MATTI ILVES: KUIDAS KÄITUDA RAHANDUSKRIISI TINGIMUSTES?
Rahanduskriis on ülemaailmne ja seda ei tohiks unustada Eesti vastutustundlik valitsus, kes hoolib oma riigist ja rahvast. Jutt on muidugi tõelisest riigivalitsusest, mitte Euroopa Liidu provintsi admanistratsioonist.
Kriis järjest areneb ja lõppeb hüperinflatsiooniga, nii on see alati olnud, ning uue raha kasutuselevõtuga. Aga selle käigus kaotavad ininesed enda säästud ja riik samuti. Tõsi, selline stsenaarium tuleb kasuks võlglastele, nii inimestele, pankadele kui ka riikidele. Isiklikult mäletan hästi aegu, kui rubla kaotas katastroofiliselt väärtust, see hakkab varsti juhtuma ka euroga, siis oli mul maksta veel kooperatiivkorteri eest üle 3000 rubla. Maksin raha kohe, sobival ajahetkel ära ja seda ühe kuu palgast! Tavaolukorras oleks tulnud võlga maksta veel aastid ja aastaid. Nüüd oleksin mina ja enamus inimesi ning Eesti ja paljud korras rahandusbilassiga riigid kaotajate hulgas.
Võlgade kustutamine läbi inflatsiooni ongi ainus võimalus, kuhu suurimad võlglased Europa Liit tervikuna ja USA tüürivad järjest katteta raha juurde trükkides, sest muud võimalust neil võlgadest vabanemiseks lihtsalt pole.
Riigi valitsusel, rõhutan sõna riik - Eesti praegusest valitsusest pole seda loota - tuleks kohe alustada ettevalmistusi kroonile tagasiminekuks ja see kroon ei tohiks olla seotud ühegi teise valuutaga, vaid rajatud kulla alusele, mis on läbi ajastute olnud kindlaimaks raha väärtuse tagajaks.
Kurb on aga see, et käesoleval hetkel on Eesti Pangal kulda pisut alla 260 kilogrammi. 1992.a alguses oli keskpanga kullavarud erinevatest riikidest tagasisaadud kulla näol 11,4 tonni, millest 11,1 tonni müüdi 1992.-1993. aasta jooksul. Meie vabamüülasest omaaegne Eesti Panga juht Siim Kallas-Goldberg parseldas maha meie vabadussõdalaste verega väljavõideldud kulla vaid hetkekasu nimel. Vahetas selle mitte millegagi tagatud tänapäevase pabarraha vastu ja selle raha eest osteti erinevate riikide, nüüd väärtust kaotavaid väärtpabereid.
Praegu tuleks riigivalitsusel paigutada kõik riigi reservid ja ostetud väärtpaberid, enne kui on hilja, kulda ja teistesse väärismetallidesse, et nendega tagada tõeline raha - Eesti kroon. Ainult selline tegevus aitaks vähendada riigi ja inimeste kaotusi järjest tuure koguva rahanduskriisi tingimustes.
Ulmefilm 6/13
See filmiosa räägib sellest kuidas luuakse tänapäevast paber- ja virtuaalset raha, see ei ole ulme, vaid on tegelikus ja tegelikus kahjuks ka Euroopa Liidus. M.I.
Kriis järjest areneb ja lõppeb hüperinflatsiooniga, nii on see alati olnud, ning uue raha kasutuselevõtuga. Aga selle käigus kaotavad ininesed enda säästud ja riik samuti. Tõsi, selline stsenaarium tuleb kasuks võlglastele, nii inimestele, pankadele kui ka riikidele. Isiklikult mäletan hästi aegu, kui rubla kaotas katastroofiliselt väärtust, see hakkab varsti juhtuma ka euroga, siis oli mul maksta veel kooperatiivkorteri eest üle 3000 rubla. Maksin raha kohe, sobival ajahetkel ära ja seda ühe kuu palgast! Tavaolukorras oleks tulnud võlga maksta veel aastid ja aastaid. Nüüd oleksin mina ja enamus inimesi ning Eesti ja paljud korras rahandusbilassiga riigid kaotajate hulgas.
Võlgade kustutamine läbi inflatsiooni ongi ainus võimalus, kuhu suurimad võlglased Europa Liit tervikuna ja USA tüürivad järjest katteta raha juurde trükkides, sest muud võimalust neil võlgadest vabanemiseks lihtsalt pole.
Riigi valitsusel, rõhutan sõna riik - Eesti praegusest valitsusest pole seda loota - tuleks kohe alustada ettevalmistusi kroonile tagasiminekuks ja see kroon ei tohiks olla seotud ühegi teise valuutaga, vaid rajatud kulla alusele, mis on läbi ajastute olnud kindlaimaks raha väärtuse tagajaks.
Kurb on aga see, et käesoleval hetkel on Eesti Pangal kulda pisut alla 260 kilogrammi. 1992.a alguses oli keskpanga kullavarud erinevatest riikidest tagasisaadud kulla näol 11,4 tonni, millest 11,1 tonni müüdi 1992.-1993. aasta jooksul. Meie vabamüülasest omaaegne Eesti Panga juht Siim Kallas-Goldberg parseldas maha meie vabadussõdalaste verega väljavõideldud kulla vaid hetkekasu nimel. Vahetas selle mitte millegagi tagatud tänapäevase pabarraha vastu ja selle raha eest osteti erinevate riikide, nüüd väärtust kaotavaid väärtpabereid.
Praegu tuleks riigivalitsusel paigutada kõik riigi reservid ja ostetud väärtpaberid, enne kui on hilja, kulda ja teistesse väärismetallidesse, et nendega tagada tõeline raha - Eesti kroon. Ainult selline tegevus aitaks vähendada riigi ja inimeste kaotusi järjest tuure koguva rahanduskriisi tingimustes.
Ulmefilm 6/13
See filmiosa räägib sellest kuidas luuakse tänapäevast paber- ja virtuaalset raha, see ei ole ulme, vaid on tegelikus ja tegelikus kahjuks ka Euroopa Liidus. M.I.
2 kommentaari:
Kulda väärt vilm..
Seda küll!
Postita kommentaar