Lätis on kodakondsuse saamise eelduseks lojaalsus lätlaste riigile

  Kui Eestis on kodakondsuse institutsioon kaotanud sisu, sest kodakondsus pole riigi poolt väärtustatud ning see ei anna reaalseid riigisiseseid eeliseid kodanikele, siis Lätis on lojaalsus rahvusriigile kodakondsuse saamise üheks aluseks. Taas ilmnes see asjaolus, et rahvahääletus kodakondsuse nullvariandi üle võib ära jääda seetõttu, et Lätis valitseva õigusprintsiibi kohaselt on kodakondsuse saamise eelduseks lojaalsus.

Eestis pole vahet, kas oled kodanik või välismaalane, igal juhul on sind kaasatud avalikõiguslike organite valimistesse ning võõramaine element osaleb selle kaudu ka presidendivalimistel. Selline hoolimatus oma riigi julgeolekusse ning riigi kodakondsuse alaväärtustamine on maailmas suhteliselt pretsedenditu.

Erinevalt Lätist on meil piiratud samas ka kodanike suuremamahuline osalemine riigi käekäigule kaasaaitamises. Kuigi nii Eestis kui Lätis on erakondlik valitsemissüsteem, siiski on erinevused kahe maa vahel märkimisväärsed.

Kõigepealt on erakondade moodustamine Lätis oluliselt lihtsam kui Eestis, sest erakonna asutamiseks on Lätis vajalik 200 kodaniku liitumine kui Eestis, mis on Lätist pea kaks korda väiksem riik, siin on nõutav erakonna asutamiseks 1000 kodaniku olemasolu. Sellest tulenevalt on Lätis kodanike kaasamine riigipoliitikasse tunduvalt soodsamas positsioonis kui Eestis.

Niisamuti on Lätis valimistel osalemine piiratud vaid kodanikega e. Lätis valivad ja saavad olla valitud erinevatesse riigiorganitesse vaid kodanikud. Kodanik peab olema ka lojaalne riigile.
Eestis võivad mittekodanikud osaleda kohalikel valimistel ning seeläbi ka presidendivalimisi otseselt mõjutada.

Lätis on võimalik rahvahääletuse kaudu algatada seadusi ning anda korraldusi seadusandjale. Eestis see võimalik ei ole.

Viimati sooviti Lätis rahvahääletusega teatud sotsiaalse grupi poolt seadustada Lätis vene keel teise riigikeelena. Rahvahääletusel põrus see soov täiega.

Nüüd siis on Lätis kuum teema kodakondsuse 0-variant, kuid nagu eelpool sai vihjatud, seda asjaolu ei ole võimalik ilmselt siiski seadusandjale ette kirjutada.

Läti justiitsministeerium jõudis järeldusele, et keskvalimiskomisjonile üle antud seaduseparanduste eelnõu kodakondsuse nullvariandist on vastuolus põhiseadusega ning seetõttu ei ole alust jätkata ettevalmistusi rahvahääletuseks.

Justiitsministeeriumi hinnangul ei vasta automaatne kodakondsuse andmine kõigile riigi elanikele Läti õigussüsteemile, mille põhiprintsiip kodakondsuse andmisel on lojaalsus, vahendas rus.delfi.lv.

Ministeerium märkis, et seaduse kohaselt on kodakondsus inimese püsiv õiguslik side riigiga, mille aluseks on nimelt lojaalsus. Mittekodaniku staatus ei ole tulene aga lojaalsusest, vaid Läti territooriumil elamise faktist. Seega ei ole võimalik anda kõigile mittekodanikele automaatselt kodakondsust.

Pärast seda, kui oli kogutud vajalik arv allkirju kogumist seaduseelnõu toetuseks, pöördus keskvalimiskomisjon  mitme asutuse poole palvega eelnõu hinnata. Rida eksperte leidsid, et seaduseparandused ei ole piisavalt ammendavalt välja töötatud ning neid ei saa rahvahääletusele panna.

Rahvahääletuse läbiviimise poolt mittekodanikele kodakondsuse andmise küsimuses koguti üle 12 100 allkirja. Selle aktsiooni organiseeris parteiga Inimõiguste Eest Ühtses Lätis seotud liikumine Võrdsete Õiguste eest.

Allkirjade kogujad tahtsid teha Läti kodakondsuse seaduses muudatused, mille kohaselt oleks valitsus pidanud enne 30. augustit 2013 andma seimile üle eelnõu korra kohta, millega Läti kodaniku pass vahetataks tasuta Läti kodaniku passi vastu, ja muud juurdekuuluvad seaduseparandused.

Allikas: http://bhr.balanss.ee/