Rootsis on sellel aastal väljastatud 89 000 uut elamisluba

Hoolimata laiaulatuslikest tagajärgedest, mida riik on kogenud suure hulga ümberasujate vastuvõtmisel, ei näi sisseränne Rootsisse sugugi aeglustuvat. Migratsiooniameti uue  statistika kohaselt on Rootsi valitsus 2019. aasta üheksa kuuga andnud välja 89 000 uut elamisluba.

Raportis öeldakse, et väljastatud 89 000 elamisloast anti 13 000 nn varjupaigataotlejatele, sealhulgas 3700 elamisluba läks kvoodipagulastele, 2300 kõrghariduse seaduse alusel saabunud migrandile ja 2100 elamisluba läks niinimetatud rändajatele.
Ligi 23 000 elamisluba anti migrantide sugulastele, ehk nendele sugulastele, kes on juba saanud Rootsis elamisloa, ja veel 34 000 luba anti välja rändajatele, kes on tulnud Rootsi tööle.
Viimastel aastatel on Rootsis märkimisväärselt suurenenud nähtus, mida nimetatakse ahelrändeks.
2018. aastal anti Rootsis 15 400 tööluba omava sisserändaja sugulasele. Kümmekond aastat varem oli vastav arv kõigest 3600. Sisserändajate sugulased moodustavad praegu 42% kogu tööjõurändest, mis pärineb väljaspool ELi asuvatest riikidest. Kümme aastat tagasi, oli sama näitaja vaid 17%, teatab Sverige Raadio.

Sarnaselt teiste migratsioonikriisis vaevlevate lääneriikidega saavad ka Rootsis tööloa saanud isikud tuua lähima perekonna Rootsisse elama.
Enamik Rootsi sisserändajate sugulasi on pärit Iraagist ja Süüriast.
Kui sisserändajate arv suureneb sama tempoga, peaks Rootsi valitsuse antud elamislubade arv aasta lõpuks jõudma umbes 120 000-ni – see on seni üks suuremaid numbreid.
Tuleb märkida, et need arvud sisaldasid ainult esmakordselt tehtud otsuseid. See tähendab, et nende hulka ei arvata neid, kellel juba olid tähtajalised elamisload, kellele anti pikendusi. Kui sinna lisataks elamisloa pikendamine, oleks see arv palju suurem.
2018. aastal anti välja kokku 132 696 elamisluba.
Allikas: Voice of Europe

Allikas: https://rahvuslane.ee/rootsis-on-sellel-aastal-valjastatud-89-000-uut-elamisluba/