabariigi poolt represseeritud Madissoni sõnul on oluline koondada rahvaalgatuse õiguse taastamiseks ulatuslikku rahvaliikumist, mis ei ole aga lihtne ülesanne, kuna Eestis on võtnud maad hirmuõhkkond ja inimesed ei julge enam poliitilistes küsimustes võimule vastandumist eeldavaid seisukohti väljendada.

Vooglaid rõhutas aga, et rahvaalgatuse taastamine on vajalik ühelt poolt selleks, et luua eeldused esindusdemokraatia toimimiseks ehk selleks, et need, kes peavad olema rahva esindajaks, püsiksid oma pädevuse piires, mitte ei hakkaks peremehetsema, ning teiselt poolt selleks, et luua kanalid, mille kaudu võiks rahva tahtmine jõuda poliitiliste otsuste näol reaalse väljundini ja mis seega looksid reaalsed tingimused tõelise kodanikuühiskonna tekkimiseks.
Seda, milliseid seisukohti saates veel esitati, vaata ülaltoodud videost.

Allikas: http://objektiiv.ee/madisson-ja-vooglaid-praegust-eesti-riiki-ei-saa-ausameelselt-demokraatlikuks-nimetada/