Demokraatia - võimuvõimalus hulludele

Churchill on märkinud kunagi, et demokraatia pole hea, kuid paremat pole välja mõeldud. Paljud mõtlejad on varasemalt ja ka hiljemgi korduvalt avaldanud kahtlust selle mõtte vettpidavuse osas. On aeg pea liiva alt välja tõmmata. On aeg tunnistada paratamatut, et demokraatia ei ole "rahva võim" vaid instrument ühiskondlikule eliidile võimutäiuse andmiseks. Lisaks eelnimetatule ja seotud laialt propageeritud tolerantsiga on ta ka ühiskonnakorrale destruktiivselt mõjuv ning üldist moraali laostav. Seda mitmete objektiivsete asjaolude läbi. Ühelt poolt ei suuda see nn demokraatia niikuinii massidele ja rahvale võimu anda nagu ta seda deklaratiivselt väidab. Teisalt on nii, et kuna rahva (valijate) seas on ülisuur osa vaimselt tasakaalutuid ja muidu "naljakaid", kes neile antud valimisõigust (valida ja olla valitud) kasutavad omasuguste ülesupitamiseks, siis juhtub paratamatult see, et võim ei hooli lõpuks riigist ega rahvast vaid hakkab kinni hoidma iseendast ning oma vaimsest väärtusetusest. Pidev valimistsükkel ei motiveeri võimulepääsenuid ka mõtlema tulevikule (nagu seda teeks näiteks pikaaegne valitseja) vaid rabama kiiresti oma võimuloleku lühikese ajal jooksul kokku võimalikult palju hüvesid stiilis, et "pärast mind tulgu või veeuputus".
Ja kui lisada eeltoodule juurde lihtne tõde, et näiteks Euroopa föderatsiooni perifeerse provintsi Eesti valijate hulgast on märkimisväärne osa psüühiliselt haiged, siis millist otsust saab neilt nõuda ja milline saab olla nende otsuse tagajärg? Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel pöördus eelmisel aastal psühhiaatri poole ambulatoorsele ravile üle 108 000 inimese, neist 101 000 diagnoositi psüühika- või käitumishäire.

Allikas: http://bhr.balanss.ee/
_________________
Tuleks rääkida esindusdemokraatiast ja otsedemokraatiast. Otsedemokraatia on rahva võim, see on kasutusel näiteks Šveitsis.
M.I.