Martin Helme: Vihakõne eesti inimeste vastu

Võrrelge võimuringkondade reaktsiooni Tallinna Sadama korruptsiooniskandaalis ja Vao põlengus – kontrast on karjuv. Kui korruptsiooniloos kinnitavad kõik nagu ühest suust, et üksikute süüdlaste tegusid ei tohi laiendada kogu ettevõttele, selle nõukogule, vastutavatele ministritele ja nõuavad, et uurimist ei tohi segada, siis Vao põlengu puhul oli neile samadele inimestele süüdlane kohe teada. President Ilvesel oli häbi eesti pärast, siseminister Pevkur, kes muidu ei saa hakkama ei piiri valvamise, julgeolekutöötajate turvalisuse, Eesti esindamisega Brüsselis, rääkimata tavaliste inimeste majade kustutamise tagamisega, on ühtäkki härra nulltolerants ise. Küll on kahju, et ei Ilves ega Pevkur ei pidanud vajalikuks vähimalgi määral reageerida Vaos sisserännanute poolt toime pandud vägistamisloole. Vägistamine nimelt ei ole kinnitamist leidnud, sest politsei ei hakanud seda uurima. Lihtne! Ja küll on kahju, et peaminister ei leidnud põhjust siis minna inimestele oma toetust näitama, kui kannatajaks olid meie inimesed, mitte võõrad. See on muide vägagi euroopalik, et kuriteod lakkavad olemast politseile huvipakkuvad, kui neid sooritavad sisserändajad.

Vao intsidendi ajel algas immigratsioonipooldajate poolt kohene hüsteeria üles kloppimine ja kollektiivse süütunde tekitamine eestlastes. Infooperatsioonil on selge eesmärk: panna eesti inimesed häbenema seda, et nad ei poolda rahvuslikku suitsiidi läbi immigratsiooni. Ja kui leidub siiski südametuid põmmpäid, kellel ellujäämisinstinkt ei luba häbeneda, siis luua alateadlik mõttesild, et immigratsiooni kritiseerimine on ikkagi tegelikult vägivalla õhutamine ja taolisi kodanikke või poliitikuid tuleb boikoteerida.
Kogu vahutamise juures vihast ja vihkamisest olime tegelikult tunnistajateks massilisele vihakõnele eesti rahva vastu. Ühe süütamise tõttu lubasid president, ministrid, riigikogu saadikud, ajakirjanikud ja iga endast lugupidav vasakäärmuslik twitterdaja endale ränka sõimu ja süüdistusi terve rahva aadressil. Küll on ikka kole olla sellise rahva palgal olev poliitik, kellest 80 protsenti ei nõustu Brüsselist nii “omakasupüüdmatult” meile ette kirjutatud rahvusliku katastroofiga ning on vaenulikud nende poliitikute suhtes, kes nõustuvad. Häbi kohe niisuguste inimeste pärast, eks?

Huvitav, kust need diskrimineerimisevastased võitlejad teadsid rahvuse põhjal just eestlasi süüdi mõista? Kas tegu oli struktuuride palgatud inimesega, et tema rahvus oli täpselt teada või hakati lihtsalt mõnuga puusalt tulistama? Vao on ikkagi Virumaal, äkki oli tegu venelasega? Võib-olla oli tegu mingi keskuse inimeste omavahelise arvete klaarimisega? Kas saab välistada, et tegemist oli Vene luure poolt tekitatud provokatsiooniga? Vähemalt artikli kirjutamise ajal ei saa ühtegi versiooni välistada, sest keegi tegelikult ei tea, ometi hüpati kohe kogu eesti rahvale turja.
Hüpati, sest see sobis immigratsioonipooldajate eesmärkidega. Neid eesmärke ei vaevuta ju isegi varjama, soovitakse lihtsalt küüniliste manipulatsioonide abil avalikkuse vastupanu neutraliseerida.
Juba samal päeval hakkasid liberaalsed totalitaristid nõudma tsensuuri kehtestamist Eestis. Vihakõne tuleb kriminaliseerida, teatasid nii maksumaksja rahal vegeteerivad sallivuslased Inimõiguste Keskusest kui Pevkuri poliitametnikud Siseministeeriumist. Poliitiline diskussioon tohib eksisteerida vaid teemadel ja väljenditega, mida aktsepteerivad immigratsiooni- ja kooseluseaduse pooldajad. Kõik, kes neil teemadel midagi kriitilist ütlevad, tuleb kriminaalkaristustega vaiki sundida. Sest ütleme ausalt, kaua sa seda pluralismi ja sõnavabadust taluda suudad, kui kõigi sinu lemmikteemade puhul ei ole argumendid kümne aasta jooksul pannud inimesi sind pooldama. Debatt on nii 19. sajand, 21. sajandil on sallivuslastel tõde valmis ja kõik, kes sellega nõus ei ole on „vihkajad“ ja seega kurjategijad. Kui Eestis tõesti kehtestatakse kriminaalkaristused meelsuse eest, siis oleme me tagasi Brežnevi aegades.

Konservatiivid on lakkamatult hoiatanud selle eest, et rahva tahte vastaselt ellu viidav immigratsioon rikub kogu ühiskonnas rahu ja sidususe, õõnestab kohalikku kultuuri kestmist ning viib vältimatult vägivallani. See on juhtunud kõikjal mujal Euroopas, seda ei ole võimalik vältida ka Eestis. Küll aga oleks võimalik Eestis ära hoida immigratsiooni ennast, selleks on vaja lihtsalt käituda riigina. Samamoodi oleme me pidevalt hoiatanud, et valitsus vassib ja valetab rahvale oma tegelike plaanide suhtes. Vao põlenguga samal päeval selguski, et Euroopa Komisjon soovib sokutada meile ligi 20 korda suuremat hulka võõraid, kui valitsus on öelnud. Kuigi Pevkur eitab seda, on isegi tema sunnitud möönma, et 150 on saamas 500. Kõiki neid valesid ja halbu uudiseid on palju lihtsam ja mugavam avalikkusele pähe määrida, kui rahvale on eelnevalt selgeks tehtud, et massimmigratsioonile mitte pooldamine on sama hea kui laste elusalt tulle loopimine.
Eesti inimesed ei vihka võõraid. Me lihtsalt ei soovi neid siia. Me oleme mures oma kodumaa tuleviku, oma turvalisuse, heaolu, kultuurilise iseolemise pärast. Kui me olemegi vihased, siis eelkõige nende poliitikute peale, kes on kahepalgelised, oma inimestest mitte hoolivad, valelikud ja oma rahva suhtes üldist põlgust välja näitavad. Ja paljud inimesed on aetud meeleheitele, sest nad näevad, kuidas suurem osa poliitilisest koorekihist ja pea kogu meedia töötavad igapäevaselt palehigis meie rahvusliku püsimajäämise ning turvalise ühiskodu vastu, sõimates samal ajal muretsejaid vihkajateks. Sellel kursil jätkates on kasvav vägivald ühiskonnas paratamatu. Ehk muudaks siiski kurssi?

Allikas: http://uueduudised.ee/martin-helme-vihakone-eesti-inimeste-vastu/