PAUL TAMMERT: KOV maksubaasi reform

KOV ametnik raha püüdmas

Haldusreformi on üritatud ja üritatud ja paistab, et jäädaksegi üritama … ilma igasuguse tulemita. Miks see nii on, võib vaid aimata. Seda, milline KOV sobiks kodanikuühiskonda, kirjeldasin artiklites: Kodanikuühiskond – milline sa oled?
Selle keskseks mõtteks oli, et Eesti internetiseeruvas keskkonnas sobiks KOV-ks maakond, mida tasakaalustaks ca 1000 inimesega territoriaalsed kogukonnad.
Selline lahend tagaks ühelt poolt piisava majandusliku võimekuse ja teiselt poolt kodanike võimutäiuse täitevvõimu üle. Kesksel kohal oleks seejuures majoritaarne valmissüsteem, mis võimaldaks oma esindaja kohe tagasi kutsuda, kui see peaks hakkama kellegi teise – kui oma kogukonna – asju ajama.
Selline omavalitsus oleks jätkusuutlik, kui tal on olemas piisav tulubaas ning fiskaalpoliitika teostamise võimalus. Seega maksureform on haldusreformi vältimatu osa.
Mida saaks selles osas ära teha? Pakun järgnevalt oma nägemuse ning loodan aktiivset diskussiooni antud teemal.
Minu ettepanek oleks:

• Vormistame praeguse varjatud astmelise tulumaksu tegelikuks nii, et KOV tekiks oma tulubaas.
• Kehtestame rikkusemaksu, mille tulud laekuvad KOV-le.

Rikkusemaksu teemat käsitlesin kolmes eelmises artiklis, mistõttu siinkohal võiks vaid lisada, et selline lahendus oleks äärmiselt õiglane, sest nii kinnisvara väärtus kui ka vallasvara säilimine sõltuvad otseselt KOV kulutustest. Seega, kes siis veel peaks kandma need kulud kui mitte need, kes sellest kasu saavad.
Tulumaksu reform
Tulumaksu reformi tuleks alustada praeguse süsteemi kosmeetilise muudatusega. Nimelt jaguneb meie tulumaks praegu kaheks nii, et töötasudelt tasutavast tulumaksust kannab MTA kohe 11,6% KOV eelarvesse ja ülejäänu läheb riigieelarvesse. 11,6% on 21%-st 55,24%. Kuna aga tulumaksutagastused tehakse vaid riigi osast, siis laekub tegelikult riigieelarvesse pea poole vähem tulumaksu kui KOV eelarvetesse – vastavalt KOV-le 783 ja riigieelarvesse 331 miljonit eurot.
Selleks, et KOV saaks endale maksubaasi, mida ta saaks kasutada fiskaalpoliitika teostamiseks tuleks Tulumaksuseaduse § 5, lg 1 sõnastust muuta nii, et KOV eelarvesse töötasudelt laekuva tulumaksu määr on 11,6% ja KOV volikogul on õigus suurendada või vähendada seda maksumäära ühe või kahe protsendi ulatuses. Kui aga arvestada sama summa otse palgatulust praegu lubatud mahaarvestusi tegemata, siis oleks maksumääraks 9,13%.
Riigieelarvesse laekuvat tulumaksu hakataks arvestama summast, mis ületab maksuvaba miinimumi (praegu on see 144 eurot kuus) ja sellelt tulult tuleks tasuda 7,4% tulumaksuks. Tulumaksutagastused toimuksid muidugi endiselt riigieelarve osast. Kui aga sama summa arvestada otse palgatulust, siis piisaks siin maksumäärast 7,4%.
Selle õige pisikese muudatusega oleks omavalitsusel oma õiguspärane maksubaas, mida ta saab vajaduse korral muuta ning mis annab piisava mahu, et lahendada jooksvaid probleeme, mis igapäevases elus kogu aeg ette kerkivad. Pakkudes maksusoodustusi või suurendades maksukoormust oleks KOV võimalik mõjutada ka üleüldiseid poliitilisi protsesse.
Mõningaseks probleemiks tõusetuks see, et kui ühes ettevõttes töötab inimesi , kes elavad erinevates KOV-s, siis peab ettevõte arvestama ja deklareerima nende töötasult erineva maksumääraga tulumaksu ning see lisab töömahtu. See väide on tõene vaid siis, kui seda tehakse käsitsi – tänapäeva arvutiprogrammid võimaldavad selle raamatupidamise probleemi lahendada üpris lihtsalt ja lisanduv töömaht jääb olematuks.
Teine võimalus oleks hakata tulumaksu töötasult arvestama ettevõtte või tema tootmisüksuse tegeliku asukoha põhiselt, s.t ühes ettevõttes või selle üksuses makstakse tulumaksu sama maksumääraga. Sellise lahendi korral kasvaks KOV huvi omada enda territooriumil (milleks peaks olema maakond) ettevõtteid ja teha kõik, et nende hulk kasvaks kohapeal. Need KOV, mis aga tõrjuvad ettevõtlust, jääksid sõltuvaks riigi poolt tehtavatest tasandusmaksetest, mis tagavad neile Vabariigi keskmise tulu inimese kohta (s.t nii nagu praegugi).
Viimase variandi puhul tekib probleem n.ö postkasti ettevõtetega, millel on vaid aadress (mis on väga tihti Tallinnas), kuid tegelik tootmistegevus toimub sõna otseses mõttes virtuaalkeskkonnas. Õigluse tagamiseks tuleks ilmselt selliste ettevõtete poolt tasutav tulumaks jagada valitseva proportsiooni põhiselt kõigi KOV vahel laiali. Nii tehakse praegu nende inimeste palgatulult tasutud tulumaksuga, kes pole oma elukohta deklareerinud.
Võimalus panna KOV huvituma ettevõtete asutamisest ja sundida neid panustama sellesse, et ettevõtted seal ka püsiksid, oleks juba väärtus omaette.
Hea lugeja, mis sa arvad sellisest maksureformist?
Ja mis te arvate sellest, kas Eestis leiduks mõni partei, mis oleks valmis läbi viima sellist reformi?

Allikas: http://paultammert.wordpress.com/2014/09/24/kov-maksubaasi-reform/

Read more...

Sooideoloogia hävitab perekonda

Gabriele Kuby - 25.09.2014

Alljärgneva kõne esitas saksa autor ja ühiskonnakriitik Gabriele Kuby (parempoolsel pildil koos paavst Benedictus XVI-ndaga) selle kuu alguses Moskvas toimunud rahvusvahelisel foorumil "Suurpered ja inimkonna tulevik."

Me oleme hämmastava ajaloolise nihke tunnistajateks.

Enam kui sada aastat tagasi kuulutas marksism mehe ja naise monogaamse abielulise suhte ajalooliselt "esimese klassi antagonismiks."

See "klassikonflikt" tuli ületada abielu ja perekonna hävitamise läbi. Nii hakkaski Aleksandra Kollontai, bolševistliku keskkomitee esimene naiskommissar, seda 1917. aastal revolutsioonilise võimu abil täide viima:

1. seadus abielu likvideerimiseks;
2. abortide legaliseerimine;
3. noorte seksuaalne vabadus;
4. homoseksuaalsuse legaliseerimine;
5. naiste integreerimine tootmisprotsessi; ja
6. laste kasvatamine kollektiivsete riigiasutuste poolt.

Kuid isegi Lenin sai varsti aru, et see tekitas sotsiaalse kaose ning võttis mõned nendest revolutsioonilistest meetmetest tagasi.

Siiski levis see sama programm viimaks läände. Selle läbimurre toimus koos 1960ndate tudengimässudega, mis levisid Euroopa riikides koos loosungitega nagu:

Võidelge kodanliku tuumikperekonna vastu!

Kui sa magad kellegagi üle korra kahe, siis on sind orjastanud kodanlik pahe!

Tehke armastust, mitte sõda!

Seda liikumist õhutasid marksistlikud filosoofid, eriti Saksamaa Frankfurti koolkonnast.

Nende arvates tuli seksuaalsus piiravast moraalsusest vabastada – isegi verepilastuse tabust.

Seksuaalvahekorrad laste vahel ning lastega, oleks tulnud lubada, et luua "ilma rõhumiseta ühiskond."

1970ndatel muudeti lääneriikides abieluseadust ja seksuaalkuritegusid puudutavaid seadusi.
Pornograafia, abort ja homoseksuaalsus legaliseeriti – sellises järjekorras – ning koolidesse viidi sisse kohustuslik seksuaalõpetus.

Ning viimase kümnendi jooksul on väikelaste kasvatamise kollektiviseerimine – milles varem nähti kommunistlikku kõrvalekallet – kehtestatud perekondadele Euroopa Liidu meetmete poolt. See hävitab inimarmastuse keskse allika, milleks on suhe ema ja lapse vahel.

Iroonilisel kombel olid Nõukogude Liit ja Ida-Euroopa riigid kommunistliku diktatuuri tõttu nende marksistlikust ideoloogiast pärinevate ideede rakendamise eest niiöelda "kaitstud."

Tänapäeval on asjad isegi kaugemale läinud: radikaalne feministlik liikumine ja homoseksuaalne liikumine ühinesid ning sünnitasid sooideoloogia.

Üks selle teerajajatest on filosoof Judith Butler, Rockefelleri fondi teadur ja avalik lesbi, kes avaldas 1990. aastal raamatu, Sooprobleemid – feminism ja identiteedi õõnestamine.

Sooteooria väidab, et meie "sotsiaalne sugu" on eraldiseisev meie bioloogilisest soost, mistõttu me saame "valida," kas soovime olla mees või naine.

Poliitilisel tasandil muutub see "soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks," mis propageerib:

• mehe ja naise identiteedi õõnestamist "sooliste stereotüüpide" hävitamise läbi, mis saab alguse juba lasteaiast; ja
• seksuaalsuse normatiivsete standardite deregulatsiooni: ühiskond peab aktsepteerima igasugust seksuaalpraktikat – olgu see siis lesbiline, homoseksuaalne, biseksuaalne või transsooline (LGBT) – võrdväärsena heteroseksuaalsega. Ja seda tuleb lastele koolis õpetada.

Kulus kõigest 20 aastat, et sooteooriast saaks lääne valitsev ideoloogia. Enamikes ülikoolides on uus "soouuringute" valdkond oma koha kindlalt sisse võtnud.

Minu kodumaal, Saksamaal, on meil ligikaudu 200 naisprofessorit selle uues "teadusevaldkonnas" – mis ei kujuta endast midagi muud, kui radikaalse feminismi ja homoseksuaalse liikumise ühendatud ideoloogilist programmi.

Ning tudengid peavad nüüd seda ideoloogiat järgima – täpselt nagu nende eelkäijad pidid järgima marksistlikku ideoloogiat kommunistliku võimu all.

See, mida Aleksandra Kollontai ei suutnud saavutada kommunistliku diktatuuri all, on nüüd muutunud ÜRO ja Euroopa Liidu ülemaailmseks poliitikaks. Kuid selle aluseks olev programm on varjatud sõnade taha, mis kuritarvitavad kristliku kultuuri suuri väärtusi: vabadus, õiglus, sallivus ja inimõigused.

Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on nüüd hakanud mõistma, et Euroopa Liidu liikmelisusel on oma hind. See ei too endaga kaasa mitte ainult uusi majanduslikke võimalusi, vaid ka nende väärtussüsteemi, mis on olnud sajandeid abielu ja perekonna aluseks, sunniviisilise hävitamise.

Oma programmi elluviimiseks teevad ÜRO ja EL koostööd rahvusvahelise võrgustikuga, mis koosneb poliitilistest huvigruppidest, miljardäride sihtasutustest, peavoolumeediast ja ülemaailmsetest valitsusvälistest organisatsioonidest nagu Rahvusvaheline Pereplaneerimise Föderatsioon ja homoseksuaalide katusorganisatsioon ILGA.

Nad püüavad kehtestada feministlikku ja homoseksuaalset programmi igas maailma riigis, kasutades selleks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ja LGBT-õiguste poliitikat.

Head sõbrad, me seisame tõesti silmitsi ülemaailmse "antropoloogilise revolutsiooniga", nagu seda nimetas paavst Benedictus XVI – mis ründab inimeksistentsi sügavamaid juuri. Sellel revolutsioonil on viis poliitilist nurgakivi:

1. isaduse ja emaduse elimineerimine;
2. perekonna materiaalsete aluste äravõtmine;
3. abortide legaliseerimine;
4. homoseksuaalne “abielu,” koos adopteerimise ja tehisliku laste tootmisega;
5. laste seksualiseerimine läbi kohustusliku kõikehõlmava seksuaalõpetuse.

Kõigele sellele tuleb vastu seista. Seistes silmitsi lääne demograafilise kriisiga ja perekonna moraalse ja sotsiaalse lagunemisega, vajame me ülemaailmset liikumist, mis looks tingimused, milles inimsüdame sügavaimad igatsused saaksid täidetud. Sellises liikumises peaks sisalduma:

1. isaduse ja emaduse pühaduse taasavastamine;
2. perekonna materiaalsete aluste tagamine;
3. elu kaitsmine – eostamisest kuni loomuliku surmani;
4. abielu õiguslik määratlemine mehe ja naise vahelise liiduna;
5. laste ja noorte ettevalmistamine abieluks ja perekonna loomiseks.

Mulle näib, et Venemaa on praegu ainus riik maailmas, kus on olemas võimalus, et kirik ja riik suudavad perekonna alused taastada.

Sellel rahvusvahelisel foorumil võib olla oluline roll võitluses elukultuuri eest ning abielu ja perekonna kaitsmise nimel.

Soovin, et meie poliitilised juhid juhinduksid praeguses poliitilises olukorras tarkusest ja pühendumisest inimkonna ühisele hüvele.

Allikas: lifesitenews.com

Allikas: http://www.decivitate.ee/?news_id=2428

Read more...

MATTI ILVES: EBOLA VIIRUSEST - KAS SEDA LEVITATAKSE TAHTLIKULT?

Tundub tõesti nii olevat ja millest on tingitud selline äge Ebola puhang Lääne-Aafrikas(?), samuti on looduslikud ebolaviiruse "reservuaarid" seni teadlastele tundmatud. Kahtlust äratab juba see, millise kiirusega töötas firma "GlaxoSmithKline" välja ebolavastase vaktsiini. See firma on juba süstinud 60. vabatahtlikule eksperimentaalset Ebola vaktsiini.
"Tavaliselt võtab see aastaid uuringuid, enne kui uue vaktsiini kasutamine heaks kiidetakse", teatab BBC. Jah, see on hämmastav, sest see on võimatu, öeldakse.
Nüüd peame kõik uskuma, et toimunud on spontaalne teaduslik ime, omamoodi vaktsiini maagia.

Palju tõenäolisem on see, et kõik oli juba stsenaariumis ette nähtud: kohutav üleilmne haiguspuhang ja rahvusvaheline appihüüd! Ka meie massiteabevahendid pasundavad kurjast Ebolast pea igapäevaselt.

Asi muutub hoopis huvitavaks, kui selgus, et USA valitsus omandas juba 4 aastat tagasi 2010 patendi Ebolale. Neli aastat tagasi ei teatad veel Ebola viirusest üldiselt midagi, kuigi see avastati hemorraagilise palaviku epideemia ajal Zaires 1976. aastal. See patent, number CA2741523A1 on saadaval siin -
http://www.google.com/patents/CA2741523A1
Patent käsitleb inimese Ebola viiruse kõiki liike ja kompositsioone nendest. Võib-olla on väljatöötatud ka mõni uus Ebola viiruse liik, mis põhjustab kergemini epideemiaid või haiguspuhanguid?
Patendi omamine annab nüüd USA valitsusele seadusliku õiguse takistada kõiki uuringuid ja vaksiinide- ning ravimite väljatöötamisi välaspool Ameerika Ühendriike. Kasum selle haigusevastase võitlusega seoses läheb nüüd  kõik Ameerika firmadele ja laboritele.
Veelgi orwellikum on see, et USA valitsus ei saa seda patenti peatada!

Kasutatud allikas: SIIN

Read more...

MEELEAVALDUS TOOMPEAL

Read more...

Poliitiline aktivist pisteti Obama visiidi ajaks trellide taha

Poliitiline üliaktivist Meelis Kaldalu oli USA presidendi Barack Obama külaskäigu ajal kadunud nagu tina tuhka.

Seesama Kaldalu, kes tegi presidendi vastuvõtul Evelin Ilvesele kummarduse ja Eurovisioni lauluvõistlusel Kopenhaagenis ronis lavale.
Mõni päev enne Obama saabumist avaldas Kaldalu Delfi kommentaariumis Obama-teemalise pilaluuletuse. 2. septembri hommikul ehk päev enne USA presidendi visiiti ärkas Kaldalu Tartus resoluutsete koputuste peale. Politsei tuli talle järele ja toimetas mehe vilkurite huilates Tallinna, kus korra juba süüdimatuks tunnistatud Kaldalu viidi Paldiski maanteele psühhiaatriakliinikusse ekspertiisi.
Sealt sattus ta arestikambrisse. Kaldalu pääses kongist enam-vähem samal ajal, kui Obama lennuki rattad Ülemistel stardirajalt tõusid.
Politseist jõudis Ekspressile Kaldalu kinnipidamise kohta kaks versiooni. Mitteametlik versioon kinnitab, et Kaldalu võeti kinni, et "hullumeelne probleeme ei tekitaks". See võis Obama visiidi turvareegleid aimates olla ka üsna hea variant Kaldalule, vastasel juhul võinuks liigne aktiivsus tema tervisele pöördumatut kahju tuua.
Teise, ametliku versiooni kohaselt kahtlustatakse Kaldalut Anna-Maria Galojani allkirja võltsimises. Meest otsiti selle uurimise tarbeks taga ja - ennnäe kokkusattumust -, ta leiti uurimistoimingute jaoks üles just siis, kui Obama Eestis käis.
 Foto: Ilmar Saabas

See leht on trükitud EESTI EKSPRESSI internetiväravast
Aadress http://ekspress.delfi.ee/archive/article.php?id=69807049 
__________________

Kaspar Rammo kommentaar Facebookis:
Nagu NSVL ajal - teisitimõtlejad hullarisse ja pärast "ravi" ongi hull valmis.
Samas, kui selline asi toimuks Venemaal, siis oleks kisa taevani - kes piiksuks Twitteris ja kes möliseks TVs. Puna-Hiinas ongi sellised asjad igapäevased, aga puna-Hiina kallal ei juleta kobiseda...

Read more...

Lääne tsivilisatsioon läheneb väljasuremisele

Read more...

„Majandusmõrvar“ John Perkins räägib USA korporatokraatia telgitagustest

Endine majandusteadlane John Perkins andis intervjuu seoses filmiga “Zeitgeist: Addendum“. Perkins oli aastaid üks maailma kõrgemalt hinnatud majandusteadlasi, kes töötas kõrvuti tippjuhtidega Maailmapangas, Rahvusvahelises Valuutafondis ja teistes rahvusvahelistes finantsasutustes. Ta tuli sellelt töölt ära umbes 20 aastat tagasi, sest tundis, et moraalselt ja eetiliselt on vale mängida majanduslikku „palgamõrtsukat“ impeeriumi loomises, kui seda tehakse vähem arenenumate arvelt üle kogu maailma. Teda paluti, et ta ei kirjutaks oma kogemustest raamatut ja pakuti isegi altkäemaksu, aga pärast 9/11 sündmusi ei saanud Perkins enam vaikida.


Korporatokraatia ja majandusmõrvarid
Korporatokraatia on grupp inimesi, kes juhivad maailma suurimaid korporatsioone. Nad kontrollivad meediat, olles omanikud või reklaamiandjad, ja enamikku poliitikuid, kelle kampaaniaid nad rahastavad. Korporatokraatia tipus on raske tuvastada, kas keegi töötab erafirmas või valitsuses, sest nad vahetavad sageli ametikohti, haarates endale tähtsaid positsioone. Nende peamine eesmärk on maksimeerida kasumid hoolimata sotsiaalsetest ja keskkonnaga seotud kahjudest.
Oma eesmärkide saavutamiseks kasutatakse n-ö majandusmõrvareid, kes tuvastavad, kas asjakohases riigis on ressursse, mida nende ettevõtted himustavad – näiteks naftat. Seejärel pakutakse altkäemaksu riigijuhile või peaministrile või korraldatakse riigile suur laen Maailmapangast või mõnelt selle tütarorganisatsioonilt.
Pakutud laen on nii suur, et nad ei saa seda tagasi maksta, ja seegi on osa plaanist. Sobival hetkel nõutakse riigilt, mis ei suuda oma võlga tagasi maksta, odavamalt naftat, sõjaväebaaside ehitust, kaubanduse liberaliseerimist või riigiettevõtete erastamist.
See omakorda võimaldab mitmeid kuritahtlikke majanduslikke ilminguid: näiteks hakkavad rahvusvahelised korporatsioonid tegelema masstootmisega kohalikes ettevõtetes, pidurdades sellega majandust ja kahjustades keskkonda.

John Perkinsi ülestunnistused
Iraan 1952
““Majandusmõrvarid“ töötati välja 1950-ndate alguses, kui demokraatlikult valitud Mohammad Mossadegh sai Iraani peaministriks. Teda peeti Lähis-Ida demokraatia lootuseks üle maailma ja valiti ajakirjas Time aasta inimeseks. Üheks sooviks oli, et välismaised naftaettevõtted hakkaks maksma Iraanile ja rahvale palju rohkem selle nafta eest, mida nad sealt hetkel pumpasid.
Meile see ei meeldinud ning me saatsime ühe CIA agendi, Kermit Roosevelti – Teddy Roosevelti sugulase – sinna paari miljoni dollariga. See toimis väga hästi, kuna lühikese aja jooksul õnnestus tal Mossadegh kukutada. Asemele tuli Mohammad Reza Pahlavi, kellega USA sai soodsaid naftatehinguid teha.“

 Iraani peaminister Mohammad Mossadegh on vasakult kolmas.

Guatemala 1954
“Kui Jacobo Arbenz sai Guatemala presidendiks, oli see riik juba ettevõtte United Fruit ja teiste rahvusvaheliste korporatsioonide mõju all. Kui Arbanz võttis võimu, hakkas ta rakendama poliitikat, mis annaks õiguse inimestel oma maalapid tagasi saada.
United Fruit ei nõustunud sellega. Nad palkasid avalike suhete firma, kes käivitas tohutu kampaania USA-s, et veenda inimesi, meediat ja kongressi selles, et Arbenz on Nõukogude „käpiknukk“, kelle võimule jäädes saaksid venelased läänepoolkeral jala ukse vahele.
CIA ja USA sõjavägi asusid tegutsema. Saatsime sinna lennukeid ja sõdureid, et Arbenz elimineerida. Kui Arbenz ametist vabastati, taastati esialgne olukord ning United Fruit sai seal oma tegevust jätkata.“

Ecuador 1981
“Ecuadoris olid mitmeid aastaid võimul USA-d pooldavad diktaatorid. Siis otsustati läbi viia demokraatlikud valimised. Valituks osutus Jaime Roldós, kelle peamiseks eesmärgiks oli see, et Ecuadori naftast saadav kasu läheks kohalike inimeste aitamiseks.
Ameerika Ühendriikidele see muidugi ei meeldinud ning mind saadeti ühena majandusmõrvaritest Roldósi meelt muutma. Ütlesin talle, et tema ja tema pere saavad väga rikkaks, kui ta nõustub meie tingimustega, aga kui ta jätkab oma poliitikat, siis on ta surmalaps. Ta ei kuuletunud ja mõrvati, kusjuures kaks peamist tunnistajat hukkusid enne tunnistuste andmist autoavariis.“

Panama 1981
“Panama president Omar Torrijos oli väga karismaatiline mees, kes tõesti tahtis aidata oma riiki. Kui ma pakkusin altkäemaksu, ütles ta, et ei vaja raha. Soovides oma riigi õiglast kohtlemist ja sellega aidates Ladina-Ameerika riikidel iseseisvaks saada, lausus ta: „Mul on vaja Panama kanalit tagasi Panama inimestele – jätke meid rahule!“
1981. aasta mais mõrvati Ecuadori president Jaime Roldós. Omar oli sellest teadlik ja teatas, et tema on arvatavasti järgmine. Õnneks oli ta saanud Panama kanali oma valdusesse läbirääkimistel Jimmy Carteriga (James Earl Carter oli Ameerika Ühendriikide president aastatel 1977–1981, kes andis 1979. aastal Panama kanali tsooni Panamale tagasi. Seda nähti järeleandmisena Ladina-Ameerikale ja kodumaal kritiseeriti seda otsust tugevalt – toim.)
Sama aasta juunis, kõigest paar kuud hiljem, kukkus Torrijos lennukiga alla. Ei tekkinud kahtlustki, et tema hukkumise taga oli CIA, sest üks Torrijosi turvameestest ulatas talle viimasel hetkel enne lennukisse sisenemist väikese magnetofoni, millesse oli paigaldatud pomm.“

Venezuela 2002
“Mul on olnud huvitav jälgida, kuidas see süsteem on jätkuvalt samasugune pärast mitmeid aastaid, kusjuures majandusmõrtsukad on muutunud üha paremaks. 1998. aastal sai Hugo Chavez presidendiks. Enne teda valitsenud riigijuhid olid väga korrumpeerunud ja peamiselt hävitanud riigi majandust. Chavez astus USA-le vastu, nõudes, et Venezuela nafta aitaks Venezuela rahvast.
2002. aastal lavastas CIA riigipöörde, nagu Kermit Roosevelt oli teinud Iraanis – makstes inimestele tänavale protestima minemise eest raha. Televisioonis jäi mulje märatsevast ja protesteerivast rahvast kogu Venezuelas.
Paraku aga oli Chavez piisavalt tark ja inimesed seisid nii ühtselt tema selja taga, et nad lahendasid selle olukorra. See oli Ladina-Ameerika ajaloo üks suuremaid hetki.“

Fotol Hugo Chavez

Iraak 2003
“Iraak on tegelikult hea näide sellest, kuidas kogu süsteem toimib. Esimesel korral Iraagis need võtted ei õnnestunud. Majandusmõrvarid ei suutnud Saddam Husseiniga kokkuleppele jõuda, „šaakalid“ ei suutnud ta turvameestest läbi tungida ja sõjavägi, kes hävitas Husseini armee, ei täitnud oma ülesannet. Lõppude lõpuks oli Saddam töötanud ka CIA heaks, kui oli vaja mõrvata endine Iraagi president.
Pärast mitmeid ebaõnnestumisi saatsime uuesti kohale sõjaväe ja seekord tegime puhta töö ning võtsime ta maha. Operatsiooni käigus sõlmiti väga tulusad ehituslepingud, sest me pidime ehitama üles riigi, mille me just olime hävitanud. See on päris hea USA-le, kellel on Iraagis suuri ehitusettevõtteid.“

Fotol Saddam Hussein

Mida teha selleks, et meil kõigil oleks parem tulevik?
“Me peame arvesse võtma, et siin planeedil ei loe ainult inimese kogemus, vaid ka kõikide taimede ja loomade koosmõju. See muudab meid edukaks. Edu sõltub sellest, kui hästi me suudame siduda kõike meid ümbritsevat.
Ma olen teadlik sellest, et minu lapselapsel ei ole võimalik pärida säästvat, rahulikku, stabiilset, sotsiaalselt õiglast maailma juhul, kui igal lapsel, kes täna kasvab Etioopias, Indoneesias, Boliivias, Palestiinas ja Iisraelis, ei ole seda lootust.
Sa pead hoolitsema kogu inimkonna eest, vastasel juhul tekivad probleemid. Meil on tõesti vaja aru saada sellest, et kogu maailm on kogukond. See teadmine toob meile rõõmu. Võime seda nimetada vaimsuseks. Kindel on see, et rõõm pärineb õndsusest, see aga headest omavahelistest suhetest. See on uskumatult imeline tunne – sa ei saa seda rahast, vaid omavahelistest suhetest.“

Saadet John Perkinsiga saad vaadata siit.
Lisaallikad: John Perkinsi kodulehekülg, Zeitgeist Addendumi kodulehekülg

Toimetas Laur Raudsoo

Allikas: http://www.telegram.ee/maailm/majandusmorvar-john-perkins-raagib-usa-korporatokraatia-telgitagustest#.VCJ91Ff7Lyj

Read more...

Inkassofirma: suur osa elanikest on ühe kuu kaugusel pankrotist

Elamine peost suhu või raha laristamine ja juba niigi raske võlakoorma kasvamine on paljude valgamaalaste igapäev.

Foto: Arvo Meeks / Valgamaalane

Valgamaa inimese keskmine võlg ulatub juba 400 euroni, enim võlgnikke on maakonnas Valgas.


Vähemalt näitavad seda inkassofirma Lindorff andmed. Valgalasi on nende seas, kellelt ettevõte maakonnas võlga välja nõuab, 60 protsenti. «Võlgu tuleb aina juurde. Järjest rohkem teeb raskusi vanemate võlgade tasumine. Praegu menetleme ainuüksi Valgamaal üle 3000 võlanõude,» ütles uuringute projektijuht Inga Piiroja.
Ta rõhutas, et möödunud aastatega võrreldes on keskmine võlasumma järsult tõusnud. Kui varem oli see umbes 200 eurot, siis nüüd 400.
Moekas kaup sunnib võlaorjusse
Lindorff tegi kevadel uuringu, mille tulemused võlgade kasvu Piiroja sõnul ka selgitasid. «Soov emotsiooniostudega ennast hellitada võib lõppeda võlalõksu langemisega,» täpsustas ta.
«Meile meeldib tänapäeva elektroonikaajastu. Kahjuks ei taheta tunnistada, et sellega kaasas käimine pole kõigile jõukohane. Näeme, et kõik, mis on moes, viib üles ka keskmise võlasumma,» lausus Piiroja. Ta lisas, et nii tuleb võlgnike nimekirja järjest rohkem nooremaid inimesi.
«Teisalt on Eesti pisut eriline riik, sest tundub, et suurem osa elanikkonnast on ühe kuu kaugusel oma isiklikust pankrotist. Küllap see tuleneb vähem kui põlvkond kestnud kaubaküllusest, aga ka muu Euroopaga võrreldes kõrgetest hindadest ja väikesest sissetulekust. Olematu puhvervaru annab tunda kohe pärast sissetuleku kadumist või vähenemist ning pikemaajalist haiguslehel olemist,» tõdes Piiroja.
Saartel rahulikum
Julianus Inkassol on menetluses umbes 109 000 nõuet, neist 84 000 on tavainimeste õlul. «Saare- ja Hiiumaal on keskmiselt võlgnikke kaks korda vähem kui ülejäänud Eestis. Harjumaal on keskmine võlg umbes kaks korda suurem kui Valgamaal,» tõi Julianus Inkasso juhatuse esimees Ülar Maapalu näiteid.
Võlad jäävad õhku rippuma, sest inimesed on ka hooletud, tõlgendavad seadusi, nagu tahavad ega ole kohusetundlikud. «Kolm aastat vana võlg ei kustu mitte kuidagi iseenesest. Huvitav kohe, kas isikud räägiksid sama juttu ka siis, kui on sõbrale raha laenanud ja kolm aastat on möödas (ning võlga pole tagasi makstud – M. V.)?» esitas Piiroja küsimuse.
Maapalu kinnitas, et inimesed jaksavad oma võlgu praeguseks korralikumalt tasuda, sest on töö leidnud. Kui 2008. aastal töötas Eestis 660 000 inimest, siis kaks aastat hiljem vaid 550 000. Nüüd on see arv 625 000 juures. «See ei ole küll nii kõrge kui kuus aastat tagasi, aga väga oluliselt kõrgem kui kriisi ajal,» lausus Maapalu.
«Probleem on nendega, kes on heitunud.»
Lindorffi töötajatel on keeruline võlgu kätte saada, sest võlgnikud väldivad neid. Piiroja sõnul võiks aga mõelda, et isegi aeglaselt tasutud võlad on ühel päeval makstud.
«Võlavaba elu annab rohkem võimalusi ja selle nimel tasub pingutada. Inimesed, kes selle kadalipu on läbinud, teavad, millist kergendust see toob – see on nagu uue elu algus, lausutakse sageli,» nentis ta.

Marge Väikenurm, reporter

Allikas: http://www.valgamaalane.ee/2929349/inkassofirma-suur-osa-elanikest-on-uhe-kuu-kaugusel-pankrotist

Read more...

Toompeal korraldatakse kooseluseaduse vastane meeleavaldus

www.DELFI.ee

22. september 2014 14:09

Foto: Tanel Meos

Pühapäeval, 5. oktoobril kell 12 toimub Toompeal Riigikogu ees “Meeleavaldus perekonna ja demokraatia kaitseks”, et protesteerida kooseluseaduse läbisurumise püüdluste vastu. Meeleavalduse korraldajaks on SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK).

Meeleavaldus kutsutakse kokku, kuna riigikogu ei ole väidetavalt teinud välja rohkem kui 45 000 inimese poolt allkirjastatud petitsioonist “Kaitskem üheskoos perekonda!”, enam kui 10 000 inimese saadetud protestikirjast ega ka kõigi Eestis tegutsevate usuühenduste poolt väljendatud vastuseisust kooseluseaduse läbisurumisele.
SAPTK juhatuse esimees Varro Vooglaid ütles, et meeleavaldus on kodanike viimane võimalus seista vastu püüdlustele kooseluseadust vastu rahva tahtmist läbi suruda ning perekonna ja abielu tähendus olemuslikult ümber kujundada.
“Traditsiooniliste tõekspidamistega inimesi on järjepidevalt sõimatud mitte ainult tagurlikeks, vaid ka homofoobideks, vihkajateks, sallimatuteks ning koguni putinistideks ja natsideks,” ütles Vooglaid ja lisas, et sellise alandamisega ei saa rahvas mingil juhul nõustuda.
Meeleavalduse keskseks eesmärgiks on saata poliitikutele selge sõnum: rahvaesindajad peavad austama meie kultuurilisi traditsioone, perekonna ja abielu ideaale, põhiseadust, rahva tahet ja demokraatia aluspõhimõtteid. “See on meie maa ja meie riik, kus rahvas on kõrgeima riigivõimu kandja. Me ei kavatse kellegi ega millegi ees lömitada, vaid nõuame, et rahvaesindajad teeniksid meie rahvuslikke huve ja näitaksid üles truudust ühiskonna alusväärtustele,” selgitas Vooglaid.
Meeleavaldusele on oodatud koos perekondadega kõik inimesed sõltumata rahvusest, poliitilistest eelistustest, usutunnistusest või vanusest, kes peavad oluliseks, et meie ühiskonnas säilitataks ka riiklikul tasandil austus perekonna, abielu ning nende aluseks olevate väärtuste vastu.
SAPTK rõhutab, et meeleavaldust püütakse korraldada perekondliku üritusena ning võimalikult väärikalt ja soliidselt.
“Mõistame hukka kõik provokatsioonid, millega võidakse püüda luua vastupidist muljet,” võttis Vooglaid teema kokku.

See leht on trükitud DELFI internetiväravast
Aadress http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=69796235

Read more...

Tartu Hoiu-laenuühistus hoiustamine on õige tegu

Tartu Hoiu-laenuühistu, nagu nimigi ütleb, peamine tegevusala on hoiused ja laenud. Ühelt poolt panevad hoiustajad oma raha Tartu Hoiu-laenuühistusse ja teiselt poolt on olemas laenuvajadusega liikmed, kes pöörduvad laenuhuviga Tartu Hoiu-laenuühistusse. Tartu Hoiu-laenuühistu on siin raha ja informatsiooni vahendaja ning riskide maandaja.

 

Hoiustajate rahade eest hoolitseme hästi, laenuprojekte hindame personaalselt

Kuna Tartu Hoiu-laenuühistu laenab hoiustajate raha välja, peame garanteerima, et hoiustajate raha on kindlalt tagatud. Seetõttu on laenude väljastamise eeltingimuseks, et laenutagatis on kahekordselt suurem kui laenatav summa.  Tähendab – kui liige soovib laenata 1000 eurot, siis laenutagatiseks seatavad varad peavad olema väärt vähemalt 2000 eurot. Nii on alati tagatud laenude tagasimaksmine.

Lisaks kasutame hoiustajate raha ainult laenuprojektide finantseerimiseks ning neile tehakse laenukomitees iga taotleja puhul eraldi krediidianalüüs. Sellega on ühelt poolt tagatud iga laenuvõtja puhul põhjalik kontroll, kuid samas ka personaalne lähenemine, mis aitab leida võimalikku parimat lahendust. Kuna nõustame laenuvõtjat, siis vahel võib tekkida olukord, kus laenusumma võib muutuda, kuna mõnda investeeringut ei olegi mõttekas teha või teistpidi – võib just ilmneda, et mõni oluline investeering on algsest projektist välja jäänud. Nii on ka laenajal kindlam võtta laenu just Tartu Hoiu-laenuühistust.

 

Hoiustajate raha on 100% tagatud

Kuna hoiustajate rahaga ei mängita börsil, kus on suur tõenäosus raha kaotada, vaid kasutatakse ainult kodumaiste laenude finantseerimiseks, siis on hoiustajate raha alati tagatud käega katsutava varaga. Lisaks on Tartu Hoiu-laenuühistus moodustatud sisemine reservkassa, mille suurus on vähemalt 15% hoiuste kogumahust. Reservfondi moodustab 55% ulatuses kullatagatis ja 45% ulatuses välisvaluutatagatis (CHF, AUD, CAD, NOK). Reservfondi suurust korrigeerime üks kord kuus, vastavalt sellele, kui palju oleme kaasanud hoiuseid.

Seega, vaadates kuidas Tartu Hoiu-laenuühistu hoiused on tagatud, siis just nii nad ongi: 85% ulatuses Tartu Hoiu-laenuühistu laenavate liikmete varadega ja 15% ulatuses kulla ning välisvaluutaga. Kuna aga laenamisel nõuame alati suuremaid tagatisi, kui laenusumma, siis on hoiustajate raha tegelikult tagatud rohkem kui 100%.

 

Tartu Hoiu-laenuühistus on võimalik valida erinevate hoiustamisvõimaluste vahel

Tähtajalisel hoiusel on võimalik teenida kõrget intressitulu, mis üldjuhul makstakse välja üks kord aastas. Samas säilib liikmel alati võimalus raha ennetähtaegselt tagasi saada. Sellisel juhul tuleb arvestada võimalusega, et kaotatakse intressitulu.

Tähtajalise hoiuse intressimäär on Tartu Hoiu-laenuühistus 7% aastas. Tähtajalise hoiuse periood on üks aasta, kuid on võimalik kokku leppida hoiuse automaatses pikenemises. Tartu Hoiu-laenuühistu garanteerib sellisel juhul hoiulepingu sõlmimisel kehtinud intressimäära ka lepingu pikenemisel.

Samuti on võimalik teostada hoiuperioodil täiendavaid sissemakseid ja koguda suuremate investeeringute või ka suurema intressi teenimise eesmärgil raha hoiusele. Sissemaksete tegemisel hoiuse tähtaeg ei pikene, vaid toimub intressiarvestuses muutus vastavalt sisse makstud summale.  Uuelt summalt hakkab intress jooksma sissemaksmise kuupäevast alates.

Sofi hoiusele raha paigutades saab liige teadlikult osa võtta sotsiaalsest finantseerimisest. Tegemist on sihtotstarbelise hoiusega, mis annab liikmele võimaluse teenida kõrget intressi ja saada sealjuures igakuiseid intressimakseid. See sobib just hoiustajale, kes soovib kasutada intresse igapäevasteks kulutusteks.

Sofi hoiuse aastaseks intressimääraks on 6%. Sofi hoiuse periood lepitakse kokku lepingu sõlmimisel. Tartu Hoiu-laenuühistu pakub läbi Sofi hoiuse oma liikmetele võimalust osta automüüjatelt üle liisingulepinguid.  Hoiustaja ei pea siin hakkama sõidukeid ja krediidiriski hindama. Tartu Hoiu-laenuühistu teeb krediidikontrolli ära, valib välja usaldusväärsed sõidukid ning korraldab nende kindlustamise.

Kuna Sofi hoius on sihtotstarbeline hoius, siis on sellel ka piirangud. Nimelt ei võeta Sofi hoiuseid vastu piiramatult. Sofi hoiuse mahu kohta on võimalik saada Tartu Hoiu-laenuühistu kontoritest või kodulehelt www.yhistupank.ee.

Kullahoiusel saab liige hoiustada kulda prooviga 999,9. Kullahoius on kindel viis oma raha hoida, kuna liikme sissemakstud hoius säilitatakse 100% ulatuses füüsilises kullas. Vastavalt kullahinna muutusele muutub ka kullahoiuse väärtus väljendatuna eurodes. Kui kullahind on hoiustamisperioodil kasvanud, kujuneb sellest hoiustaja jaoks sarnaselt tavalise hoiuse intressile kasvikutulu. Intressid makstakse välja eurodes otse liikme kontole. Intress jaotatakse proportsioonis 25% Tartu Hoiu-laenuühistule ja 75% hoiustajale.  Kuna liige ei pea kasviku teenimiseks füüsiliselt kulda maha müüma, ei kaota liige ostu- ja müügihinna erinevusest tulenevaid vahesid.  See tähendab, et liige saab jätkata tulu teenimist ilma kulda müümata.

Kullahoius on võimalik avada sertifitseeritud investeerimiskulla sissemaksmisel või eurodes.  Sissemakseid saab kullahoiusele teha jooksvalt pärast lepingu sõlmimist üldjuhul eurodes (ostes kullahoiusele kehtiva hinnaga kulda juurde) või kokkuleppel hoiu-laenuühistuga otse füüsilises kullas. Kullahoiuse periood on üldjuhul üks aasta, kuid on võimalus ka teha kokkuleppeid lühemale perioodile.

 

Kuidas avada hoiust Tartu Hoiu-laenuühistus?

Hoiustamiseks Tartu Hoiu-laenuühistus tuleb olla Tartu Hoiu-laenuühistu liige. Kui isik pole hetkel veel Tartu Hoiu-laenuühistu liige, ei tasu muretseda, sest liikmeks astumine on lihtne. Ühistu liikmele avame avalduse alusel hoiukonto ja sõlmime hoiuselepingu. Hoiulepinguid on võimalik sõlmida meie kontorites või internetis. Hoiusega seotud dokumendid on leitavad meie koduleheküljel www.yhistupank.ee.

 

Oma hoiusega toetate kodumaist majandust

Tuues raha Tartu Hoiu-laenuühistusse, võib hoiustaja kindel olla, et tema raha on kindlates kätes ning et ta annab oma panuse Eesti ühistegevusse. Ühistusse paigutatud raha jääb ringlema Eesti majandusse ega liigu riigist väljapoole. Seega – toetades ühistut, toetate kodumaa majandust ja seeläbi ka iseennast.

Märt Riiner

Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse liige

Allikas: http://www.yhistupank.ee/files/%C3%9Chistuleht_detsember_2011.pdf

Read more...