Võrkturundus ei ole äri sinu huvides, ühistu kaudu tegutsedes ajad aga omanikuna äri iseenda huvides
Kas
sinu juurde on kunagi tulnud mõni tuttav, kes on öelnud: “Võib ma tutvustan
sulle suurepärast ärivõimalust?”, püüdes siis sind ise veenda või kutsudes
mõnele organiseeritud üritusele, kus üks või enam eestkõnelejaid püüavad sind
panna uskuma, et võrkturundus on
suurepärane ärivõimalus.
Enne
jätkamist olgu rõhutatud, et järgnev ei tähenda, et võrkturunduses ei ole
võimalik raha teenida. Mitte see pole käesoleva artikli väide. Kuid ma väidan,
et nii nagu palgatööd ei saa lugeda äriks, nii pole ka võrkturunduses
tegutsemine äri, seni, kuni sa pole üks võrkturundusfirma aktsionäridest.
See,
et me käime tööl ja saame selle eest palka, ei tähenda, et me ajame äri. Ei –
me käime tööl ja saame tehtud töö eest palka. Samas me võime olla äriomanikud
ja töötada samal ajal ka omaenda firmas ning saada seega nii äri- kui palgatulu
korraga. Siiski, omanikuks ja palgatööliseks olemise vahel on aga oluline
põhimõtteline erinevus, mis järgnevalt analüüsin.
Mis on
võrkturundus?
Kui me lähme tööle mõnda ärisse või
organisatsiooni, siis lepime me kokku kindla palga, mida me oma töö eest saame.
Sõltuvalt ametikohast võib meie palga suurus olla sõltuvuses veel täiendavatest
asjaoludest: meie tehtud töö kvaliteedist või mahust või mõlemast korraga.
Niisugusel puhul on aga alati mingi palgatase, millest me vähem ei saa, näiteks
puhuks kui tööandjal pole ette anda piisavat töömahtu. Üheks kutseks, kus
palganumber sõltub töötulemuse kvantiteedist on sageli müügitöö, kus lisaks
põhipalgale saadakse protsenti müügikäibest. Mida suurem müük, seda suurem
palganumber.
Võrkturundus on sisuliselt analoog
palgatööle müügitöö ametis, ainult ühe olulise erinevusega – siin ei saa palka,
vaid üksnes tulemustasu müügimahult. Seejuures on võrkturunduses müügitöö
organiseeritud niisuguselt, et provisjoni saad sa ka nende agentide
müügitulemuste pealt, kelle oled ise värvanud süsteemi (ja loomulikult maksad
ise osa oma müügitulemusest nendele agentidele, kes sind on süsteemi värvanud).
Seega, võrkturunduses oled sa üsna
sarnases rollis iga teise palgatöötajaga ehk teisiti öeldes – äri, milles sa
töötad, ei kuulu sulle! Sul võivad küll olla seal teatud juhtudel isegi suurepärased
teenimisvõimalused, aga sa ei aja äri.
Äris sa oled ainu- või kaasosanik. Sa
võid töötada oma äris aga ei pea, sa võid palgata enda asemel tööd tegema
teisi. Kui su äriidee on hea ja majanduskeskkond sobilik, teenid sa oma
investeeringute pealt tulu. Kui sa ei soovi enam äris olla, siis lahkudes müüd
oma osaluse kellelegi maha. Võõrturunduses sul ei ole osalust, mida müüa. Äris
võid sa palgata head ärijuhid ja nemad omakorda head töötajad ning sa võid
tegeleda millegi muuga ja elatuda täielikult ärikasumist. Võrkturunduses sõltub
sinu sissetulek sinu enda ja nende inimeste müügitööst, kelle oled sinna juurde
värvanud; sa pead kandma pidevat hoolt selle eest, et toimuks aktiivne toodete
müük just sinu müügiahelas.
Võrkturunduses oled sa piiratud ainult
nende toodetega, mida selles äris pakutakse. Oma äris võid sa alati mõelda
välja täiesti uusi teenuseid ja tooteid ning neid turule tuua. Oma äris sa võid
katsetada erinevaid turundusstrateegiaid- ja müügisüsteeme, võrkturunduses oled
sa aheldatud etteantud mudeli külge, sa ei saa oma allharus üleöö rakendada uut
müügimudelit, mis sulle endale rohkem meeldib.
Soovitan
võrkturunduse asemel tarvitajate ühistuid
Kui sa tunned, et sooviksid edendada
mingite kaupade või teenuste müüki turul, seejuures omades ise eelist saada
neid odavamalt, soovitan mõelda võrkturunduse asemel tarvitajate ühistu
loomisele.
Paraku ei ole täna Eestis briljantseid
tarvitajate ühistute näiteid., sest tänased ETK liinis kui sellest väljapool
tegutsevad tarbijate ühistud, majandusühistud ja tarbijate kooperatiivid
kannavad küll ühistu nime, ent sisult meenutavad siiski rohkem aktsiaseltse ja
osaühinguid. On ju tänased tarbijate ühistud alandanud ühistu liikme-omaniku
vaid tavalise kliendi staatusesse, keda ei soovita näha ühistu üldkoosolekul
hääletamas ning kellega ei soovita jagada ühistu kasumeid. Ühesõnaga on tänaste
tarbijate ühistute juhtkonnad liikmetest küllaltki võõrandnud ja ei tegutse
liikmete-klientide huvides. Küll aga leiame häid näiteid nö esimesest Eesti
Vabariigist kui ka mujalt maailmast tänaselgi päeval.
Õigesti korraldatud tarvitajate ühistus
pole sa mitte lihtsalt sooduskaardi omanik, kes saab kaupu või teenuseid
soodsamalt, vaid saad ka tulu ühistu tegevusest proportsionaalselt oma
tarbimisosalusele ühistus.
Võimalused tarvitajate ühistute loomiseks
on Eestis täiesti olemas ning kui ühistu pakub häid kaupu koos heade hindade ja
väga hea teenindusega, suudab ta konkureerida mistahes mitteühistulise äriga ja
seda edestada. Miks? Aga seetõttu, et iga aktsiaseltsist või osaühingust pood
või kett lisab kauba hinnale alati vähestele omanikele jagamiseks mõeldud
kasumiosa, mille sina tarbijana kõrgema kaubahinna näol kinni maksad. Läbi ühistu
omanikuna sulle vajalikke kaupu ostes saad kauba alati sellesama kasumiosa
võrra soodsamalt kätte.
Seega, kui sa oled unistanud, et
sooviksid saada mingeid kaupu soodsamalt, investeerida nende müügikorraldusse
ja teenida pärast oma investeeringutelt kasu, soovitan hakata otsima
aatekaaslasi, kelledega panna püsti üks korralik tarvitajate ühistu, mis ühel
päeval pakub tõsist konkurentsi näiteks Prismale, Selverile, McDonaldsile või
mistahes teisele tuntud jaeärile.
Miks arendada
tarvitajate ühistuid?
Põhjus on lihtne. Mistahes välismaise
võrkturunduse peale aega raisates, kulutad sa meeletult oma aega ja raha.
Suurem osa kasumist viiakse välismaale ning see ei edenda kuidagi kohaliku elu
õitsengut. Tarvitajate ühistu aga suurendab kohalikku raharinglust, jättes sinu
raha sinu oma kogukonda sinu enese hüvanguks ringlema. Edukas tarvitajate
ühistu läheb ise oma kaupadega välisturgudele ja toob raha hoopis kodumaale.
Esimese Eesti Vabariigi ajal viisid paljud meie tarvitajate ühistud väga edukalt
kodumaiseid kaupu välismaale, tõid nende müügist laekuva raha Eestisse ning
Eesti ühistuliikmed rikastusid!
Tulles tagasi loo alguse juurde – selle
asemel, et üritada oma naabritele mingit välismaist võrkturunduse nodi pähe
parseldada, et tema niigi vähest raha enda kätte kiskuda, loogem tõsine äri hoopis
koos naabritega. Pangem oma napid ressursid naabritega kokku ning kasvatagem
sellest ühiselt võimas äri meie eneste hüvanguks!
Asutagem ühiselt tarvitajate ühistuid ja meie
jõukus kasvab ühiselt. Ja kui me asja arukalt ajame, on see palju kindlam
pensionisammas kui see, mis kommertspankades täna võõrastes huvides seisab ja
väärtust kaotab. Muide, täna tegutseb Eestis juba ka mitmeid ühistulisi
pankasid – hoiu-laenuühistuid, kes võivad aidata soodsamate finantsteenustega
kui kommertspangad. Tarvitajate ühistu-sisene raharinglus saab ju samuti käia
läbi meie oma hoiu-laenuühistute.
Aivar Hiienurm
0 kommentaari:
Postita kommentaar