NSBLOGI: Spekulatsioon
Posted in Päevakaja on 23. jaan 2011 by Maximus Germanus Meridius
Saksamaal toimuval põllumajandus- ja toidumessil Grüne Woche öeldi välja, et eurooplased ei taju veel toidu nappuse probleemi, kuid ajaga võib see siiski ka meil probleemiks kujuneda. Millest selline ütlus? Euroopa, mis toodab piisavas koguses vilja, et ennast varustada ja, mis paiskab maailmaturule hiigelkoguse vilja ning olukorras, kus pakkumise nõudluse suhe on hea, tunneb toidupuudust?
Hoolimata suurest tootlikusest põllumajandussaaduste alal oleme näinud toiduhinna kiiret kasvu. Näiteks Eesti suudaks vajadusel toita oma tootlikuse potentsiaali arvestades ära nii oma elanikkonna kui ka eksportida eri saadusi välja, aga ometi ei löö see hindu alla.
«Ajaga võib see siiski ka meie probleemiks kerkida, sest kiire hinnatõusu korral muutub toit ka paljudele eurooplastele liiga kalliks,» märkis ta. «Lähikümnenditel oodatakse nõudluse kasvamist toiduainete järele kümnetes protsentides, kuid tänases olukorras seda tootmise suurendamisega nii suures ulatuses rahuldada kindlasti ei suudeta,»vahendas PM H.V.Seederi ütlust.
Selline olukord tuleneb sellest, et absoluutselt kõik ained, olgu see siis kurk, kütus, kõrvits, valuuta ja isegi muld on viidud spekulatsiooniturule ning sellest, et kohalikku toodangut saadetakse suurel hulgal välismaale oma metsad suuresti maha raiunud(erosiooni ja kõrbestumist soodustanud) parasiitliku juurdekasvuga ning igavesti oskamatu majandamisega eksootiliste inimhulkade toitmiseks ja raha nende ülevalpidamise hõlbustamiseks.
Spekulatsiooniturg toimib tihti reaalseid tarbimisnumbreid mittearvestades ja spekulantide suval ehk üksiku eliidi huvides. Vanasti nimetati seda börsijuutluseks – olukorda, kus trustide omanikering omakasu huvides kõigutab hindu.
Hindu saab aga stabiliseerida lihtsalt: toiduainete väljaveo piiramine, kui pole täidetud koduturu vajadused, keelata toiduainete spekulatsioon ehk lihtsamalt kirjutades tähendaks see toodangu maailmaturu kõikumistest eemaldamist. Seda tehti mitmetes riikides 1930-datel aastatel ja hind oli suhteliselt stabiilne.
Hoolimata suurest tootlikusest põllumajandussaaduste alal oleme näinud toiduhinna kiiret kasvu. Näiteks Eesti suudaks vajadusel toita oma tootlikuse potentsiaali arvestades ära nii oma elanikkonna kui ka eksportida eri saadusi välja, aga ometi ei löö see hindu alla.
«Ajaga võib see siiski ka meie probleemiks kerkida, sest kiire hinnatõusu korral muutub toit ka paljudele eurooplastele liiga kalliks,» märkis ta. «Lähikümnenditel oodatakse nõudluse kasvamist toiduainete järele kümnetes protsentides, kuid tänases olukorras seda tootmise suurendamisega nii suures ulatuses rahuldada kindlasti ei suudeta,»vahendas PM H.V.Seederi ütlust.
Selline olukord tuleneb sellest, et absoluutselt kõik ained, olgu see siis kurk, kütus, kõrvits, valuuta ja isegi muld on viidud spekulatsiooniturule ning sellest, et kohalikku toodangut saadetakse suurel hulgal välismaale oma metsad suuresti maha raiunud(erosiooni ja kõrbestumist soodustanud) parasiitliku juurdekasvuga ning igavesti oskamatu majandamisega eksootiliste inimhulkade toitmiseks ja raha nende ülevalpidamise hõlbustamiseks.
Spekulatsiooniturg toimib tihti reaalseid tarbimisnumbreid mittearvestades ja spekulantide suval ehk üksiku eliidi huvides. Vanasti nimetati seda börsijuutluseks – olukorda, kus trustide omanikering omakasu huvides kõigutab hindu.
Hindu saab aga stabiliseerida lihtsalt: toiduainete väljaveo piiramine, kui pole täidetud koduturu vajadused, keelata toiduainete spekulatsioon ehk lihtsamalt kirjutades tähendaks see toodangu maailmaturu kõikumistest eemaldamist. Seda tehti mitmetes riikides 1930-datel aastatel ja hind oli suhteliselt stabiilne.
0 kommentaari:
Postita kommentaar