MATTI ILVES: KIRI HR.JAAK AAVIKSOO´LE
Mul on teile üks küsimus. Palun selgitage, kuidas saab Eestis asutada erakoole riigi ja linnade rahadega, et hiilida mööda meie seadustest ja osalisest eestikeelsest õppest gümnaasiumides?
Selline olukord tundub olema täiesti absurdne, ometi proovitakse seda teha Tallinnas ja Narvas. Vikerraadio rääkis just täna, et Narvas korraldati küsitlus lastevanemate seas ja enamus pooldas veneleelse õppe jätkumist. Samas loodetakse, et loodavat "eragümnaasiumi" finantseerib riik ja linn.
Taasiseseisvusest on möödas juba 20 aastat, aga siiani toetab riik veel Eestis venekeeset haridust, samuti, kui tehti seda okupatsiooni ajal.
Ootan kirjale ka vastust.
Lugupidamisega,
Matti Ilves
VASTUS:
Vastuskiri vene erakooli loomisest
Lugupeetud härra Ilves
Tänan Teid asjalike küsimuste eest, mis näitavad, et väärtustate meie ühiskonna ühtsust ning valutate südant haridusküsimuste pärast.
Eestikeelsele aineõppele üleminek on kestnud juba aastaid ja koolid on saavutanud häid tulemusi. Samuti on enamik lapsevanematest mõistnud eestikeelse õppe olulisust oma laste tulevikuväljavaadete parandamisel. Kahjuks, on protsess muutunud väga politiseerituks ja seda püütakse ka veelgi õhutada väga lihtsustatud küsimustike läbiviimisega ja seeläbi elanikkonnalt mitte kõige täpsemate hoiakute kättesaamisega. Protsess on aga käimas ning usume, et mõne aasta pärast on see jõudnud lõpule ja ka poliitilistelt areenidelt taandunud.Kevadel taotlesid 18 vene õppekeelega kooli võimalust jätkata eesti keelest erineva õppekeelega õpet. 2 täiskasvanute gümnaasiumi ja Tallinna Saksa Gümnaasium said selle võimaluse. Täiskasvanute gümnaasiumidele pikendati üleminekut 3 aasta võrra, saksa kooli osas on olemas riikidevaheline leping.
Taotlused esitasid hoolekogud, mitte koolide juhtkonnad ja enamustel juhtudel kinnitasid koolijuhid juba 2011. aasta kevadel, et koolid ise on üleminekuks valmis. Vabariigi Valitsus võttis 2011. aasta detsembris vastu otsuse, et erandite lubamiseks pole põhjust.
Erakooliseaduse § 2 lõike 1 kohaselt on erakool äriregistrisse kantud aktsiaseltsi, osaühingu või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud sihtasutuse või mittetulundusühingu asutus, mis juhindub oma tegevuses seadustest, nende alusel antud õigusaktidest ning erakooli pidaja põhikirjast ja erakooli põhikirjast.
Sihtasutuste seaduse § 1 lõike 1 kohaselt on sihtasutus eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutuse õigusvõime tekib mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmisest ja lõpeb registrist kustutamisega. Sihtasutuste seaduse § 5 lõike 2 kohaselt võib sihtasutuse asutaja olla füüsiline isik või juriidiline isik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 24 kohaselt on juriidiline isik kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Sama seaduse § 25 lõike 2 kohaselt on avalik-õiguslik juriidiline isik riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Kohaliku omavalitsuse üksused on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 155 kohaselt vallad ja linnad. Seega saab Tallinna linn olla sihtasutuse asutaja ja teostada sihtasutuse asutamisel seadusega ettenähtud asutajaõigusi.“
Kui koolil on eesti keelest erinev õppekeele, ei tähenda see seda, et selles koolis eesti keelt ei õpetata, sest gümnaasium tuleb lõpetada samadel tingimustel teiste koolidega, mis tähendab, et tuleb sooritada eesti keele riigieksam B2 (tulevikus C1) tasemel, et saada lõpudokument. Erakooliseaduse § 5 tulenevalt on õppetöö läbiviimiseks erakoolis vajalik koolitusluba, mis väljastatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga kooli pidajale. Tallinna vene erakooli koolitusloa taotlus esitati ministeeriumile 2012. aasta märtsi viimastel päevadel, hetkel käib selle taotluse menetlus, seega momendil ei ole kõne all oleval koolil veel koolitusluba.Keeruline on vastata küsimusele, et miks on erakooli puhul tehtud erand? Regulatsioon, et erakooli õppekeel määratakse erakooli põhikirjas, on kehtinud erakooliseaduse vastuvõtmisest alates ehk aastast 1998. Seega erakooli puhul ei rõhutata seaduses erinevalt munitsipaalkoolidest ja riigikoolidest, et kooli õppekeel on eesti keel. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 37 kohaselt peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi.
Kuna riigil ja kohalikul omavalitsusel on Eesti Vabariigi põhiseadusega juba nähtud ette kohustus luua toimiv koolivõrk, et haridus oleks kättesaadav, siis ei näinud ilmselt seadusandja vajadust rõhutada erakooli puhul seda, et erakooli õppekeel on eesti keel. Juhul kui riik ja kohalikud omavalitsused on Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 37 vastavalt toimetanud, siis toimib koolivõrk ka ilma erakoolideta (tahtmata siinkohal vähendada erakoolide rolli) ning ei satu ohtu ühegi õpilase õiguste kahjustamine (õigus saada eestikeelset õpet).
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Kalle Küttis
üld- ja kutsehariduse asekantsler
Sain siis põhjaliku vastuse ja sellest selgub, et erakoole võibki luua riigi ja linna rahadega. See on aga täelik nosenss ja seadusandlus vajaks koheselt-kiireloomuliselt muutmist. Venekeelne õpe, mis seati Eestis sisse okopatsiooni ajal olnuks vajalik juba ammu kaotada. Õpetus koolides peab käima vaid riigikeeles, see hoiaks kokku ka haridusele kulutatavaid vahendeid ja neid võiks kasutada kas või õpetajate palgatõusuks. Samas on ka kohane küsida, et millises keeles õppisid tuhended ja tuhanded Siberisse küüditatud eestlaste lapsed? Loomulikult vene keeles ja keegi ei teinud neile mingeid erandeid. Aga keegi ei peaks keelama kogukondadel asutada tõelisi erakoole, mida finanseeritaks era- või kogukonna vahenditest ja anda seal kooliharidust millises keeles tahes, riiklike õppekavade alusel.
0 kommentaari:
Postita kommentaar