Ilmunud on augustikuu "Rahvuslik Teataja"

„Rahvuslik Teataja” on paberkandjal igakuiselt ilmuv parteipoliitiliselt sõltumatu ühiskondlik-poliitiline alternatiivmeedia väljaanne. Alates 2015.a algusest ilmub kaheteistkümnel  A3 leheküljel. Ühes lehenumbris on keskmiselt 25–30 erinevat artiklit nii päevakajalistel kui ka majanduslikel teemadel. Kodulehel: rahvuslikteataja.ee on esitatud viimaste lehenumbrite esimesed leheküljed, kust võib leida iga numbri lühikese sisukokkuvõtte. Enama huvi korral saab „Rahvuslikku Teatajat” tellida toimetuselt: stuvsta@hot.ee, kui see ei õnnestu siis helistada:  51 903 374 või kirjutada HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust võtta meie levijuhtidega:

Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;                                        

Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.ee

TELLIJATE NIMEKIRJA EI OLE ARVUTIS. SEE ON TEADA VAID TOIMETUSELE. LEHT SAADETAKSE TELLIJATELE ÜMBRIKUS.

JUHTKIRI:

Hea lugeja!
Saabunud on august. Ööd on Eestimaal veel soojad ja sumedad – augustiööd. Vanadel roomlastel oli august kuues kuu (ladina k sextilis), keisrite ajal Augustuse nime järgi august. Augustus tähendab ladina keeles suursugust ja õilist. 

Mõnikord tundub, et me elame 1. detsembri ülestõusus, sellises külmunud-tardunud 1. detsembri ülestõusus, mis on 1924. aastast meie aega kandunud ja ajas lõpmatuseni veninud.  Eesti, Eesti riik ja eestlus on pideva rünnaku all. Eesmärk on sama, mis 1924ndal – üleilmne vandenõulaste-satanistide orjariik (nn Uus Maailmakord), mille alustuseks oli tookord N Liit ja nüüd on E Liit. Eestvõitlejateks need samad globalistid, kes tookord olid kommunistid-internatsionalistid. Nüüd on salakommunistid, keda kutsutakse liberaalideks, mitut masti „õiguslasteks“, sotsiaaldemokraatideks jne. Jõu asemele on tulnud pettus. Riigiasutuste relvaga ülevõtmise asemele sisseimbumine.   Edukad ollakse, väga edukad siiani.

Eestis on võimalik, et maailma kõrgeimad maksud (keegi ei saa aru, keegi esita vastulauset!), millega ka kõige vaesematelt raha kokku korjatakse, ka iga leivatüki peal on maks (käibemaks), mille nälgija endale suhu topib. Ja kuhu see raha läheb? Eesti on ostnud teiste riikide võlakirju tervelt 5 miljardi euro eest. See on ju pool Eesti riigi eelarvest, mis praeguseks on umbes 10 miljardit. Eesti riik on oma raha lihtsalt neile andnud. Üks Rail Baltic on juba minema veerenud. Saab riik veel selle tagasi? Ei tea mina vastust.

Maikuus jooksis läbi uudis, et Eestis on riigileival 132 862 ametnikku. Sinna on sageli valitud just eesti- ja eestlusevaenulikke isikuid. Neist on saanud omatmoodi okupatsooniarmee – sionistliku okupatsiooni armee, kellele valmis turvatorn nagu keskajal – superministeerium, kust nad hakkavad „paksu kardina“  tagant oma rahvavaenulikke käske välja saatma, rahva viha kartmata. Kui tuleks eestimeelne valitsus, siis see sionistlik okupatsiooniarmee ei täidaks nende käske – ja ongi kõik. Ülestõus jätkuks – 1. detsembri ülestõus. Neist üks osa ei olegi enam päris Eesti riigi alluvuses, töötavad kõiksugu välissuhete ja välislepingutega, alluvad hoopis „Euroopale“.
Christopher Booker ja Richard North kutsuvad seda oma raamatus „Suur pettus“ (inglise k „The great deception“) „perforeeritud suveräänsuseks“. Sellest on raamatus terve peatükk .

Eesti riik hoiab isegi oma riigitulu – maksuraha (ja kui suur oli eelarve?) välismaistes era- ehk kommertspankades (loe lk 3), kes seda välja laenates omakorda endale raha teenivad ja ei anna sellest meile midagi. Kas pole väike vahva lambariik? Ei usu!? Jätkame! Riik, mille president saab võõrvõimu käest rohkem palka kui oma riigilt. Iga kaardimakselt, mis poes tehakse läheb protsent (2,9%) välismaisele erapangale. Pank imeb nagu hiiglasuur tolmuimeja raha kokku ja viib selle ilma igasugust maksu maksmata maalt välja. Ainult imeb ja tuleb, sest lammas läheb ja maksab. Nendest vägevatest pankadest on saanud nagu Eesti riigi osa või vastupidi. Tegelikult ongi, sest ühed kõrged pangaametnikud saavad kõrgeteks riigiametnikeks, vahetevahel ka vastupidi.

Kui lugejal on ikka veel kahtlusi-kõhklusi, siis (last, but not least) hajutame need kohe ja kiiresti asjaoluga, et seaduslikud valimised on asendatud arvutitrikiga ja neid pole peetud viimased 15 aastat ega pole ka nii kaua seaduslikku riigivõimu tegelikult olnud. Kui lugejal tekib väike segadus, siis võib ise põhiseadusest järgi vaadata (§ 60). Kusjuures see lollus on täiesti ainulaadne maailmas.
Seekord ei hakka kõike põnevat ette lugema, mida lugeja lehest leiab. Kuid seda pole vähe – väike salapära!

  Head lugemist!

Soovib „Rahvusliku Teataja“ toimetaja JAAN HATTO

                 13. augustil 2018 Velisel