Homoseksuaalsete vasakpoolsete uue ristisõja sihikul on lapsed

Tänapäeval on moeasjaks tolereerida alaealiste vastu külgetõmmet tundvate täiskasvanute “põlvkondadevahelist romantikat”. Homoseksuaalsete vasakpoolsete uue ristisõja sihiks on täiskasvanu ja lapse vahelise seksi “normaliseerimine”, kirjutab Matt Barber.

Niipalju siis vasakpoolsete retoorikast, et seks on “täiskasvanute vahelisel vastastikusel nõusolekul põhinev tegevus”. Meie alati meelekindlad, enda sõnul progressiivsed “vabadusvõitlejad”, sõbrad Ameerika inimõiguste ühingust (ACLU), Ameerika peamisest uudistejaamast MSNBC-st ja mujalt on igati suurendanud oma jõupingutusi, et jätta seksi määratlusse alles ainult fraas “vastastikusel nõusolekul põhinev tegevus”, mis on sellisena palju vähem tülikas, mida kasutada “üllas võitluses” piiramatu seksuaalse vabaduse eest.

Tänapäeval on moeasjaks tolereerida alaealiste vastu külgetõmmet tundvate täiskasvanute “põlvkondadevahelist romantikat”.
Kas olete kuulnud Kaitlyn Huntist? Viimase aasta jooksul on sellest vaese, vääritimõistetud lesbinaise kui homoseksuaali tagakiusamisest saanud “homoõiguste” aktivistide ja teiste vasakpoolsete perverssuste toetajate jaoks üldsuse huvi äratav sündmus.
Vaatamata massikogunemistele ja interneti petitsioonidele, millele on alla kirjutanud sajad tuhanded “ülitolerantsed”, mõistis “homofoobne” Florida kriminaalõigussüsteem proua Hunti siiski ühemõtteliselt süüdi mitmes seksuaalse vägivallaga seotud kuriteos, mida ta pani korduvalt toime 14-aastase tüdruku suhtes.

Puritaanid.
No muidugi, tema alaealine ohver oli väidetavalt “andnud nõusoleku”, mida loosungiga “Vabastage Kate” lehvitajad kujutavad süütu kohtinguna, kuid loomulikult ei saa lapsed enne seksuaalse enesemääramise ikka jõudmist anda seaduse järgi nõusolekut täiskasvanutega seksimiseks. Nii on.
Siiski tundis see “progressiivne” seltskond ilmselt, et mingil põhjusel tegemist on nende “püha üritusega”. See oli juhtum, mis aitas neil teostada ajaloolisi “homoõigusi”, mille eesmärk on tagasi võtta suuremat osa, kui mitte kõiki, legaalset seksuaalvanust puudutavatest seadustest – määrusi, mis on mõeldud laste kaitsmiseks selliste täiskasvanud seksuaalmaniakkide nagu Kate eest.
Seda juhtumit on käsitlenud laialdaselt veteranajakirjanik Robert Stacy McCain. Ühes oma artiklis, mis ilmus hiljuti ajakirjas American Spectatoris pealkirja all “Kaitlyn Hunt on süüdi ning, jah, pedofiilia normaliseerimise liikumine on täitsa olemas” kirjutab McCain järgmist: “Kaitlyn Hunt on kurjategija. Me võime seda väita kui neutraalselt objektiivset tõsiasja nüüd, kus 19-aastane endine tantsutüdruk on palunud “mitte vaidlustada” lesbi mitmeid kuritegusid, mis puudutavad tema seksuaalsuhet alaealisega. Ja ikkagi on alles jäänud küsimus, milline tähendus on tema vastulausel Florida kohtusaalis neljapäeval, nagu Rush Limbaugh nimetab, “pedofiilia normaliseerimise” jaoks.
Siin on vastus: pedofiilia normaliseerimise liikumise olemasolus pole mingit kahtlust. See on kindlalt olemas. Ma olen sellega isiklikult kokku puutunud ja hoolimata “progressiivsete” protestidest on “pedofiilide õiguste” liikumine lahutamatult seotud niinimetatud “homoõiguste” liikumisega.

Kaks aastat tagasi osalesin ma koos auväärse laste advokaadi Judith Reismaniga Marylandi pedofiilide grupi B4U-ACT korraldatud konverentsil. Kokku oli tulnud umbes 50 inimest, sealhulgas mitmed oma kalduvust tunnistavad pedofiilid (või “alaealiste vastu külgetõmmet tundvad isikud”, nagu nad ennast eufemistlikult tituleerida eelistavad).
Kohal olid ka mõned ennast “homoaktivistidena“ esitlevad tegelased ning mitmed vaimse tervise spetsialistid. Avakõne pidas maailmakuulus “seksuoloog” Fred Berlin Johns Hopkinsi ülikoolist, kes alustas sõnadega: “Ma soovin toetada täielikult grupi B4U-ACT eesmärki”.
Järgnevalt mõned konverentsi põhipunktid:

• Ühiskond on pedofiile “ebaõiglaselt häbimärgistanud ja tauninud. Me ei pea sekkuma oma laste seksuaalsusesse ega seda takistama.”
• “Lastele ei ole olemuslik keelduda andmast nõusolekut” seksiks täiskasvanuga.
• Täiskasvanu soov lastega seksida on “normatiivne”.
• “Need asjad ei ole must-valged, eksisteerib palju  erinevaid halle toone.”
• Esinejate ja kokkutulnud pedofiilide sarnane seisukoht oli, et kuna pedofiilia käsitlemine psüühikahäirena alandab alaealiste vastu külgetõmmet tundvaid isikuid, siis tuleks see eemaldada Ameerika Psühhiaatria Assotsiatsiooni “Vaimsete häirete diagnostilisest ja statistilisest käsiraamatust” (DSM) samal moel nagu  tehti seda homoseksuaalsuse puhul 1973. aastal.
• Fred Berlin tunnistas, et tegemist on pigem poliitilise tegevusega, mis sarnanes konverentsil täheldatud eelstrateegiaga, mitte teadusliku analüüsiga, mille alusel homoseksuaalsuse psüühikahäirete klassifikatsioonist eemaldati: Tema sõnul põhjus, miks “homoseksuaalsus DSMist välja võeti, on see, et inimesed ei tahtnud lasta valitsust oma magamistuppa”.
• DSMis ignoreeritakse seda, et pedofiilidel “on armastus ja romantilised tunded laste vastu” samamoodi nagu teineteist armastavatel täiskasvanutel.
• DSMis peaks “keskenduma pedofiilide vajadustele” ja “minimaalsele sotsiaalsele kontrollile”, mitte levitada kinnisideed “laste kaitsmise vajadusest”.
• Ennast “geiaktivistiks” pidava esineja Jacob Breslowi sõnul saab lastest teha seaduslikult “meie külgetõmbe objekt.” Ta jätkas laste käsitlemist esemetena, soovitades, et pedofiilid ei pea saama nõusolekut lapsega seksimiseks (inglise keeles kasutas ta lapse kohta asesõna it (!) – tõlkija märkus), nagu me ei küsi ka kingalt nõusolekut enne selle jalgapanemist (!). Seejärel esitas ta graafiliselt, kasutades slängi, kirjeldamaks seksuaalakti haripunkti (ejakulatsiooni) lapsel või lapsega. Mitte keegi konverentsil osalejatest ei vaielnud vastu sellisele lapse seksuaalse ahistamise üksikasjalikule kujutamisele. Kostis isegi naeru.

Te võite arvata, et nii sügavale ebamoraalsusse langevad tänapäeval vaid üksikud seksuaalse “progressiivsuse” esindajad. Kuid see ei ole nii. Selline ongi nende tõeline pale.
Tuletagem näiteks meelde, et Obama esimesel ametiajal osutati USA tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ministeeriumi ametlikul koduleheküljel rubriigis “Näpunäited lastevanematele” lastele kui “seksuaalsetele olenditele” ning soovitati lasta neil katsetada homoseksuaalsusega ja masturbeerimisega.

Ehk mäletate ka, et Obama määras Gei-, Lesbi- ja Heterohariduse Võrgustiku (GLSEN) rajaja Kevin Jenningsi “turvaliste koolide” juhi ametikohale. See koht on nüüd kaotatud, ilmselt tänu kogu riigis levinud pahameelele Jenningsi ametisse nimetamise üle.
Kooskõlas grupi B4U-ACT halvasti varjatud eesmärkidega, toetab GLSEN tõenäoliselt “vahelesekkumist” pedofiilide kasuks, propageerides vaikival nõusolekul laste – täiskasvanute seksi lastele “kohustusliku kirjanduse nimekirja” kaudu.
See ei ole üllatav, kui arvestada, et üks Jenningsi ideoloogilisi kangelasi oli kaasaegse homoõiguste liikumise rajaja Harry Hay. Ta on öelnud uhkelt: “Üks inimene, kes mind on alati inspireerinud, on Harry Hay”.

Kas Harry Hay oli äärmuslik erand? Ei, igatahes mitte homoaktivistide seas. Ta on ikoon. Kordan, ta lihtsalt näitas ennast sellisena, nagu ta oli. Pöördudes 1983. aastal pedofiilide Põhja-Ameerika Meeste/Poiste Armastuse Assotsiatsioonile (NAM/BLA), ütles Hay järgmist:
“Mulle tundub, et geikogukonnas peaks NAM/BLA “vahelesekkumist” toetama just geide sõbrad ja vanemad. Sest kui gei vanemad ja sõbrad on seda tõeliselt, siis teavad nad oma geidest lastelt, et suhted vanema mehega on täpselt see, mida 13-, 14- ja 15-aastased lapsed vajavad rohkem kui midagi muud siin ilmas. Ja nad võiksid tunda selle üle heameelt ja tervitada noorte geide võimalust saada endale selline eluks vajalik kogemus.”

Kui Harry Hay oleks veel elus, siis ta tõenäoliselt juhiks liikumist “Vabastage Kate”.
Ja selle loosungi all oleks ta tegelikult mõelnud – “andke meile vabadus.”
Ja “meie vabadus” tähendaks muidugi seda, mida nad tegelikult mõtlevad “laste vabastamise” all.

Veebilehelt LifeSiteNews tõlkinud Maie Luus

Allikas: http://objektiiv.ee/homoseksuaalsete-vasakpoolsete-uue-ristisoja-sihikul-lapsed/