Holger Kaljulaid: Veelkord AK desinformatsioonist

Seda nimetatakse Venemaal Krimmi-testiks. Krym naš? Õige vastus on: NET! Eesti TV kukkus selles läbi.

Eesti riigieelarvelise ja omasuguste seas tähtsaima uudistesaate Aktuaalne Kaamera uskumatu jama-uudis krimmitatari rahva küüditamise aastapäeval — pealegi pärast laulu «1944» võitu Eurovisiooni äsjasel lauluvõistlusel! — paneb küsima, millest sellised desinformatsiooniaktid (tegevusliini ja üritustesarja mõttes) tulenevad.

Ma ei hooli isiklikult paraku ammu AK käekäigust — ehkki peaks! Eesti avaõiguslik TV on kanalite arvu hiljutisest paisutamisest olenemata nimelt ammu, juba vähemalt poolteise kümnendi eest minetanud tehnilise kvaliteedi rahuldava taseme. Ja konkreetselt Aktuelle Kamera igapäevased, eriti aga pühapäevane "kommentaaride" ja põhjalikumate vaatlustega nädalakokkuvõte on intellektuaalselt küündimatute ja kitsavõitu silmaringiga inimeste pahatihti pea ajuvaba praaktoode, mis kõigest püüab imiteerida kvaliteetset uudisteajakirjandust. Mistap mina jälgin AK-d reeglina kiirkerimise režiimis, vaid aeg-ajalt ja ainult üksikuid uudistelõike tähelepanelikumalt n-ö normaalrežiimis üle vaadates.

Kuid uudis krimmitatarlaste massiküüditamise mälestamisest Ukraina pealinnas (Krimmis sel, 18.5.2016 keskpäeval toimunud massiprotestiaktsioonist ei rääkinud #AK sel õhtul midagi) äratas tähelepanu juba tiitrites. Eksitavasse pealdisse kätketud ebateavet korrutas täpselt samas sõnastuses ka "ankru" diktoritekst, mis on kuuldav juuresoleva video heliribal.✸

Desinformatsioon AK 18. mai saate selles näites on nii ilmne, et see võiks kujundlikult mängida ainult keskmisest tumedama läbilõike-publikuga, jättes tollele mulje, justkui oleks krimmitatarlaste etnotsiidi akt (mis algas ööl vastu 18.5.1944 rahva täiskoosseisus ja korraga küüditamiseks oma põliselt kodumaalt Kasahstani ja Siberisse) leidnud aset mitte N Liidu sõjalise hõive järelmina, vaid määramatult ulatuslikumal aja-skaalal, k. a Suur-Saksamaa okupatsiooni tingimustes. Seega on selle desinformatsiooniakti peamiseks teeneks ajalooliselt hästi dokumenteeritud süüteo eraldamine süüdlastest — Jossif Džugašvilist (aka Stalin) + NKVD-st + sovetiimperialistidest + vene šovinistidest. Desinformatsiooni vastavalt suunatud mõju suurendab "uudistesaate" toimetajate poolt tehtud uudistevalik ehk desinformatsiooniakti kontekst selles AK-saates, mis vältis nii tänase olukorra kui ka uue anastuse mainimist ja kirjeldamist Vene Föderatsiooni poolt täpselt 27 kuu eest okupeeritud Krimmi poolsaarel.

AK probleemid Muidugi ei saa lõpuni välistada halva tahtluse olemasolu nagu ka selle puudumist, aga sarnaste asjaolude "juhuslik" sagenemine sunnib ka tähelepanu teritama ja valvsamalt järeldusi tegema. Midagi on mäda ETV-s.

Seejuures ei saa AK ja ETV "paratamatu" allakäik olla vastuvõetavaks vabanduseks, sest tegemist on ikkagi avaliku teabeteenusega, mille eest me tasume oma, so Eesti maksumaksja kollektiivsest taskust. Sestap näen ma praegu 3 kõige paremini argumenteeritavat seletust, mis on #ETV saatest AK aidanud kujundada desinformatsiooni vahendit:
👉 AK mahasalatud punaminevik ehk traditsiooniline #agitprop
👉 AK tegijate puudulik aru + silmaring
👉 AK = Aktuelle Kamera = nimelaen DDR-ist

Lisaks on desinformatsiooni viimati, veebruaris 2016 reljeefselt defineerinud Ben Nimmo — briti meediaanalüütik Eurouuringute instituudi veebiajakirjas, rõhutades desinformatsiooni levitamise puhul sellise toimingu või tegevusetuse tahtlikkust… ↠ Identifying disinformation ↠ Policy Briefs, 2016 nr 1 ↠ WWW.IES.BE ↠ http://www.ies.be/files/PB%202016:01%20Ben%20Nimmo.pdf

Nimmo ei loe niisiis kogemata, hooletusest tekkivat ebateavet desinformatsiooniks. Sellega võib ja võib mitte nõustuda. Kas ebateabe süstemaatiline levik ühe ja sama kanali kaudu osutub kihutustööks e propagandaks iseenesest? Tahtlust eeldab ju ka kihutustöö ning on selge, et erinevalt propagandistist ei vaja desinofrmant propagandistile vajalikku usku (Suurt Valet) ega tarvilikku pühendumust (oma osatõele) ja et praktiline retsept mõlema vastu on sama:

Sihilike valede ja ebateabe tuvastuseks, raviks ja vastustamise selgrooks on üllitise/ ajakirjaniku/ arvamusjuhi/ võimuri/ jne (ameti)kohus hooli(tse)da, et nende poolt või kaudu edastatav teave oleks tõene, mis tähendab teabeallikate ja infokanalite usaldusväärsuse, faktide kontrolli ning vahendatavate arusaamade ja seisukohtade mõistlikku tasakaalustamist.

Valeteavet luua on kergem ja odavam kui sellega võidelda ning head ajakirjandust on lihtsam teeselda kui päriselt teha.

_______________________________________________
✸ Jutuks oleva uudise tekst 18. mai AK-s: ‹80 üliõpilast moodustas krimmitatarlaste küüditamise mälestamiseks täna Kiievi Sevčenko ülikooli juurde elava tamga — krimmitatarlaste sümboli. Paljud mälestustalitusest osavõtjad hoidsid käes küüditamise üle elanud inimeste pilte. Ukraina valitsus aga alustas tänast istungit leinaseisakuga. 1942. ja 43. aastal korraldatud küüditamise käigus sai surma üle 100 tuhande krimmitatarlase.› Autoriandmed: saatejuhid Astrid Kannel, Priit Kuusk, toimetaja Priit Rajalo, režissöör Krista Rannamäe, ERR-i uudistetoimetus 2016.