Eesti Klubi juht: Miks kasvab riigivõlg ja miks Eestis mõttevabadust napib?

Eesti Klubi presidendi Andro Roosi sõnul ei räägitud valimiste ajal riigi kasvavast koguvõlast 23 miljardist ehk iga elaniku kohta tuleb välismaale tagasi maksta 18 000 eurot. Roos kritiseerib ka Eesti sõjahüsteeriat: "Võib-olla oleme ise oma lolluses enda iseseisvuse kõige suuremad ohustajad?"

Roos rõhutab, et pärast Nõukogude Liidu lõppu polnud Eestil võlga. Praegu kasvab riigi koguvõlg igal aastal ühe miljardi võrra. Iseseisvudes oli natuke räämas teedevõrgustik, natuke räämas arstiabivõrgustik, natuke räämas ettevõtlus (loe: kolhoosid), tööstusettevõtted ja poed. „Kõik sellised asjad, millel polnud välismaailma ees võlga, mis tegutsesid ja mida tulnuks paremaks teha. Nüüd on meile 23 aastat räägitud, et kõike eelloetletut on paremaks tehtud ja neisse investeeritud.“
Roosi sõnul on praegu näha, kuidas vanad talumajad on kokku kukkunud või kukkumas, põllud on ülesharimata, tööstusettevõtted on kinni pandud, töölised on välismaale läinud. „Ainus, mis 23 aasta jooksul on tekitatud, on riigivõlg, ja see, et eestlastel ei ole Eestis hea elada. Head elu ei tekita sotsiaaltoetustega, vaid iga inimene tahab end teostada, ükskõik, mis rahvusest ta on.“ Samuti tajub Roos, et Eestis on topeltstandardid ja –moraal.
Jagavad kahanevat riigipirukat
Koalitsioonikõneluste suhtes Roosil ootusi ei ole.“ 23 aastat ja 23 miljardit eurot koguvõlga meie riigil ja rahval. Nende küsimustega pole ju keegi tegelema tahtnud hakata. Küllap ei hakkagi. Kõige tähtsam on ju kohtade jaotamine, järjest väheneva riigipiruka ärasöömine ja enda poole tõmbamine. Nagu klassikud ütlevad, mida halvem, seda parem. Küllap peab  meil veel halvemaks minema, et meie mõistus eestimaalastena siin ärkaks, et saaksime seljad sirgu lüüa ja Kalevipojana hauast uuesti üles tõusta ning hakata oma riiki üles ehitama. Seda ilma igasuguste väliste puukideta, keda täna nimetatakse poliitikuteks või  kelleks iganes.“
Roos leiab, et kui muidu soovitakse inimestele jõudu, siis meile peaks soovima hoopis mõistust. „Tundub, et Eestis pole mõistust mitte ainult valitsejatel, vaid ka tavalistel inimestel ehk valijatel.“
Teevad kasutut statistikat
„Kui vaadata, kuidas eestimaalased on riiki 23 aastat ülesehitanud, pole seda teinud mitte ainult peaministrid ja ministrid ning  valla- ning linnavolikogu esimehed, vaid kõik oma tegevuse või tegevusetusega, mistõttu 23 miljardit on ka võlga tiksunud.“ Roos lisas, et tiksumine pole läbi ja iga päevaga tuleb võlga aina juurde, sest produktiivse töö sisaldus selles töös, mida teeme, väheneb iga päevaga. „Me määrime paberit, teeme bürokraatiat, anname kuhugi aru, teeme statistikat, aga kasu pole sellest ju mitte midagi. Ainult numbrid kuskil Euroopa Liidu Euroopa Keskpanga statistikas.“
Eesti Klubi presidendile tundub, et statistika on selleks, et saada, milline on  ühe või teise ettevõtte probleem, millised nõuded on tal täitmata.  Siis tuleb vastav ametkond ja trahvib ettevõtet, et riigikassat täita. „Öeldakse, et niimoodi areneb meie riigi majandus, aga riigi all mõeldakse muidugi  riigiaparaati, mitte riiki kui tervikut, kui rahvast, ettevõtteid, looduskeskkonda ja maad.“
Riigid abistavad tööjõuga EL-i
„Euroopa Liit võtab liikmesriikidelt, nagu ka meilt, maavarad, tööstuse sisseseaded, toodangu, metsa jm.“ Järgmisena annab Eesti ja Ida-Euroopa riigi liidule inimtööjõu. „See on taastumatu ressurss, mis jääb ajaga üha väiksemaks. Meile vastu antakse sandikopikaid, väike palgake, mille maksame kommunaalkuludeks.“
„Liikmesriik ongi küürus ja annab seda lõppematut inimtööjõu abi EL-e. Sellele pole rajatud mitte Euroopa Liidu, vaid Euroopa rahanduse ja  panganduse ning seda  käitlevate organisatsioonide rikkus.“ Roos lisas, et rikkuses antakse väike abi uutele liikmesriigi kanditaatidele, et neid sellesse süsteemi meelitada.
„Euroopa ühiskodusse.  Kelle jaoks on see ühiskodu mugav elamine? Mina olen ka siin ühiskodus ja tunnen, et tööd saab nagu tehtud, ka nädalavahetuseti. Puhkehetki on vähem kui 10-15 aastat tagasi,  ja kuskilt seda õnne, rikkust, rahulolu ja rahulikku äraelamist ei paista.“ Roosi sõnul suureneb statistika hulk, suurenevad riiklikud maksud, trahvid, aktsiisid,  ja selle halja oksa peale, isegi kui tööd teed, ei jõua mitte kunagi.
Ta usub, et riik peaks olema üles ehitatud vabale ettevõtlusele. Selle järgi tegutsevad väikesed  toimivad ettevõtted, nad ei vaja riigi abi ja riik ei sekku ülemäära nende tegevusse. „Inimesed tulevad hommikul rõõmsa meelega tööle, toodavad oma väikeseid asju, õhtul panevad poe kinni ja  midagi jääb natuke üle ka. Üle, et maja värvida ja lastel koolituskulud kinni maksta, midagi selga soetada ja autole kütust osta. Kõike seda me aga ei näe, sest need sandikopikad, mis ettevõtjale tagasi tulevad, tulevad sotsiaalabina,“ ütles Roos, lisades, et need kulud riigi eelarves kasvavad. „Teine kasvav kulude hulk on kaitsekulud, millest minu meelest, ei sõltu kaitsevõime.“
Rahval puudub kaitsetahe
„Riigil võib olla väga hea relvastus ja hea deklareeritud kaitsetahe, aga kui meil on riigiaparaat, mis järjest makse ja trahve tõstab, surub peale mingit imelikku propagandat, kuulutab selle, mis on aastasadu olnud õige valeks ja vale õigeks, puudub tegelikult  igal üksikul kodanikul ehk lõviosal meist sisuline kaitsetahe. Inimesed relva lihtsalt ei haara ega pööra neid sinna, kust väidetav oht tuleb.“ Samuti ei saa Roos aru, milline oht meie riiki praegu ähvardab? „Tuleb see idast, läänest või peaksime hoopis vaatama enda südametesse? Võib olla oleme ise oma lolluses enda iseseisvuse ja väärikuse kõige suuremad ohustajad?“
Kui räägime Eestist kui teadusriigist ja hariduspõhisusest, leiab Roos, et igale mõtlemisvõimelisele inimesele peaks olema selge, et  keegi ei saa end vabaks laulda. „Vabaks tuleb end võidelda. No kas me võitlesime? Ei võidelnud tegelikult. Kas meil on vabadus? Kuidas võtta, mis see vabadus on? Vabadus Eestis ära minna, see kahtlemata on. Aga vabadus oma väikest ettevõtet pidada? Seda jääb üha vähemaks. Vabadus mõelda? Noor riigikogu liige Madisson ka mõtles ja tegi oma arutluskäike, aga see mõttevälgatus ja -arendus kuulutati kohe valeks.“
Õige ja vale maailmavaade
„Kui tegu on Keskerakonnaga, ehkki ma ei taha neid õigustada või eriliselt välja tuua, on meil  põhiseaduses kirjas, et meil on maailmavaate vabadus ja igaühel on õigus oma seisukohtadele ja keegi ei või sundida neid  seisukohti muutma,“ rääkis Roos ja nentis, et ometi on ühed seisukohad, erakonnad, üks kuuluvus muudetud valeks asjaks ja teised on kõik head ja demokraatlikud.
Roos leiab, et ühel iseseisval rahval peab olema kangelaslikkus. „Kui vaatame näiteks EKRE käitumist, kas see on kangelaslik?  Ei ole. Vaatame ka teiste erakondade ja meie poliitikute, kes on 20 aastat riigis tegutsenud ja riiki juhtinud, käitumist, ega kellelgi ei ole kangelaslikkust ja sirgeselgsust.“
Roosi sõnul ei kaitse inimesed oma seisukohti ja hakkavad hoopis vabandama. „Inimesel on mõttevabadus, ta võib seda öelda. Muidugi võib ta ka oma seisukohti revideerida, aga mitte sellepärast, et keegi kuskil kobises, et need on valed, vaid seepärast, et ta mõtleb järele ja leiab, et jah, näed, natuke valesti mõtlesin. Et asjad on tõesti nii ja teaduslikult põhjendatud ning muudan oma seisukohti.“

Allikas: http://www.pealinn.ee/koik-uudised/eesti-klubi-juht-miks-kasvab-riigivolg-ja-miks-eestis-mottevabadust-n140998