Elektri hind võib tegelikult kolmekordistuda!

Andrus Allika

«Mul on kahju eesti rahvast, kui mõtlen, mis neil tuleb varsti elektri eest maksma hakata,» ütleb akadeemik Anto Raukas, kelle sõnul tuleb lõpetada elektri hinna teemal rahvale puru silma ajamine.

«Mul on eesti rahvast kahju,» toonitab Raukas. «Mina olen vana mees ja pääsen sellest ära. Aga see puru silma ajamine, et elektri hind tõuseb ainult 20, 40 või 60 protsenti, tuleb ära lõpetada. Tegelikult võib elektri hind tõusta isegi ligi 2,8 korda ehk samale tasemel nagu praegu on Taanis,» hoiatab Raukas.
Saksamaa otsus loobuda tuumaenergiast mõjutab Põhjamaade energiaturu (NordPool Spot) kaudu otseselt ka meid, sest Eesti peab teatavasti oma energiaturu avama 2013. aastal. Itaallased hääletasid äsjasel referendumil tuumaenergia vastu. Prantsusmaalt saaksid sakslased osta vaid tuumaenergiat. Nii ei jäägi neil muud üle, kui osta elektrit Põhjamaade turult ja panna käima kivisöel töötavad elektrijaamad,» selgitab Raukas.
Saksamaa lööb hinna üles
«Kui Saksamaa hakkab elektrit ostma Skandinaaviast, siis lööb see ka meil hinnad üles. Kivisöejaamadest elektri tootmine aga kruvib CO2 kvoodid lakke, mis muudab ka põlevkivist elektri tootmise arutult kalliks. Seetõttu läheb ka uus põlevkivielektrijaam, mida Eesti Energia ehitama hakkab, meile meeletult kalliks maksma,» ütleb Raukas.
Raukase sõnu kinnitab OÜ Energiasalv uuring «Elektrisüsteemi areng 2023», millest selgub, et kui sotsiaalmajanduslikud kulud juurde arvata, siis läheb põlevkivist elektri tootmine kaks korda kallimaks kui tuumajaam ja kolm korda kallimaks kui balansseeritud tuuleenergia kasutamine.
«CO2 hinna eeldatava tõusu korral kaotavad fossiilseid kütuseid kasutavad elektrijaamad konkurentsivõime. Eriti halvas olukorras on põlevkivijaamad, mis emiteerivad CO2 kõige rohkem,» räägib OÜ Energiasalv osanik Peep Siitam.
Parts pani ikka meeletult kalli ehituse käima
Eesti Energia nõukogu aga kiitis neljapäeval ainuaktsionäri ehk riiki esindava majandusministri Juhan Partsi otsusele tuginedes heaks uue põlevkivielektrijaama ehituse Narva lähedale Auverre. Uue elektrijaama esimene 300 MW võimsusega plokk valmib 2015. aasta lõpuks, teise sama võimsa ploki rajamine otsustatakse 2012. aastal.
Uue jaama vajalikkuses kahtlejaid leidus nii EE juhatuses kui ka nõukogu liikmete seas, samuti leidis põhivõrgufirma Elering, et Eestis jätkub piisavalt tootmisvõimsusi veel kümneks aastaks. Narvas töötab praegu kaks moodsat 215-megavatist elektrijaama, mis teeb kokku 430 MW. Uued ja vanad Narva elektrijaamad kokku aga suudavad praegu toota üle 2500 MW elektrienergiat.
Küsimus on eelkõige selles, et lõppkokkuvõttes maksab nii uue elektrijaama toetuse kui ka suured investeeringud kinni tarbija. Pole ju teada, kas Euroopa Komisjon annab loa toetada uut jaama tasuta jagatava kasvuhoonegaaside kvoodi kaudu, nagu valitsus kavatseb.
«Põlevkivi elektrijaamades põletamine on üldse ebaotstarbekas, sest põlevkiviõli ja sellest vedelkütust tootes on kasumlikkus kordades suurem – 30-50 eurot tonni kohta,» leiab Siitam.
Teda toetab ka Eesti Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare: «Põlevkivi elektriks põletades läheb sellest väga palju lihtsalt kaduma. Põlevkiviõli baasil elektri tootmine oleks efektiivsem ja keskkonnasõbralikum.»
Euroopa Liitu astudes võttis Eesti endale kohustuse piirata alates 2012. aastast CO2 heitmeid 25 000 tonnini aastas. Kui EE täidab lubaduse ja paigaldab tulevaks aastaks Narva elektrijaama vanadele kateldele puhastusseadmed, siis tohib tolmpõletamistehnoloogial töötavaid energiaplokke käigus hoida ka pärast 2016. aastat.
Merekaabel pigeb tõstab kui langetab hinda
«Osa praeguseks paigaldatud seadmetest juba töötab. Eesti elektrijaama neljale energiaplokile paigaldatavad väävlipuhastusseadmed peavad olema kõik töös aastaks 2012 ning investeeringu kogumaksumus on umbes 100 miljonit eurot,» räägib Narva Elektrijaamade arendusjuht Rain Veinjärv. «Tegu on suitsugaasides oleva väävli püüdmise NID-tehnoloogiaga, mis on Alstomi poolt maailmas väga laialdaselt kasutatav.»
1000 MW suuruse elektrienergia-varu annavad Eestile meid Põhjamaadega ühendavad merekaablid. Juba käigus oleva EstLink1 võimsus on 350 MW ja 2014. aasta alguses käiku antav EstLink2 lisab veel 650 MW. Elektri hinda all hoida ei aita need aga kuidagi.
«EstLink1 on toiminud ikka rohkem kui elektri müümise, mitte ostmise kanal, ja kui see maas on olnud, siis on kohe ka elektri hind lakke kerkinud,» räägib Vare. «Kui Põhjamaade turul on ikka hind kõrge, siis ei hakka keegi Eestis elektrit odavamalt müüma.»
Valitsus võtku mõistus pähe 
Allikas: http://prison.planet.ee/index.html