VABAMÕTLEJA: Eestis käib külm sõda eestluse väljasuretamiseks

Autor: Einar Eiland

Tutvustamaks tänapäevase okupatsiooni olemust, peame tajuma sõja eesmärke. Nende mitteteadvustamine annab võimaluse vaimseks, kultuuriliseks, sotsioloogiliseks või majanduslikuks okupatsiooniks. Ajalooliselt on kujunenud rida eesmärke, mille kaudu saame tuvastada ründe rakendamist. Siinkohal võiks nimetada mõned tähtsamad: ligipääs vallutatava riigi toorainele ja tehnoloogiale; vallutatava riigi tasuta või odava tööjõu kasutamine; enda tehnoloogia ja toodete vallutatavale maale müümiseks s.o. luua sõltuvus; saavutada vallutataval maal igavikuline turg vallutajamaa turujääkidele ja kindlustada seda seadusandliku tasandiga (selleks saab kasutada edukalt vallutajale alluvat marionettvalitsust).

Kohalikku toodet tuleb õpetada alavääristama, sest vastasel korral küsivad kohalikud selle toote eest maksimumhinda ja see kahandab kasumivõimalusi vallutajamaa vahendajatele. Kohalikud ja välismaised turunduskanalid tuleb allutada okupeeriva maa struktuurile ja toimimiskoodile ning kohalikele tuleb anda fragmentaalsed teadmised, et nad globaalseid turge solkima ei kipuks. Näitena selgub, et naabrimehe kasvatatud ja kemikaalivaba ökoõuna tavakodanik bürokraatlike tõkendite tulemusena kohalikult poeletilt ei leia. Vaadeldes poelette, saame tuvastada kodumaiste toodete mahu kahanemist, seega olema selle tasandi lahingutegevuses kaotamas. Asendustoote päritolumaa asukoha järgi leiame agressiooni korraldaja ja tuletada, kelle huvides sõjategevus käib. Ilmselt on selle kaudu tuletatavad rahastuskanalid, mis sellist Eesti poliitikat kujundanud on. Tagajärjeks on olukord, kus terved maakonnad töötavad „kaup sisse, raha välja“ mentaliteedi alusel. Mõne aja pärast avastatakse, et töökohti pole, palka pole, inimesed evakueeruvad ja maapiirkonnad ning äärelinnad on rünnakute tagajärjel varemeis. Tulemuseks on odava tööjõu kontsentreerumine linnadesse, mis langeb kokku lahingutegevuses saavutatava odava tööjõu eesmärgiga, mis omakorda võimaldab müüa vastavaid tehnoloogiaid. Seejärel luuakse läbi odavtööjõu rakendamise sõltuvus välistehnoloogiast.

Kui kohalikud inimesed on võimelised okupatsiooni läbi viima oma enese kätega, siis tekib küsimus, kuidas sellise meeleseisundini on jõutud. Selleks, et sedasorti rünnet avastada peame teadma rindetüüpe, mille alusel üldse tänapäeva sõdasid korraldatakse. Selleks on:  maailmavaateline rinne, ajalooline rinne, ideoloogiline rinne, majanduslik rinne, geeneetilised relvad ehk genotsiid. Tänapäevastes – enamasti veretuna kulgevates sõdades – kasutatakse neid ründetüüpe emamasti kombineeritud vormis. 

Maailmavaateline rinne

Võimaldab eristada protsesse ja tagajärgi. Võimaldab seega defineerida olukordi, kes ründab või kas üldse sõjategevus käib. Siinkohal võib küsida, kas kohalikud on kursis regionaalsete arengusuundade vajalikkusega sellisel määral, et saaks toimuda regionaalne areng. Varemete kasvava hulga järgi võib otsustada, et regionaalsetest arenguvõimalustest ja vajadustest ülevaade puudub. Või on olud kujundatud selliseks, et kohalik kõlbabki vaid okupeeriva maa ettevõttesse palgatööliseks. Maailmavaade ulatub selles ühiskonnas keti-penist kuni peaministrini. Mis kõige tähtsam – need on konkureerima pandud. Siinjuures on oluline kujundada olukord, kus võimutasandil oleksid oluliselt suuremad võimalused ühiskonnaga manipuleerimiseks, kui rahva võimalused võimu korrale kutsumiseks ja rahva huvide esindamiseks.

Ajaloolise tausta rinne

Selle arusaama kohaselt saavad tuleviku muutused aluse mineviku muutmisest (ehk arusaamast minevikust). Kes kontrollib meie ajalugu, hoiab enda käes ka meie tulevikku - George Orwell Selleks, et kujundada tulevikku peame ajalooraamatud ümber kirjutama. Paraku oleme selle protsessi tulemusena mõttelaadiliselt elama asunud ajajärku 1939 -1945. Selle rindetüübi rakendamist iseloomustab olukord, kus suures tiraažis ilmuvad ja on ostetavad, vaid need raamatud, mis toetavad oleviku võimu või on meelelahutusliku ja seega võimule ohutu sisuga. Seega selles ühiskonnas arengupotentsiaali võimalused kivinevad.

Ideoloogiline rinne

Siia alla kuuluvad Piibel, Koraan, Religioon, televisioon, kommunism, fašism, monarhia, demokraatia, kodanikeühiskond, õigusriik, kapitalism jne. Ideoloogia on kui sirm, millega mitte näidata kogukonna juhtimise tõelist tagamaad. Võib vaid küsida: milliste ürgsete pühapaikade avamisel või rituaalidel on kohalikud parteiliidrid käinud? Siinkohal meenuvad vaid sünagoogid ja võõrvõimu kirikud, millel on selle maa ja rahva ürgse kultuuriga suhteliselt vähe pistmist. Ainus, mis meenub on vägivald maa ja tema rahva vastu. Seega võib väita, et võimuladvik positsioneerib enda rahva suhtes kui anastaja, mitte kui huvide esindaja.

Majanduslik rinne

Riigid peavad olema võimelised riigipanka ohjama, mitte hoidma teda kommertspankade meeltevallas. Majandusliku võimekuse aluseks on võime müüa enda tooteid riikliku raha eest. Riiklik rahandusstruktuur peab olema võimeline vähendama intressimäära ja vähendades seeläbi inflatsiooni kuni miinimumini, säästes seega kodanike hoiuseid. Intressimäära otsest seost inflatsiooniga ei räägi aga keegi. Rahvusvahelises plaanis jõuab USA kiiremini raha trükkida, kui araablased naftat pumbata. Raha massi suurenedes on loomulik, et hinnad tõusevad. Selle ründetüübi rakendamist ilmestab olukord, kus rahatrüki mõju tagajärgede selgitamine ühiskonnale on äärmiselt hambutu. Veelgi parem kui inflatsiooni hakatakse pidama paratamatuseks.

Geeneetilised relvad ehk genotsiid

See on äärmiselt pika ja efektiivse toimega sõjapidamise viis. Toimub tubaka, alkoholi, narkootikumide, toidulisandite ja ravimisõltuvuse kaudu. Selle rindetüübi haldusvõime saavutatakse kombinatoorselt eelnevastest rindetüüpidega. Et rahvas ei tunnetaks geenirelva mõju, kinnistatakse see meie mällu kui traditsioon, harjumus või kogemus. Tegevust õhutav arsenal ulatub kirikuveinist armulauas kuni telereklaamideni. Oluline on siinjuures teada, et inimese hävitamise maksab kinni inimene ise. Aga mis teha, kui riigis toimuvat enam kaine peaga vaadata ei suuda? Eestis hukkub ainuüksi joomarluse kaudu kordades rohkem inimesi kui autoõnnetustes, rääkimata kaudsetest mõjudest, mis ulatub perevägivallast kuni vallaslaste arvuni, kuni ebakainete otsusteni parlamendi tasandil.

Kui vaadata kaasaegse sõja rindetüüpe, siis mingit taasiseseisvumist pole olnudki.

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et me pole endale piisavalt teadvustanud kaasaegse sõja erinevaid külgi. Enamuse rindetüüpides oleme lahingutegevuse ilma vastupanuta kaotanud, tajumata rindetüüpide olemust ja sellest tulenevat rünnakusuunda. Rahva vastupanuvõime sõltub siin teavitusvõimest. Ühiskonna mitteteavitamine on kuritegevus enda ühiskonna vastu. Kui poliitilise võimu tasand seda teha ei suuda, siis tähendab, et võimutasand on ise langenud selle kombineeritud rünnaku ohvriks ja selle riigi ühiskond ei teadvustagi, et elab tegelikult okupeeritud maal, sest rünnaku eesmärk on sotsiaaltehnoloogiliste vahenditega saavutatud. Teisalt kui ühiskond ei ole võimeline väljatoodud ründetüüpe tuvastama, rääkimata juhtimisest, siis leitakse ennast varem või hiljem olukorrast, kus läbi nende tasandite juhitakse sind ennast, kogukonda, maakonda või riiki. Sellised riigid on sõjaseisukorras, kus ääremaad on varemeis ja rahvas evakueerub.

Allikas: http://www.vabamotleja.info/