Mart Helme: Putin saab olema väga jõuline president ja meil seisavad ees keerulised ajad
Suursaadik Mart Helme
sõnul oleks viga alahinnata Vladimir Putini presidendiks nimetamist,
sest tal on venelaste tugev toetus ja Suur-Venemaa loomise soov, mille
taustal tuleb arvesse USA ja Euroopa Liidu nii majanduslik kui
ideoloogiline kriis.
„Antud juhul on tegemist mandaadiga,“ ütles Helme Delfile. „Ükskõik kui palju on räägitud pettustest ja manipulatsioonidest, on see ikkagi Putini poliitika. Tal on siseriiklik toetus ja seda ei tohi mingil juhul alahinnata ega lasta ennast eksiteele juhtide kõikide nende demonstratsioonidega.“
Helme meenutas, et Dmitri Medvedevi ajal, mis oli ka tegelikult Putini poliitika, püüti Venemaast jätta liberaalsemat muljet. „Praegu on selge, et Putini poliitika on leidnud venemaalaste hulgas toetust,“ kõneles Helme. Tema sõnul võib see tähendada, et Putin võib järgmised kuus, aga võib-olla ka 12 aastat tegutseda väga jõuliselt ja sellega tuleb arvestada.
Venemaa kasvatab muskleid
Helme märkis, et Venemaa sõjaline ülesehitamine käib täie hooga. „See kujutab endast reaalset ohtu ka naaberriikidele ja kuigi lähematel aastatel ei ole mingit agressiooni karta, siis on selge, et sõjaline ülesehitus ei käigi kuudega, vaid aastatega,“ rääkis Helme. „Võib-olla viie aasta pärast on Venemaa oma musklid suureks kasvatanud.“
Samal ajal kui USA, kus majandus pole just kõige paremas seisus, tegeleb Lähis-Ida probleemidega, on Euroopa mitte ainult majanduslikus, vaid ka ideoloogilises kriisis.
Kriis Euroopa Liidus on Helme sõnul nähtus, mis annab Venemaale suuremad võimalused oma poliitika elluviimiseks nii lähivälismaal kui mujal. "Ajal, kui Euroopa valib kahe pooluse vahel, kas suurem tsentraliseerimine või tagasiminek rahvusriikide poole, ei jäta Venemaa oma võimalusi kasutamata ja Putin seda kahtlemata teeb," rääkis suursaadik.
Helme sõnul on mitmed analüütikud rääkinud Venemaa mõju taasatmisest endise Nõukogude Liidu territooriumil. „Küsimus on, kuidas käsitleda Baltikumi,“ kõneles Helme. „Kas endise Nõukogu Liidu vabariikidena või NATO ja EL liikmetena?“
Ta viitas, et mitmed analüütikud peavad võimalikuks, et lääneriikide kriisi tingimustes lähtub Venemaa sellest, et Balti riigid on endised nõukogude liidu alad, kus Venemaal on eluliselt tähtsad huvid. „Niisugused ilmingud ei ole kõige julgustavamad, aga paanikasse ei tasu ka sattuda,“ rääkis Helme. „See ei tähenda, et Venemaa nüüd kohe meile kallale tuleb.“
Heanaaberlikele suhetele ei saa loota
„Naabreid ei saa ju valida ja oleks kena hästi läbi saada, aga midagi ei ole teha kui naabril on oma huvid,“ kõneles Helme, kelle sõnul seab Venemaa suurriiklikud huvid heanaaberlikest suhetest ettepoole.
„Meil seisavad ees keerulised ajad ja Putin saab olema väga jõuline president,“ prognoosis Helme. „Üks tema ülesanne saab olema oma siseriikliku jalgealuse kindlustamine.“
Helmel ei ole enda sõnul usku värvilisse revolutsiooni Venemaal. „Rahutused jätkuvad, aga ei usu, et need suudavad Putinit kukutada,“ lausus ta. „Igas riigis on rahulolematuid. Paljud ei armasta ka Andrus Ansipi valitsust, aga see ei tähenda, et Ansip peab pillid kotti panema.“
Putin on ellu äratanud Vene uhkuse
Helme sõnul ei taha ratsionaalsed lääne inimesed Venemaale mõeldes aru saada, et Putinil on õnnestunud mängida venelaste emotsioonidel ja õnnestunud neis ellu äratada Suur-Vene uhkus.
„Venelased tunnevad uhkust, et nad on taaskord tõsiseltvõetav riik ja nad seovad selle Putiniga,“ rääkis Helme. „Väga palju sõltub emotsionaalsest taustast ja see on Putinile soodne - venelased usuvad, et Venemaa tõuseb Putini juhtimisel jalule.“
„Antud juhul on tegemist mandaadiga,“ ütles Helme Delfile. „Ükskõik kui palju on räägitud pettustest ja manipulatsioonidest, on see ikkagi Putini poliitika. Tal on siseriiklik toetus ja seda ei tohi mingil juhul alahinnata ega lasta ennast eksiteele juhtide kõikide nende demonstratsioonidega.“
Helme meenutas, et Dmitri Medvedevi ajal, mis oli ka tegelikult Putini poliitika, püüti Venemaast jätta liberaalsemat muljet. „Praegu on selge, et Putini poliitika on leidnud venemaalaste hulgas toetust,“ kõneles Helme. Tema sõnul võib see tähendada, et Putin võib järgmised kuus, aga võib-olla ka 12 aastat tegutseda väga jõuliselt ja sellega tuleb arvestada.
Venemaa kasvatab muskleid
Helme märkis, et Venemaa sõjaline ülesehitamine käib täie hooga. „See kujutab endast reaalset ohtu ka naaberriikidele ja kuigi lähematel aastatel ei ole mingit agressiooni karta, siis on selge, et sõjaline ülesehitus ei käigi kuudega, vaid aastatega,“ rääkis Helme. „Võib-olla viie aasta pärast on Venemaa oma musklid suureks kasvatanud.“
Samal ajal kui USA, kus majandus pole just kõige paremas seisus, tegeleb Lähis-Ida probleemidega, on Euroopa mitte ainult majanduslikus, vaid ka ideoloogilises kriisis.
Kriis Euroopa Liidus on Helme sõnul nähtus, mis annab Venemaale suuremad võimalused oma poliitika elluviimiseks nii lähivälismaal kui mujal. "Ajal, kui Euroopa valib kahe pooluse vahel, kas suurem tsentraliseerimine või tagasiminek rahvusriikide poole, ei jäta Venemaa oma võimalusi kasutamata ja Putin seda kahtlemata teeb," rääkis suursaadik.
Helme sõnul on mitmed analüütikud rääkinud Venemaa mõju taasatmisest endise Nõukogude Liidu territooriumil. „Küsimus on, kuidas käsitleda Baltikumi,“ kõneles Helme. „Kas endise Nõukogu Liidu vabariikidena või NATO ja EL liikmetena?“
Ta viitas, et mitmed analüütikud peavad võimalikuks, et lääneriikide kriisi tingimustes lähtub Venemaa sellest, et Balti riigid on endised nõukogude liidu alad, kus Venemaal on eluliselt tähtsad huvid. „Niisugused ilmingud ei ole kõige julgustavamad, aga paanikasse ei tasu ka sattuda,“ rääkis Helme. „See ei tähenda, et Venemaa nüüd kohe meile kallale tuleb.“
Heanaaberlikele suhetele ei saa loota
„Naabreid ei saa ju valida ja oleks kena hästi läbi saada, aga midagi ei ole teha kui naabril on oma huvid,“ kõneles Helme, kelle sõnul seab Venemaa suurriiklikud huvid heanaaberlikest suhetest ettepoole.
„Meil seisavad ees keerulised ajad ja Putin saab olema väga jõuline president,“ prognoosis Helme. „Üks tema ülesanne saab olema oma siseriikliku jalgealuse kindlustamine.“
Helmel ei ole enda sõnul usku värvilisse revolutsiooni Venemaal. „Rahutused jätkuvad, aga ei usu, et need suudavad Putinit kukutada,“ lausus ta. „Igas riigis on rahulolematuid. Paljud ei armasta ka Andrus Ansipi valitsust, aga see ei tähenda, et Ansip peab pillid kotti panema.“
Putin on ellu äratanud Vene uhkuse
Helme sõnul ei taha ratsionaalsed lääne inimesed Venemaale mõeldes aru saada, et Putinil on õnnestunud mängida venelaste emotsioonidel ja õnnestunud neis ellu äratada Suur-Vene uhkus.
„Venelased tunnevad uhkust, et nad on taaskord tõsiseltvõetav riik ja nad seovad selle Putiniga,“ rääkis Helme. „Väga palju sõltub emotsionaalsest taustast ja see on Putinile soodne - venelased usuvad, et Venemaa tõuseb Putini juhtimisel jalule.“
See leht on trükitud DELFI internetiväravast
Aadress http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=64359201
1 kommentaari:
Aga ei tõuse jalule, kuna see on maha jäänud kolgas, kus riigi peamine tuluallikas on nafta ja gaas. Jah seal on ilusad restoranid ja tilu-lilu teenindussektor, aga tootmis-industriaalbaas on iganenud. Ilma sellise baasita, ei saa ka sõjaväge nii võimsaks, et maailma vallutada. Kui küsida kuidas natsid said peale IMS kaotust ja sellega kaasnevaid piiranguid nii võimsa sõjamasina, siis suudab seda vajadusel organiseerida ka praegune saksamaa, kuna tehniline baas on niivõrd võimas ja ka nagu näha kogu pangandus käib läbi saksa arvamuse. No ja pangandus kokkuvõttes otsustab, mida ja kui palju kellele. Putin on lihtne polkovnikust käsualune pankuritele või kui ta seda ei ole, siis külla Rotschild talle seda õpetab!
Postita kommentaar