Julge olla patrioot tunneb end murelikuna. Eesti välispoliitilise suuna radikaalne muutus

„Eesti välispoliitilise suuna radikaalse muutuse reklaami kasv on tänane oluline poliitiline tegur, nendib Raul Rebane Vikerraadio päevakommentaaris.

Enne jaanipäeva ilmus Eesti Ekspressis Priit Hõbemäe artikkel "Hõbemäe reegel ja teisi trollijutte". Ta võttis seal kokku ühe nähtuse:

"Mida kauem kestab diskussioon sotsiaalmeedias, seda lähemale jõuab hetk, kus keegi kasutab argumendina väidet, et Venemaa on suur ja võimas maailmajõud, ei kao Eesti kõrvalt mitte kuskile, seda tuleb mõista ja temaga peab sõbrustama," ja "Eesti ei peaks mängima poliitilisi mänge Ameerikaga."

Hõbemägi ei ole ainuke, kes seda tähele paneb. Viimastel kuudel on selline jutt muutunud lausa reegliks. On arutelu teema, mis on selle nähtuse taust – Venemaa mõjutustegevus, kasulik idiootsus, muutunud vaated Eesti poliitilisele suunale või lähenevad valimised. Ilmselt kõik.

Kui paljud ärimehed, kultuuritegelased ja kolumnistid räägivad enamikus Hõbemäe esile toodud vormis, siis Jakko Väli kirjutab 16. juunil Delfis otse: ""Arvan, et naivistlikult mustvalge populismi aeg on lõplikult ümber ja võidab see, kes esimesena hakkab taastama suhteid Kremli koridorides. Meil on seal Karl Vaino poeg omast käest võtta ja alustuseks võiks saata Moskvasse maad uurima kasvõi Arnold Rüütli."

Kogu tema loo mõte on selles, et Keskerakonnal on aeg oma külmunud kavatsuste protokoll jõustada reaalseks koostöölepinguks Venemaa võimuparteiga. Alguseks täpsustus, et Kremlis olev Anton Vaino ei ole mitte Karl Vaino poeg, vaid pojapoeg ja see mees ei ole sugugi "omast käest võtta". Kellena, kelle juurde ja mis jutuga Arnold Rüütel Kremlisse läheks, oleks ka huvitav täpsustada, aga sellest me Väli kaudu teada ei saa. Kindlasti oleks Rüütli reis huvitav diplomaatiline märk, arvestades asjaolu, et teine president, Toomas Hendrik Ilves Kremli majja viisat ei saa.

Loosse on sisse kirjutatud teatud grupi inimeste soov, et Keskerakonna leping ei oleks sugugi raugenud, väsinud, mittetoimiv või mis sõnu tema kohta ka kasutatakse, vaid sobival hetkel vägagi kasutatav ja seetõttu oleks selle lõpetamine viga. See tõdemus on Väli jutu suur pluss, sest reedab tegelikud plaanid (mis praegu küll eksisteerivad unelmate kujul).

See oli vaid üks näide. Tallinna TV-s on mitme inimese lemmiksaade "Meedia keskpunkt", kus Putini ülistamine on lausa mõõdutundetu, 9. mail jõuti aga ka Stalini kiitmiseni välja. Pidasin seda vajalikuks ära märkida, sest selline suhe Staliniga on Eestis erakordne, eriti riigikogu liikme poolt. Heimar Lenk sai küll sellest ka ise aru, öeldes, et "mõni inimene saab nüüd pahaseks ekraani ees", aga tsiteeris siiski marssal Žukovi Stalini ülistust. Siis tuli sama veel vene keeles ja otsa Nõukogude Liidu hümn. Mõni inimene sai küll pahaseks.

Märk on jällegi sama – see kõik on aktiviseerinud viimasel ajal: jutt kahepoolsete erisuhete sisseseadmisest, sanktsioonidest loobumisest, Krimmi annekteerimise kui realiteedi tunnustamisest jne. Ehk Eesti suuna radikaalse muutuse reklaami kasv on tänane oluline poliitiline tegur.

See annab aga vihje, et järgmiste valimiste peateema ei ole Rail Baltic, Õismäe remmelgas või isegi maksud ega pensionid. Õhus on jõuline ideoloogiline konflikt Eesti suuna asjus, millele lisavad oma värvi veel EKRE radikaalsed seisukohad. Enne kui arutada, mida teha, tuleks selgeks teha, kuhu minna.

Seoses tekkinud olukorraga tsiteerin ei tea kust kuuldud ütlust: "Üks võib olla juhus, kaks võib olla kokkusattumus, kolm on süsteem!"“
https://www.err.ee/843709/raul-rebane-eesti-suunda-puutakse-viimasel-ajal-uha-radikaalsemalt-muuta

Allikas: Facebook