Vapsi ausammas ajas EKRE poliitiku ametnikuga tülli
- Vapside juhi A. Sirgi kuju on liiga suur kalmistu jaoks.
- Esmalt tehti kuju valmis ja alles siis hakati asju ajama.
- Kui tahetakse avada juba augustis.
Riigikogulane
Jaak Madison (EKRE) tahab muinsuskaitseametis n-ö platsi puhtaks lüüa,
sest amet ei anna luba Järvamaale Ambla kalmistule vapside juhi Artur
Sirgi kuju paigaldamiseks. Muinsuskaitseametile jääb aga arusaamatuks
soov panna kalmistule kuju inimesele, kes on tegelikult maetud mujale.
«Täna
sai minus taas kinnitust veendumus, et Eestis on valitsevaks kihiks
ametkonnad koos kitsarinnaliste, lühinägelike ja tihti ka väga rumalate
ametnikega,» kirjutas EKRE poliitik Jaak Madison oma väga emotsionaalses
Facebooki postituses.
Algselt oli kavas Järvamaa Ambla kalmistule panna Vabadussõja vormis istuva Artur Sirgi kuju, kuid amet ei andnud kooskõlastust.
«Nende «spetsialistidele» oli arusaamatu, et mis seos on küll Sirgul Ambla ja Vabadussõja ausambaga. Ohkasin ja soovitasin guugeldada. Küsis ametnikuproua (Karen Klandorf), et miks küll ühegi teise Vabadussõjas langenud ausammast pole seal kõrval, kes ka sinna ise maetud? Oh jah. Küsisin vastu, et kust mina pean seda teadma? Miks pole keegi varem kedagi mälestada tahtnud?» kirjutab poliitik.
Kes on Artur Sirk
Artur Sirk teenis Vabadussõjas Tallinna kooliõpilaste pataljonis, laiarööpmelisel soomusrongil nr 2 ja 3. jalaväepolgus (1920 alamleitnant), läks 1921 reservi, teenis 1923–1925 2. jalaväerügemendi rühmaülemana Tartus. Alates 1931. aastast Tallinna Eesti Vabadussõjalaste Liidu (vapside) esimees.
12. märtsi 1934 õhtul arreteeriti ta Tallinnas, süüdistatuna uue nuhtlusseaduse § 102 alusel, süüdistatuna riigkorra kukutamises. 11. novembril 1934 põgenes Keskvanglast. Alates 22. juunist 1937 elas ta Echternachis Luksemburgis. Sirk suri seal segastel asjaoludel.
Artur Sirk teenis Vabadussõjas Tallinna kooliõpilaste pataljonis, laiarööpmelisel soomusrongil nr 2 ja 3. jalaväepolgus (1920 alamleitnant), läks 1921 reservi, teenis 1923–1925 2. jalaväerügemendi rühmaülemana Tartus. Alates 1931. aastast Tallinna Eesti Vabadussõjalaste Liidu (vapside) esimees.
12. märtsi 1934 õhtul arreteeriti ta Tallinnas, süüdistatuna uue nuhtlusseaduse § 102 alusel, süüdistatuna riigkorra kukutamises. 11. novembril 1934 põgenes Keskvanglast. Alates 22. juunist 1937 elas ta Echternachis Luksemburgis. Sirk suri seal segastel asjaoludel.
«Nende «spetsialistidele» oli arusaamatu, et mis seos on küll Sirgul Ambla ja Vabadussõja ausambaga. Ohkasin ja soovitasin guugeldada. Küsis ametnikuproua (Karen Klandorf), et miks küll ühegi teise Vabadussõjas langenud ausammast pole seal kõrval, kes ka sinna ise maetud? Oh jah. Küsisin vastu, et kust mina pean seda teadma? Miks pole keegi varem kedagi mälestada tahtnud?» kirjutab poliitik.
0 kommentaari:
Postita kommentaar