Portaal: Eesti sunnib venelasi eesti keelt rääkima

  Soov põgeneda nõukogudeaegse mineviku eest sunnib Eesti elanikke töökaotuse hirmus kohalikku keelt rääkima, väidab TV-Novosti ingliskeelne portaal RT.com, ["Russia Today", mille TV peegeldus levib Eesti praeguste valitsejate nõusolekul ka meie kaabel TV-s - BHR] mis on tuntud Kremli-meelsuse ja pimeda Eesti-viha poolest. Seadus, mille eesmärk on luua rahvuslik identiteet, ähvardab vaigistada Balti riigi suurt vene vähemust.

Kohalikus televisioonis näidatav reklaam julgustab üsnagi lõbusal moel venelasi eesti keelt õppima. Nimelt püüab vene keelt rääkiv kalamees kuldkalakese, kes lubab selges eesti keeles täita mehe kõik soovid. Too aga ei saa eesti keelest aru ning pistab kalakese kotti.

Tegelikkus on aga naljast kaugel. "Kõik riigiametnikud peavad tööl rääkima eesti keelt. See on kirjas meie keeleseaduses, mis kehtib ka avalikus sektoris töötavatele inimestele," rääkis Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart.

Nagu teistelgi Balti riikidel on Eestil oma keeleinspektsioon, mis kontrollib, kuidas keeleseadust täidetakse. Nn keelepolitsei käis eesti keele kasutamist kontrollimas  Narva linnaametnike igapäevatöös ning avastas, et Narva linnavolikogu töö käib suures osas vene keeles.

Keeleinspektsioonil on  seaduslik õigus korraldada spontaanseid keelekontrolle kõigile, kes töötavad ükskõik millises sfääris. Ning kui inimene peaks keeleeksamil läbi kukkuma, siis soovitab inspektsioon firmal töötaja vallandada. Inimõiguslaste sõnul on muutunud keeleinspektsioon karistusorganiks.

Eesti  300 000-pealine  vene vähemus on protesteerinud "keeleinkvisitsiooni" vastu. Mõned vene keelt kõnelevatest inimestest on kaotanud oma töö või kardavad seda kaotada, ainult sellepärast, et neil on keelatud kasutada oma emakeelt.

"Paljukirutud nõukogude võim ei rakendanud kunagi keele suhtes mingeid piiranguid. Eestlastel oli vabadus õpetada oma lapsi eesti keeles. Nüüd on nad vene keele koolidest peaaegu eemaldanud. Pealegi puuduvad mõnel vene kogukonnal kvalifitseeritud õpetajad, kes suudaksid õpetada füüsikat või keemiat eesti keeles," rääkis Öise Vahtkonna liige Sergei Tseulin.

Viimati pidi Narva lastekodu vallandama viis töötajat, kes ei olnud võimelised lastega eesti keeles suhtlema. Ja seda linnas, kus 96 protsenti elanikest on etnilised venelased.

"Ma ei taha kõlada ebaviisakalt, kuid nii kaua, kuni me elame selles riigis, me peame elama selle maa seaduste järgi. Ma vallandasin need inimesed, kuna neid oli hoiatatud, kuid nad ei teinud midagi," rääkis Narva lastekodu direktor Mare Välja.

Inimõiguslased aktsepteerivad seadust, kuid rõhutavad, et antud juhul ei ole keeleseadust nõuetekohaselt rakendatud.

"Seadus ei tee vahet Narval, kus peaaegu igaühe emakeel on vene keel ja ülejäänud riigil, kus enamus rahvast räägib eesti keelt. Selle põhjal saame rääkida otsesest diskrimineerimisest keele põhjal ja kaudsest diskrimineerimisest etnilisel alusel," rääksi inimõiguslane Vadim Polešuk. 

Lätis koguvad inimõiguslased allkirju, et muuta vene keel teiseks riigikeeleks.

Eesti aga, hoolimata  Amnesty Internationali kriitikast, on järeleandmatu. Ning tundub,  et vene vähemus ei püüa lähiajal mingit kuldkalakest, kes nende soovi täidaks.

Allikas: Delfi.ee
Allikas: http://bhr.balanss.ee/