PAUL TAMMERT: Pankurite pettused ja finantsoligarhia mängud

Mida rohkem kõrvaldatakse raha põhiringlusest ning paigutatakse investeerijatele suurt tulu tõotavatesse, kuid ühiskonna arengu seisukohalt kahjulikesse projektidesse või siis peidetakse väärtpaberites pangaseifidesse, seda suuremaks meie kriis kasvab.
Föderaalreservi rahakülv
Esimene Ameerika Ühendriikide – eraisikute omanduses oleva – keskpanga Föderaalreservi (FED) audit tõi välja hiigelpettused. Audit toimus kongresmenidest vabariiklaste Ron Paul’i ja Jim DeMint’i ning sõltumatu Bernie Sandersi nõudel.
FED’i praegune juhataja Ben Bernanke ja endine juhataja Alan Greenspan ning mitmed pankurid püüdsid seda protsessi meeleheitlikult peatada, maalides kongresmenidele ja avalikkusele maailmalõppu kujutavaid pilte väites, et „auditil on turgusid kahjustav mõju“.
Peab tunnistama, et neil oli õigus!
Auditi tulemusena selgus, et FED oli salaja „laenanud“ valitud Ameerika ja Euroopa pankadele ning suurkorporatsioonidele ajavahemikul detsembrist 2007 kuni juunini 2010, s.o majanduslanguse perioodil 16 000 miljardit (16 000 000 000 000) dollarit 0% intressiga. Sellest rahast ei olnud 2012. aasta suveks veel sentigi tagastatud.
Kui siinkohal märkida võrdluseks, et Ameerika Ühendriikide SKP on 14 120 miljardit ja riigieelarve maht 3500 miljardit, siis annab see ehk arusaama, kui suur summa see oli. Siinkohal tuleks veel lisada, et Ameerika Ühendriikide presidendi poolt algatatud „majanduse ergutamise“ TARP-programmi raames toetati „likviiduskriisis vaevlevaid pankasid“ 800 miljardi dollariga.
Auditi aruande järgi said kõige enam raha (vt aruanne lk 131):

• Citigroup: 2500 miljardit USD;
• Morgan Stanley: 2040 miljardit USD;  
• Merrill Lynch: 1949 miljardit USD;  
• Bank of America: 1344 miljardit USD;
• Barclays PLC (Suurbritannia): 868 miljardit USD;  
• Bear Sterns: 853 miljardit USD; 
• Goldman Sachs: 814 miljardit USD; 
• Royal Bank of Scotland (Suurbritannia): 541 miljardit USD;
• JP Morgan Chase: 391 miljardit USD;
• Deutsche Bank (Saksamaa): 354 miljardit USD;
• UBS (Šveitsi): 287 miljardit USD;
• Credit Suisse (Šveitsi): 262 miljardit USD;
• Lehman Brothers: 183 miljardit USD;
• Bank of Scotland (Suurbritannia): 181 miljardit USD;
• BNP Paribas (Prantsusmaa): 175 miljardit USD;
• ja loetelu jätkub veel pikalt …

Samal ajal ei ole ei FED’i sisekontroll, ei sõltumatu välisaudit ega ka FED’i järelvaatajad oma aruannetes maininud sõnagi nendest „mitteolulistest kõrvalekalletest“ ettevõtte laenupoliitikas. Tähelepanuväärne on ka see, et kuigi Lehman Brothers sai selle tehinguga 183 miljardit, ei päästnud see ikkagi teda langemisest.
Salajast abi saanud pangad ei investeerinud taevast langenud raha mitte majandusse selle elavdamiseks, vaid laenasid selle kõrge intressiga edasi ettevõtetele või siis kasutasid seda börsil tulevikutehingute finantseerimiseks, suurendades seeläbi veelgi möllavat majanduskriisi.
Kuigi see kõik tundub olevat Ameerika-sisene skandaal, puudutab see tegelikult ka tugevalt Euroopat ja seeläbi ka otseselt meid – väikese Eestimaa elanikke, kuna raha „külvati“ ka Euroopa taevast. Tähelepanuväärne on seejuures see, et „abisaajate“ hulgas olid samad pangad, mis manipuleerisid Liboriga. Nad tõstsid tahtlikult eraisikutele antavate laenude intressimäärasid ning teenisid seeläbi tuhandetesse miljarditesse ulatuvaid summasid.
Ka seda raha kasutati vahendite väljatõmbamiseks raharinglusest ning see omakorda aitas veelgi suurendada üha kasvavat majanduskriisi.
Kes teema vastu lähemat huvi tunneb, leiab algmaterjali aadressilt: http://www.gao.gov/new.items/d11696.pdf

Allikas:  http://paultammert.wordpress.com/