Euroliidust tulenev kahju ületab kasu

27. juuni 2011 TAAVI.R. 

Aastaid on meid petetud läbi meedia kujutelmaga nagu saaksime ELis olles osaks mingist imelisest majanduslikust ja kultuurilisest hüvest, milleta võimatu olla. Olgu selleks kohe saabuv ulmeline rikkus, suured toetused vms imelised asjad, mida meile lubatakse pidevalt. “Maksame sisse vähem, kui saame,” oli üks põhilause, millega rahvast meelitati.
Liikmemaksu suurus, trahvimäärad, regulatsioonide muutuse tõttu tõusnud hinnad, kodumaiste väiketootjatele saabunud hoobid olid asjad, mis olid kas täielikult tabuks või räägiti neist vähe.
2009. aasta seisuga olime maksnud 12,4 miljardit ja saanud 12,6 miljardit krooni. Siia pole sisse  arvestatud need igal aastal makstavad sajad miljonid, mis makstud ELi suurkujude soovitusel ja õlale patsutuse saamiseks “demokraatia ja vaeste riikide majanduste toetuseks” ning “partenerriikide toetuseksl.” Arvestatud pole ka mitte seda, millised lisakulud on tekkinud ametnike hunniku sõidutamise ja ülevalpidamisega, kes “tähtsat” tööd ELis teevad.
Kui varem said väliseliidi huvides jooksjad veel valetada imelisest kasust, mida me saame Euroliidust, siis peale ESMile minimaalselt 150miljoni maksma hakkamist, on Euroliidust tulenev kahju ületamas kõiki neid väärtuseid, mida me sealt saame. ESMi mineva summa eest saaks ehitada välja korraliku Tallinn-Tartu maantee, Saaremaa silla või, mis veel parem, suunata see oma riigi majandusse ja luua uusi tootmisüksuseid riigi vajaduste rahuldamiseks ja omadele töö andmiseks!
Oleme rikkuse asemel saanud suured lisakulud, kontrollimatud piirid, rahva erosiooni, seksturismi, iibekriisi ja pereväärtustest taganemist väärtustava  multikulti propaganda, osaliselt ELi regulatsioonide tõttu kasvanud hinnad ja seal hulgas vabaturu tõttu kasvava elektrihinna  jpm “hüved.”
Allikas: http://staap02.wordpress.com/