Kus on piirileping, kas on piirileping? [täiendatud 15:00]

Teisipaev, 07 juuni 2011 12:44

Vene suursaadik Eestis, Juri Merzljakov esitas järjekordse avaliku tõendi selles, et venemaa peab tänapäeva Eesti Vabariiki 1940 aastal venemaa poolt loodud Eesti NSV järeletulijaks.

Tema sõnul pärsib piirileppe puudumine märkimisväärselt Eesti ja Venemaa majandussuhteid.

„... peab mainima, et on keeruline teha koostööd, kui ei ole kahe riigi vahelist piirilepingut. Võin garanteerida, et koostöö sujuks palju kiiremini, kui mõlemad pooled suudaks selle lepingu sõlmida. Venemaa välisministri Lavrovi allkirja puudus lepingul on seda majanduskoostööd kindlasti pidurdanud. Venemaale on piirileping väga märgilise tähendusega,“ tõdes Merzljakov.

Kuigi on teada, et Eesti Wabariigi ja venemaa vahel sõlmiti piirileping Tartu rahulepingu raames, ei tunnista venemaa selle lepingu legitiimsust, mis on arusaadav (iseasi, kas õige ja õiglane?) olukorras, kus praegune Eesti Vabariik ei ole mitte 24. veebruaril 1918 (-1940) eksisteerinud Eesti Wabariigi õigusjärglane vaid 20. augustil 1991 (nn Edgaripäeval) iseseisvunud ja 1940-1991 eksisteerinud Eesti NSV õigusjärglane.

Tartu rahulepingu sõlmisid 02.02.1920. aastal Nõukogude Venemaa ja Eesti Wabariik.

Nõukogude Venemaa e. Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik oli poliitiline moodustis, kes oli NSVL'i asutaja (30.12.1922).

NSVL võttis üle kõik oma asutajaliikmele kuulunud õigusd ja kohustused.
Praegune venemaa on ühelt poolt Vene NFSV (Vene SFNV) otsene õigusjärglane, kes sõlmis Tartu rahulepingu Eesti Wabariigiga kui ka määratlenud ennast NSVL'i õigusjärglasena, millist staatust tunnistavad kõik maailma riigid.

Täiendatud 15:00 - Kas iseseisvuse taastamine või taasiseseisvumine?

See on vaidlus, mis suures osas on vähemalt Eesti Vabariigi territooriumil leidnud ametliku seisukoha. Seisukoha selles, et tegemist on iseseisvuse taastamisega ning praegune EV on EW (1918 - 1940) järeletulija (mitte aga ENSV (1940 - 1991) järeletulija).

Siiski eksisteerib rida poliitilisi jõude, kellele heidetakse ette, et oma tegevuses näitavad nad oma toetust teooriale, et praegune EV on ENSV järeletulija (Rahvaliit, Keskerakond ja enamus avalikult moskvameelsetel positsioonidel olevad, reeglina venekeelse elanikkonna toel eksisteerivad marginaalsed protestiliikumised, sealhulgas nn antifašistid, notšnoidozoorikud jms.)

Ka eksisteerib Eestis ühiskondlik-poliitiline koolkond (nn Nõmme valitsus), kes olemata küll moskvameelse suunitlusega leiavad ometigi, et järjepidevuse taastamisel on sisse lastud rida õigus-poliitilisi apsakaid, mistõttu ei ole võimalik formaalselt praegust EV-d tunnistada EW õigusjärglasena.
Need inimesed on võtnud oma südameasjaks EW järjepidevuse päästmise sellisel moel, et on loonud ametliku varivalitsuse, kes ei ole füüsilises opositsioonis kehtiva riigikorraga, kuid väidavad ennast olevat EW legitiimsuse hoidjad.

On karta, et rahvusvahelise õiguse baasil sõltumatu ekspertiisi korraldamine Eesti Vabariigi õigusjärgluse suhtes võib osutuda kunagi paratamatuks nõudeks, sest parem õudne lõpp kui lõputu õudus - rahvale on vaja kindlat seisukohta omariikluse ja järjepidevuse küsimustes. On ilmselge, et siseriiklikud arvamused praeguses sotsiaal-poliitilises õhustikus ei kanna koormat välja.

Ükskõik, milline oleks sõltumatu rahvusvahelise õigusliku ekspertiisi tulemus antud küsimuses - see ei oleks kuidagi ohtlik meie riiklikule iseseisvusele, küll aga tooks selguse olukorda, lõpetaks vaidlused antud teemal ning annaks õiglased juhised tulevikuks meie riigi poliitikutele ka venemaaga suhtlemiseks.

Ja veel ... aasta-aastalt suureneb nende eestlaste hulk, kes peavad 20. augusti päevaks, mille Keskerakond on ebaõiglaselt monopoliseerinud ja lõpptulemusena ära lörtsinud. Need eestimaalased vastustavad ennast kontseptsioonile, kus Eesti Vabariik on Eesti NSV õigusjärglane. Reeglina vastustavad nad ennast ka Keskerakonnale.
Seega, õhutab praegune ebakindlus antud küsimuses rahvuslikku poliitilist antagonistlikku lõhenemist (mis on ehk venemaale kasulik?) ja ei aita kuidagi kaasa Maarjamaa sisestabiilsusele.

Kronoloogiat:

Tasub teada, et juba 12. jaanuaril 1991. aastal tunnistas Vene NFSV (Tartu rahulepingu üks pooltest) taas Eesti Vabariigi iseseisvust. Vastavale aktile kirjutasid alla Vene NFSV Ülemnõukogu presiidiumi esimees Boris Jeltsin ning Eesti Vabariigi Ülemnõukogu presiidiumi esimees Arnold Rüütel.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu oli ENSV Ülemnõukogu ümbernimetamise teel sündinud organ.

28. jaanuaril 1991. a. kinnitas NSVL'i esimene ja viimane president M. Gorbatšov Eesti NSV (ja teiste liiduvabariikide) konstitutsioonilist õigsust lahkuda NSVL'i koosseisust.

20. augustil (nn Edgari päeval, nimetatakse ka mõnikord "taasiseseisvumise päevaks") 1991. a. võttis EV Ülemnõukogu vastu iseseisvusdeklaratsiooni

24. augustil tunnustas Eesti iseseisvust ametlikult Vene Föderatsioon

06. septembril 1991. a. tunnustas NSVL'i Ülemnõukogu ametlikult omakorda Eesti iseseisvust.
Allias:  http://bhr.balanss.ee/
_________________
Tartu rahuleping kehtib kindlalt ja meil pole sellest mõtet loobuda. Venemaal on ka teiste riikidega lahendamata piiriprobleeme. Henn Põlluaas kirjutab: "Tartu rahuleping on võetud ÜRO kehtivate rahvusvaheliste lepingute registrisse nr. 11LTS29 all ning seda ei ole kunagi ametlikult tühistatud ega kehtetuks tunnistatud."
M.I.