MATTI ILVES: EESTI ASTUS SAMMU KURISTIKU SUUNAS!

Valitsuse eestvõttel astus Eesti jälle ühe sammu kuristiku suuns. Nimelt kiideti heaks Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu eelnõu, mille raames maksab Eesti viie aasta jooksul ESM-i osalusena 148,8 miljonit eurot, ehk 2 328 210 000 krooni ja see on alles algus. Otsustati ka Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi(EFSF) astumine ja selle raames Eestil tuleb võimu otsuse tulemusena maksimaalselt anda garantiisid kuni 1,995 miljardile eurole, ehk 31,21 miljardile kroonile.
Peaminister Andrus Ansip teatas, et "Eesti valitsus osaleks Kreeka teises päästepaketis", siis tuleb veel Portugal ja tõenäoliselt mitmed teised Lõuna-Euroopa riigid. Samuti on oht, et Eesti satub ka ise suurte võlgnike hulka, küll mitte võlakriisi, sest vajaliku raha kavatseb valitsus pankadelt laenata. Samut räägib meile Ansip, et me oleme ise abi saanud ja nüüd on meie kord abistada. Jah, meedia pasundab küll Euroopa Liidu suurest abist pea ülepäeva. Aga kas see on ikka nii? Peamine raha tuleb struktuurifondidest, aga see on peaegu sama suur, kui Eesti maksab liikmemaksu EL-le - seega saame lihtsalt oma raha tagasi ja varsti ainult maksame. Tõsi, on ka veel teisi abistamisfonde, kuid sealt tulev raha on märksa väiksem struktuurifondide omast.
Majandusteadlase Andres Arraku hinnangul on valitsuse otsus Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu eelnõu heaks kiita vale, ning valitsus püüab selle käiguga hoida paipoisi mainet. "Oleme just saanud parima rahanduspoliitika auhinna rinda ja kuidas me nüüd seda Euroopa paipoisi renomeed hakkame rikkuma?" ironiseeris Arrak. Tema väitel poliitika tagatubades eelnõu vastaseid jagub, ent valitsuses domineerib hirm häält tõsta."Lõuna-Euroopasse raha toppimine on täielik mõttetus, kuni need riigid ei ole reforminud mitte ainult majandust, vaid kogu ühiskonda," sõnas Arrak.
Terve Euroopa Rahaliit on rajatud täiesti valele alusele, nimelt ei ole sealt väljaastumise võimalust (pole välja töötatud väljaastumise reegleid, protseduuri) ja seepärast tulebki looderriike toetada vaid rahasüstidega, teiste, ka vaesemate riikide arvelt. Normaalne areng oleks selline, et kui riik on võlakriisis ja rahaturgudelt enam laenu ei saa, siis tuleb raha devalveerida! Euroopa Liidus aga sellist võimalust ette nähtud ei ole.
Sissemakstud raha saame Ansipi sõnul protsentidega tagasi, see on täielik asjatundmatus, ka antud laenud ja laenude garantiid tuleb meil täiega kinni maksta. Sellise pideva laenamise ja laenugarantiide andmine pankadele viib varem või hiljam laenude restruktureerimiseni ja see tähendabki laenu ning -garantiide andjatele raha kaotust. Mis saab olema väga suur, sest meile räägitakse vaid võlakriisist, aga tegelilult on veel üleilmne rahanduskriis, see tähendab raha pidevat ja kindlat odavnemist (hindade tõusu) ja kui peaksimegi 20...30% antud rahast tagasi saama, siis on see juba hoopis teise väärtusega raha. Võlagarantiid tuleb meil aga nii või teisiti suures osas pankadele kinni maksta. Ega siis muidu ei plaani Rahvusvaheline Rahafond, IMF, maailmaraha kasutuselevõttu, enne seda on aga oodata hüperinflatsiooni ja see tuleb enne rahavahetust kasuks vaid pankadele. 
USA rahandus on sisuliselt pankrotis ja riigivõlg on juba tublisti üle 6 triljoni dollari, kusjuures Obama on seda kasvatanud rohkem kui kõik eelnevad presidendid kokku. Pabarraha väärtus, mis ei ole enam kulla alusel, saavutab varem või hiljem raha juurdetrükkimise tulemusel ja raha loomisele õhust pangandusvõrgustikes väärtuse, mis on vaid paberil millele raha trükitud.
Ainus võimalus Eestil kriisist pääseda oleks olnud siduda kroon € -st lahti ja viia see kullastandardi alusele. Midagi head meid ees ei oota, meie huvid on kartellipoliitikute poolt reedetud ja allutatud Euroopa Liidu valitsejate globaalsetele eesmärkidele.
____________________
Ajalehe "Äripäev" küsitlusest selgus, et ka 58% eestlasi ei toeta võlakriisis vaevlevate riikide abistamist.