NSBLOGI: Kus on lahendused?
Liikudes koduteel nägin järsku hiiglaslikku nägu minu poole pööratuna. See polnud viirastus ega ka UFO, see oli Ansip. Õigemini oli see tema valimisplakat.
Vaadates erakondade valimisloosungeid ja kampaaniaid ei paista sealt endiselt mitte ühtegi sisulist punkti selle kohta, kuidas kavatsetakse riigi peaprobleeme lahendada või soodustada efektiivsemalt nende lahendamist. Nendeks probleemideks on mõistagi tööpuudus, väljaränne, kõrge inflatsioon jne. Teisisõnu öeldes, kus on tegevuskava Eesti august välja toomiseks? Vastuseks on, et neid pole. Selle asemel näeme sisutühjade utoopiate väljalubamist, majanduslikult võimatut varade väljajagamise lubadust või mitte midagi ütlevat “võite kindel olla” lauset.
See näitab, et tänased erakonnad on ideelises pankrotis ega ole võimelised või tahtelised lahendama riigi ees olevaid hiigelprobleeme. Selle asemel toimub mingi kulgemine oma palga ja mugavuste otsas.
Üllatav on aga, et selline jama endiselt töötab. Valimistel on edukas see jõud, kes teles kõige rohkem trummi lööb ja lolluseid kokku lubab. See saab toimuda ühelt pool, sest suur osa inimestest boikoteerivad valimisi, andes sellega strateegilistele valijatele suurema mõju, aga teisalt, sest mass on arutu.
Inimesed ei lase end juhtida mitte niivõrd objektiivsest ajaloolisest kogemusest ega realismist, vaid pigem emotsioonidel põhinevast teoreetilisest materiaalsuse ja võrdsuse dogmast vms utoopiast. Mõistagi kiputakse seda tegema ilma erilise analüüsita selle paikapidavuse kohta.
Siit ka soovitus: ära vali populistlikuid suurparteisid!
Vaadates erakondade valimisloosungeid ja kampaaniaid ei paista sealt endiselt mitte ühtegi sisulist punkti selle kohta, kuidas kavatsetakse riigi peaprobleeme lahendada või soodustada efektiivsemalt nende lahendamist. Nendeks probleemideks on mõistagi tööpuudus, väljaränne, kõrge inflatsioon jne. Teisisõnu öeldes, kus on tegevuskava Eesti august välja toomiseks? Vastuseks on, et neid pole. Selle asemel näeme sisutühjade utoopiate väljalubamist, majanduslikult võimatut varade väljajagamise lubadust või mitte midagi ütlevat “võite kindel olla” lauset.
See näitab, et tänased erakonnad on ideelises pankrotis ega ole võimelised või tahtelised lahendama riigi ees olevaid hiigelprobleeme. Selle asemel toimub mingi kulgemine oma palga ja mugavuste otsas.
Üllatav on aga, et selline jama endiselt töötab. Valimistel on edukas see jõud, kes teles kõige rohkem trummi lööb ja lolluseid kokku lubab. See saab toimuda ühelt pool, sest suur osa inimestest boikoteerivad valimisi, andes sellega strateegilistele valijatele suurema mõju, aga teisalt, sest mass on arutu.
Inimesed ei lase end juhtida mitte niivõrd objektiivsest ajaloolisest kogemusest ega realismist, vaid pigem emotsioonidel põhinevast teoreetilisest materiaalsuse ja võrdsuse dogmast vms utoopiast. Mõistagi kiputakse seda tegema ilma erilise analüüsita selle paikapidavuse kohta.
Siit ka soovitus: ära vali populistlikuid suurparteisid!
0 kommentaari:
Postita kommentaar