Juhtkiri: konservatiivne poliitika algab isiklikust eeskujust

Konservatiivse elukäsituse aluseks olevate ideaalide kaitsmine ei alga suurtest sõnadest ja kõlavatest loosungitest, vaid isiklikest valikutest ning personaalsest eeskujust, toonitab Objektiivi toimetus selle nädala juhtkirjas.

Konservatiive on nii mõnigi kord kritiseeritud, justkui tegeleksid nad populistlikel kaalutlustel üksnes küsimustega, millega saab võimalikult odavalt populaarsust võita, jättes samal ajal tähelepanuta vähemalt sama tõsised või veelgi tõsisemad, ent avalikkuse silmis mitte niivõrd erutavad probleemid.
Muu hulgas on selline kriitika ilmnenud seoses kooseluseadusega – arvustajate sõnul on konservatiivid pühendanud selle kurikuulsa seaduse läbisurumise vastu seismisele liialt palju aega ja energiat, pidades silmas, et pereväärtuste seisukohast on Eestis mastaabilt tunduvalt suuremaks probleemiks laialt levinud hooramine (st mitte ainult prostitutsioon, vaid ka lihtsalt juhuslikud seksuaalsuhted), abielulahutused ja muus vormis perekondade purunemised.

Konservatiivne elukäsituse aluseks olevate ideaalide kaitsmine ei alga suurtest sõnadest ja kõlavatest loosungitest, vaid isiklikest valikutest ning personaalsest eeskujust.

Ühelt poolt on selline kriitika ülepaisutatud, sest kooseluseaduse läbisurumisega on seatud otsese ja terava ideoloogilise rünnaku objektiks nii perekonna kui ka abielu mõisted, mida püütakse radikaalselt moonutada, hõlmates neisse ka raskelt loomuvastased homoseksuaalsed suhted. Konservatiivid peavad kultuurisõja tingimustes paratamatult valikud tegema ning esmatähtis on kaitsta seda osa kultuurist, mis on ühelt poolt eriliselt oluline ning teiselt poolt kõige intensiivsema rünnaku all.

Ent teiselt poolt on konservatiivide vastu suunatud kriitikas ka tubli annus tõtt. Perekonna ja abielu kui ühiskondliku korra ja ühiskonna tervise seisukohast ülimalt oluliste institutsioonide kaitsmine ja toetamine ei saa piirduda vastuseisuga homoideoloogia pealesurumisele, vaid peab kätkema loomuliku perekonna ja abielu institutsioonide ning nende aluseks olevate moraalsete normide igakülgset austamist.
Lääne ühiskonna alusväärtuste vastu suunatud revolutsiooniline protsess on teinud aastasadade jooksul sedavõrd laastavat hävitustööd, et isegi paljud konservatiivid on hakanud pidama meie ühiskonnas laiutavat moraalset lagunemist kui mitte normaalseks, siis vähemasti paratamatuks. Ent see pole terve ega konservatiividele kohane suhtumine. Kui konservatiivid ei austa ega kaitse abielu pühadust ning elukestva abielu ja tervikliku perekonna ideaali, ei vääri nad konservatiivi nime.

See, kelle jaoks abielu ja perekond on pühad, ei riku ise abielu ega himusta ligimese naist; ta ei jäta oma perekonda maha ega vaheta oma naist noorema ja värskema vastu; ta elab ise tõeks neid ideaale, mida väidab end kaitsvat.

Tõeline konservatiivne eluhoiak ei saa seisneda samm-sammulises taandumises loomuseaduse põhimõtetest. Vastupidi, see peab olema juurdunud tervemõistuslikus ja kompromissitus arusaamises inimloomuse aluseks olevatest ja sellisena tõeliselt inimliku ühiskonna aluseks olevatest moraalsetest põhimõtetest ning rajanema vankumatul tahtel neid põhimõtteid kaitsta.

Seejuures ei alga konservatiivse elukäsituse aluseks olevate ideaalide kaitsmine suurtest sõnadest ja kõlavatest loosungitest, vaid isiklikest valikutest ning personaalsest eeskujust. See, kelle jaoks on abielu ja perekond pühad, ei riku ise abielu ega himusta ligimese naist; ta ei jäta oma perekonda maha ega vaheta oma naist noorema ja värskema vastu; ta elab ise tõeks neid ideaale, mida väidab end kaitsvat. Üksnes nii saab konservatiividel olla moraalne autoriteet, mis annab nende sõnadele kaalu ning võimaldab teisi inimesi juhtida. Tõsi, keegi meist ei ole eksimatu, ent kui moraalseid langemisi ei kahetseta, vaid neid hakatakse õigustama, on põhimõtted kaotsi läinud.

Kokkuvõttes on siin konservatiivide jaoks mõttekoht nii isiklikus kui poliitilises plaanis. Ühelt poolt tuleb enda jaoks selgelt teadvustada vajadust selle järele, et isiklik elu ja poliitiline tegevus oleksid kooskõlas. Teiselt poolt tuleb aga julgemalt ja selgemalt asuda tegelema ka laialt levinud moraalsete probleemidega nagu abielulahutused, perekondade purunemine, abikaasa ja laste mahajätmine ning sündimata laste tapmine, mis lämmatavad meie ühiskonna elujõudu, ent mille esiletõstmine ei tõota suurt aplausi.

Allikas: http://objektiiv.ee/juhtkiri-konservatiivne-poliitika-algab-isiklikust-eeskujust/