PAUL TAMMERT: KOV maksubaasi reform

KOV ametnik raha püüdmas

Haldusreformi on üritatud ja üritatud ja paistab, et jäädaksegi üritama … ilma igasuguse tulemita. Miks see nii on, võib vaid aimata. Seda, milline KOV sobiks kodanikuühiskonda, kirjeldasin artiklites: Kodanikuühiskond – milline sa oled?
Selle keskseks mõtteks oli, et Eesti internetiseeruvas keskkonnas sobiks KOV-ks maakond, mida tasakaalustaks ca 1000 inimesega territoriaalsed kogukonnad.
Selline lahend tagaks ühelt poolt piisava majandusliku võimekuse ja teiselt poolt kodanike võimutäiuse täitevvõimu üle. Kesksel kohal oleks seejuures majoritaarne valmissüsteem, mis võimaldaks oma esindaja kohe tagasi kutsuda, kui see peaks hakkama kellegi teise – kui oma kogukonna – asju ajama.
Selline omavalitsus oleks jätkusuutlik, kui tal on olemas piisav tulubaas ning fiskaalpoliitika teostamise võimalus. Seega maksureform on haldusreformi vältimatu osa.
Mida saaks selles osas ära teha? Pakun järgnevalt oma nägemuse ning loodan aktiivset diskussiooni antud teemal.
Minu ettepanek oleks:

• Vormistame praeguse varjatud astmelise tulumaksu tegelikuks nii, et KOV tekiks oma tulubaas.
• Kehtestame rikkusemaksu, mille tulud laekuvad KOV-le.

Rikkusemaksu teemat käsitlesin kolmes eelmises artiklis, mistõttu siinkohal võiks vaid lisada, et selline lahendus oleks äärmiselt õiglane, sest nii kinnisvara väärtus kui ka vallasvara säilimine sõltuvad otseselt KOV kulutustest. Seega, kes siis veel peaks kandma need kulud kui mitte need, kes sellest kasu saavad.
Tulumaksu reform
Tulumaksu reformi tuleks alustada praeguse süsteemi kosmeetilise muudatusega. Nimelt jaguneb meie tulumaks praegu kaheks nii, et töötasudelt tasutavast tulumaksust kannab MTA kohe 11,6% KOV eelarvesse ja ülejäänu läheb riigieelarvesse. 11,6% on 21%-st 55,24%. Kuna aga tulumaksutagastused tehakse vaid riigi osast, siis laekub tegelikult riigieelarvesse pea poole vähem tulumaksu kui KOV eelarvetesse – vastavalt KOV-le 783 ja riigieelarvesse 331 miljonit eurot.
Selleks, et KOV saaks endale maksubaasi, mida ta saaks kasutada fiskaalpoliitika teostamiseks tuleks Tulumaksuseaduse § 5, lg 1 sõnastust muuta nii, et KOV eelarvesse töötasudelt laekuva tulumaksu määr on 11,6% ja KOV volikogul on õigus suurendada või vähendada seda maksumäära ühe või kahe protsendi ulatuses. Kui aga arvestada sama summa otse palgatulust praegu lubatud mahaarvestusi tegemata, siis oleks maksumääraks 9,13%.
Riigieelarvesse laekuvat tulumaksu hakataks arvestama summast, mis ületab maksuvaba miinimumi (praegu on see 144 eurot kuus) ja sellelt tulult tuleks tasuda 7,4% tulumaksuks. Tulumaksutagastused toimuksid muidugi endiselt riigieelarve osast. Kui aga sama summa arvestada otse palgatulust, siis piisaks siin maksumäärast 7,4%.
Selle õige pisikese muudatusega oleks omavalitsusel oma õiguspärane maksubaas, mida ta saab vajaduse korral muuta ning mis annab piisava mahu, et lahendada jooksvaid probleeme, mis igapäevases elus kogu aeg ette kerkivad. Pakkudes maksusoodustusi või suurendades maksukoormust oleks KOV võimalik mõjutada ka üleüldiseid poliitilisi protsesse.
Mõningaseks probleemiks tõusetuks see, et kui ühes ettevõttes töötab inimesi , kes elavad erinevates KOV-s, siis peab ettevõte arvestama ja deklareerima nende töötasult erineva maksumääraga tulumaksu ning see lisab töömahtu. See väide on tõene vaid siis, kui seda tehakse käsitsi – tänapäeva arvutiprogrammid võimaldavad selle raamatupidamise probleemi lahendada üpris lihtsalt ja lisanduv töömaht jääb olematuks.
Teine võimalus oleks hakata tulumaksu töötasult arvestama ettevõtte või tema tootmisüksuse tegeliku asukoha põhiselt, s.t ühes ettevõttes või selle üksuses makstakse tulumaksu sama maksumääraga. Sellise lahendi korral kasvaks KOV huvi omada enda territooriumil (milleks peaks olema maakond) ettevõtteid ja teha kõik, et nende hulk kasvaks kohapeal. Need KOV, mis aga tõrjuvad ettevõtlust, jääksid sõltuvaks riigi poolt tehtavatest tasandusmaksetest, mis tagavad neile Vabariigi keskmise tulu inimese kohta (s.t nii nagu praegugi).
Viimase variandi puhul tekib probleem n.ö postkasti ettevõtetega, millel on vaid aadress (mis on väga tihti Tallinnas), kuid tegelik tootmistegevus toimub sõna otseses mõttes virtuaalkeskkonnas. Õigluse tagamiseks tuleks ilmselt selliste ettevõtete poolt tasutav tulumaks jagada valitseva proportsiooni põhiselt kõigi KOV vahel laiali. Nii tehakse praegu nende inimeste palgatulult tasutud tulumaksuga, kes pole oma elukohta deklareerinud.
Võimalus panna KOV huvituma ettevõtete asutamisest ja sundida neid panustama sellesse, et ettevõtted seal ka püsiksid, oleks juba väärtus omaette.
Hea lugeja, mis sa arvad sellisest maksureformist?
Ja mis te arvate sellest, kas Eestis leiduks mõni partei, mis oleks valmis läbi viima sellist reformi?

Allikas: http://paultammert.wordpress.com/2014/09/24/kov-maksubaasi-reform/