OLEG BUROVI KAKS KIRJUTIST

Need artiklid on kirjutatad aastal 2000, kuid on ikka veel aktuaalsed.
Hiljuti ilmus blogis kirjutis -  "Leedus taastati okupatsioonikahjude hindamise komisioni töö", SIIN. Meie valitsus ei näe aga kahjude hüvitamise vastu mingit huvi tundvat.
Teine artikkel käsitleb ministrite vastutust. Oleme küllalt tihti kuulnud ütlust, et võtan vastutuse; või siis, et võtan poliitilise vastutuse. Poliitikute puhul on need väljendid vaid sõnakõlks ja viimatel aastatel ei mäletagi, et mõne ministri vastu oleks algatatud kohtuasi. Mingeid tagajärgi vastutuse võtmisel tegelikult ei ole. M.I.

                    Esitame  arve !

   Olen täiesti nõus väitega, et taas on vaja Euroopale selgitada, mis Eestiga, alates

1939 aasta augustist, tehti.  Seda me alatase teemegi, aga juba homseks on meie jutt ununenud.  Kui  soovime  köita  kestvamat tähelepanu, siis on seda võimalik teha, andes  asjale rahalise vääringu.  Raha meelitab küll ligi kasuahneid tegelasi,

kes siiski ei lase asjal soikuda ja hoiavad tule lees.

   NSVL küüditas Eestist umbes 28 000 inimest, kes olid saadetud ca 25 aastaks

sunnitööle, kokku ligi 700 000 tööaastat.

   Tööd tehti riiklikult  kasulikel objektidel: raudteed, kanalid, kaevandused, tehased, mis kõik töötavad ka praegu ja toovad Vene riigile tulu ja kasumeid.

   Kui hinnata ühe vangi tööviljakuseks 9 rubla päev (NL statistika andmetel), mis

363  tööpäeva juures aastas (1.01 ja 07.11 olid puhkepäevad) annab 3300 rubla, ehk 5500$ toodangut (oli ju $ väärtus 60 kop.), siis leiame, et Eestist pärit sunni-

töölised  andsis Venemaale ca 4 miljardi $ väärtuses toodangut.

   Silmas pidades, et Saksamaa on pidevalt tasunud oma võlgu nii represseeritutele

kui ka Iisraelile juba Adenaueri aegu, on pretsedent olemasja me lihtsalt peame esitama Venemaale arve. Muidugi, see tuleb koostada asjatundjatel ja täpselt. Aga

ülitähtis on panna asi suure lärmaka kella külge ja pole meie mure, kas Venemaal

seda raha on või mitte.

                                                                                        Oleg Burov

                                                                                 Postimees. 02.2000.a.  

                    Kohtuotsus  konkreetsemaks.

   Et ministrite elu on raske, töökoormus  suur ja vastutus ränk, nagu nad ise väidavad, siis on loomulik, et kuna pensionärid ei tööta, nad ei vastuta millegi eest.

Aga kas ministrid vastutavad ?

   Olen ammu märganud, et kui ministrite väärad otsused kohtusse jõuavad, saavad

need otsused kummutatud ja kohtuotsuse alusel on vaja välja maksta hüvitised ja

kompensatsioonid  kannatanu(te)le. Huvitaval kombel on aga nii, et kuigi eksib minister, hüvitab eksimuse maksumaksja. Et riigiisad tõstavad oma palku, on para-

tamatus, ja meie oma sõna kaasa ütelda ei saa, aga ma olen veendunud, et kohtuot-

sus peab olema konkreetsem: kohustades välja maksma kahjutasu, peaks nimetama

ka süüdlase, kellelt kahjutasu sisse nõuda. Kui juba vastutada, siis teha seda lõpuni,

täiel määral ja isiklikult, mitte aga maksumaksja arvelt.

                                                                                                Oleg Burov.

                                                                                          Postimees. 05.2000.a.