MART NIKLUS: MA EI VAIKI IKKA VEEL

Väljavõte Mart Nikluse raamatust "Ma ei vaiki ikka veel":

30. maist 2. juunini 2008 toimus Mostaris Bosnia ja Hertsogoviinas Endiste Poliitvangide ja Kommunismiohvrite Rahvusvahelise Assotsiatsiooni (INTER-ASSO) 16. kongress.
Kuna juba k.a. märtsis saabunud osavõtu kutsele oli märgitud, et oodatakse ettekannet olukorrast pärast kommunismi kokkuvarisemist selles või teises riigis, otsustasin oma esinemise pealkirjastada: "Hat sich das Scheitern das Kommunismus in Estland wirklich stattgefunden?" (Kas kommunism Eestis ikkagi tõepoolest on kokku varisenud?)

Rõhutasin selles uuesti, et tänapäeva Eestis pole ikka veel aset leidnud riigi ja ühiskonna desovietiseerimine, dekoloniseerimine ja derussifitseerimine, piirdutud on üksnes ümbernimetamistega, värvi- ja sildivahetusega. Poliitiste, juriidiliste ja eetiliste Augiase tallide puhastamise asemel võtab üha rohkem hoogu lähimineviku tippkommunistide kanoniseerimine ja heroiseerimine. Postsovetlik õigussüsteem ja kohtud ei saa kuidagi hakkame Eesti-vaenulike elementide ohjeldamisega (näited 2007.a. aprillimäratsejate, punakangelase Arnold Meri jt. kohtuprotsessidest), patriootlikust (Jüri Estami, Jüri Liimi jt. juhtumid). Venemaa on intensiivistanud Eesti-Vastast propagandasõda, selle mõju on Nõukogude kommunistliku okupatsiooni pärandist ikka veel mitte vabanenud Eestis selgesti selgesti märgatav. "Kommunism kestab" (Tea Kurvits, Kultuur ja Elu nr.2, 2008). Punasele totalitarismile saabub lõpp üksnes siis, kui rahvusvaheline üldsus lõpuks taipab, et Nürberg 2 peab toimuma mitte üksnes abstraktse kommunismi üle koos kõigi selle usulahkudega (bolševism, stalinism, maoism, eurokommunism jm), vaid ka praeguseks värvi vahetanud ja ikka veel pukis istuvate kommunismiehitajate endi üle.
_____________________
Eesti vabadusvõitlejate vaenaja, võib ütelda, et justiitsmõrvar Erich Vallimäe töötab meil ikka juristina edasi ja peab Pärnus õigusbürood, kartmata enda kuritegude eest Eesti Vabariigis kohtu alla andmist.
Suhtumist vabadusvõitlejatesse näitab hästi ka Tartu linnajuhtide käitumine. Selle raamatu toimetaja Valdek Kiiveri järlsõnast: "Hinnates kõrgelt vabadusvõitleja teemeid Eesti riigi ja rahva ees, esitas Akadeemiline Mälestuskeskus HEREDITAS Mart Nikluse käesoleval aastal juba 11. korda (!) Tartu linna aukodaniku kandidaadiks. Ja üheteistkümnendat korda leidsid "heade mõtete linna" linnaisad, et Eesti kõige kuulsam ja rahvusvaheliselt tuntuim seni elus olev endisest kommunismivangist kaaslinlane pole seda tiitlit ära teeninud..."
M.I.