Huvitavat pühapäevaks: VÕRU ON EESTI VABADUSE HÄLL: Vabadusvõitleja Ain Saar lahkus Eestist, sest ei tahtnud minna vanglasse

Ain Saar 1988. aastal Võrus

Legendaarne Võru vabadusvõitleja, esimesena sõjajärgses Eestis sini-must-valge lipu avalikult välja toonud noortekolonni nr 1 eestvedaja Ain Saar elab juba 30 aastat Stockholmis. Mees lahkus Eestist, sest ei tahtnud minna vanglasse.

Ain Saar sai tuntuks sellega, et heiskas 1988. aasta juulis Suure Munamäe tornis sinimustvalge lipu. Tänavu täitub Saarel kaks ümmargust tähtpäeva – augustis astub mees üle 50. eluaasta läve ning novembris möödub 30 aastat päevast, mil noor riigipööraja Nõukogude Liidust välja saadeti, kirjutab Postimees.
„Kui kodus on kaks last kasvamas ning öeldakse, et vali, kas lähed minema või lähed vangi, siis mina valisin lahkumise,” meenutab Saar 1988. aasta sügist, mil võõrvõim tegi kõik selleks, et 20aastane Võru revolutsionäär kõrvale tõrjuda.
Kui Saar poleks valinud eksiili, oodanuks teda süüdimõistmine eesti ja vene noorte vahel löömingu korraldamises, rahvastevahelise vaenu õhutamises ja kes teab milles veel. „Mulle pandi ette kolm kausta tunnistustega, et mina organiseerisin löömingu Suvorovis, mis oli alatu vale. Ma olin küll seal kohal ja pildistasin, aga see oli täielik lavastus.”

Võru noored olid Eesti iseseisvusliikumise alusepanijad. Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr. 1 korraldas okupeeritud Eestis 21. oktoobril 1987. aastal esimese avaliku ürituse, kus laiade rahvahulkade ees kasutati sinimustvalget lippu, mida okupatsioonivõimude käsilased ei söandanud maha rebida. Esimesena Eestis asusid Võru noored taastama kommunistide poolt õhitud Vabadussõja monumenti. 1. mail 1988.aastal esitati esimesena Eestis avalikult Võrus Vabaduse väljakul nõudmine taastada Eesti iseseisvus. 20.-22. mail 1988 korraldati esimesena Eestis üle-eestiline rahvuslaste poliitiline kokkusaamine nimetusega „Kevadkool ’88”. 23. juunil 1988 avas noortekolonn taastatud Vabadussõja monumendi Võru kalmistul.

Võru noorte mässu võõrvõimu vastu saadeti 30 aastat tagasi KGB poolt Tallinnast Võrru maha suruma kogenud tšekist Jüri Pihl, kellest hiljem sai siseminister ja sotside esimees.
Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn Nr. 1 (kõnepruugis noortekolonn) asutati Võrus kodanikualgatuse korras 20. detsembril 1987. aastal. Kolonn ühendas ajaloo- ja kultuurihuvilisi inimesi, kelle eesmärk on Eesti riikliku iseseisvuse taastamine, hoidmine ja säilitamine.
Kolonni eesmärkidena pooldati asutamisel Eesti Vabariigi taastamist Tartu rahulepinguga määratud Eesti piirides, Eesti lipu avalikku väljatoomist ja soovi, et Eesti noored ei peaks minema aega teenima Nõukogude armeesse.

Vikipeedia andmetel heiskasid Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonni Nr. 1 noored 12. juulil 1988. aastal sinimustvalge lipu Suure Munamäe torni.
Noortekolonni ajalugu algab 9. oktoobrist 1987, mil kolm Võru töölisnoort, 20-aastane Argo Männimets, 17-aastane Meelis Ivask ja võrulaste jaoks punkarina tuntud 19-aastane Ain Saar hakkasid Võru kalmistul Vabadussõjas langenute kalme korrastama. Päev-päevalt liitus nendega teisi noori, keda lõpuks oli üle 30.
21. oktoobriks 1987 oli rühm noori kavandanud Võru kalmistul mälestusmiitingu Vabadussõjas langenute kalmudel. Võimud keelasid miitingu ning asusid tegema koolides ja töökollektiivides keelitustööd.

21. oktoobri varahommikul viis Võru Sõjakomissariaat mälestusmiitingu korraldajad Tallinna. Vaatamata sellele kogunes õhtul kell 18.30 umbes 3200 inimest Võru kalmistu esisele platsile. Kalmistu olid ümber piiranud umbes 400 miilitsat ja julgeolekutöötajat. Tekkis vastasseis, milles rahvas haaras initsiatiivi. Kalmistut piiravast ahelikust murti läbi ja suunduti Vabadussõjas langenute kalmudele, mille noored varem korda olid teinud.
Kuuldused, et juhid on ära viidud, vallandas pahameeletormi. Vihane rahvamass, mis oli kahanenud 500-600 inimeseni suundus kalmistult Võru kesklinna Punaste Küttide väljakule. Tagasihoidlikust mälestusmiitingust kasvas välja Nõukogude-vastane meeleavaldus. Õhtul kell 21 liikus rahvas sõjakomissariaadi juurde ja viskas sisse kaks akent.

Karistuseks saavutas KGB meeleavalduse juhtide lahtilaskmise töölt. Miilitsa ja KGB töötajad kuulasid neid korduvalt üle, kuid kellegi vastu kriminaalsüüdistust ei algatatud. Üks juhtidest viidi psühhoneuroloogiahaiglasse. Ühe osalenu vend vabastati töölt ainuüksi selle tõttu, et tal on „selline vend”. Töölt vabastati ka miilitsatöötaja Aare Urm (hilisem Ühispanga ja ETV juht- toim.), kes oli keeldunud andmast käsku rahvast tulistada.
20. detsembril 1987 asutati Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn Nr. 1. Valiti kolonni volikogu ja juht, keda hakati kutsuma koloneliks.

12. juulil 1988 heiskas kolonn sinimustvalge lipu Suure Munamäe torni. Kui see 14. juulil maha võeti, viidi 15. juulil sinna uus lipp, mida enam maha ei võetud.
Vaid korra, Lydia Koidula sünniaastapäeva tähistamisel F.R. Kreutzwaldi pargis varastasid KGB töötajad pingi najale asetatud sinimustvalge ära. Lipp asub tänapäeval hoiul Võrumaa muuseumis.
Vaba-Sõltumatu Kolonni tegevus hakkas soikuma 1988. aasta sügisel pärast seda, kui Ain Saar saadeti NSV Liidust välja Rootsi, ja lakkas 1992. aastal.
2006. aastal Vaba-Sõltumatu Kolonni tegevus taaselustati. Kolonni juhib kolmeliikmeline kolleegium: Ain Saar, Kalmer Vaindlo ja Kaja Tullus.

Vabal-Sõltumatul Kolonnil Nr. 1 oli oma osa Eesti riigi taasvabanemisel ja ka tänapäeval.
2016. aastal avati Vana-Võromaa Kultuurikoja muuseumis Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonni Nr. 1 ekspositsioon.

Allikas: https://lounaeestlane.ee/voru-on-eesti-vabaduse-hall-vabadusvoitleja-ain-saar-lahkus-eestist-sest-ei-tahtnud-minna-vanglasse/