MATTI ILVES: BRITID PÄÄSTSID VEELKORD EESTLASED

Nüüd peab ütlema seda, et Eesti on Ansipi isikus muutnud järsult meie välispoliitikat. Kui varem Eesti oli ühes põhjamaadega Inglismaa liitlane Euroopa Liidu küsimustes, siis nüüd toimus Eesti poliitikas järsk pööre. Me hakkasime lohisema Saksamaa kiiluvees ja oleme jälle valmis alistuma sakslaste diktaadile Euroopas.
Veel korra päästsid Britid meid, peaaegu nii kui Vabadussõjas ja aitasid meil välja tulla suurest katastroofist, meie suveräänsusjäänuste lõplikust loobumisest. Sest tänu nende eitavale seisukohale ei läinud läbi ettepanek muuta Euroopa Liidu aluslepinguid, need on juba niigi riikide iseseisvust ahistavad (85% seadustest tuleb Euroopa Liidust, kas seaduste kujul või siis direktiividena).
Siin Eestis, meie juhtide näol, oleme valmis loobuma iseseisvusest ja teenima võõraid globaalseid huve, maksku see meile või meie rahva püsimajäämise. Üteldakse, et rahvas väärib oma juhte. Kuid usun veel, et sellest tarkussõnast on ka erandeid ja eestlased ajavad kord ähvardava ohu ees seljad sirgu, ning on võimelised kukutama need reeturpoliitikud, kellele on armas vaid omakasu.

Mis aitab, kui sa kuulutad,
Et kadumas mu keel,
Et isetundmus langemas
Ja vapper mehemeel!?

Su rahvas, kes on tuuledest
Ja tormist läbi käinud,
On mõnda laadi vaenlaseid
Ju elukäigul näinud.

Küll tuttav talle seegi on,
Et säälgi vastaseid,
Kus rahvakasu lipu all
Meil püütaks südameid.

Küll tuttav talle seegi on,
Et mõni Eesti mees
Meil lehvib tuulelipuna
Ja sõidab võõras rees.

Karl Eduard Sööt