Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu: Eestis tuleb seadustada rahvaalgatus!
Konservatiivse
Rahvaerakonna volikogu võttis täna Järvakandis vastu poliitilise
deklaratsiooni, mis kutsub üles seadustama rahvaalgatust. Avaldame
deklaratsiooni täismahus.
VOLIKOGU DEKLARATSIOONEestis on aeg küps anda kodanikele rohkem sõnaõigust riigi põhiotsuste tegemisel. Selleks tuleb riigitasandil seadustada rahvaalgatus.
Veerandsada aastat pärast iseseisvuse taastamist on rahva hulgas tõsine rahulolematus selle üle, kuidas langetatakse meie riiki ja rahvast puudutavaid otsuseid ja millises suunas ühiskonda juhitakse. Euroopa Liidu riikide kodanike õigus oma ühiskonna asjades kaasa rääkida kahaneb pidevalt – mida rohkem poliitiline võim Brüsselisse koondub, seda rohkem anname käest oma iseotsustusõigust. Rahva tahte eiramise tulemusel on läinud kaduma otseside kodanike, ühiskonna oluliste probleemide ja võimutasandi vahel.
Eestis on aeg taastada need otsedemokraatia mehhanismid, mis juba 1920. ja 1933. aasta põhiseadusega olid ette nähtud, kuid mille Konstantin Päts ja Johan Laidoner 1934. aasta riigipöördega kaotasid. Praeguse esindusdemokraatia täiendamine otsedemokraatia mehhanismidega peataks võimu võõrandumise rahvast ning aitaks kodanikke ja poliitilist eliiti omavahel lähendada.
Tänavu veebruaris viis Turu-uuringute AS läbi küsitluse, et selgitada välja Eesti ühiskonna suhtumine otsedemokraatiasse. 72% vastanute arvates pole rahval piisavalt võimalust osaleda poliitiliste otsuste langetamisel ning 82% pidas vajalikuks muuta põhiseadust nii, et rahval oleks õigus algatada rahvahääletusi.
Peame mõistlikuks seadustada kord, et kui ühiskond või initsiatiivgrupp peab vajalikuks mõne õigusakti loomist või muutmist, siis esitatakse selleks valimiskomisjonile taotlus ning kogutakse konkreetse tekstiga algatuse toetuseks teatud hulk allkirju. Juhul, kui vähemalt 25 000 kodanikku allkirjastab eelnõu, käivitub selle eelnõu automaatne panek rahvahääletusele. Juhul, kui vähemalt 25 000 kodanikku vaidlustab Riigikogu otsuse, tuleb antud otsuse tühistamiseks korraldada referendum. Rahvaalgatuse seadustamine annab võimaluse tuua poliitilisse päevakorda suurt osa kodanikest kõnetavad küsimused.
Valitsuserakondade hirmutamistaktika, mille kohaselt otsedemokraatia toob kaasa populismi, rahva kogenematuse ärakasutamise ja lausa riigikukutamiskatsed, näitab täielikku usaldamatust oma riigi kodanike vastu ning soovi põlistada poliitika kujundamisel parteilist haaret. Rahvaalgatusõiguse kasutamine ei anna eelistust ühele või teisele ideoloogiale ega initsiatiivgrupile, vaid võimaldab erinevatel vaadetel ja seisukohtadel ausalt konkureerida.
Eesti kodanik ei tohi olla riigialam, kelle ülesanne on vaid kord nelja aasta jooksul parlamenti valida ja vahepealsel ajal vait olla või poliitilistele otsustele kuulekalt järele kiita. Rahvaalgatus on võimalus, mis annab kodanikule reaalse hoova riiklikult oluliste küsimuste lahendamisel kaasa rääkida.
28. mai 2016,
Järvakandi
Allikas: http://uueduudised.ee/konservatiivse-rahvaerakonna-volikogu-eesti-tuleb-seadustada-rahvaalgatus/
4 kommentaari:
Rahvaalgatuse mõju on Eurolandis olematu!
Eesti kui Eurolandi truu liige peab täitma EU juhiseid kui direktiive. Karistuseks on trahvid!
Rahvaalgatus on emotsionaalne jututuba! Tühi lootus muutustele.
Milleks selline demagoogia? Miks EKRE samastab end vapsidega?
Põhiseaduses võis rahvaalgatus olla ette nähtud, aga tegelikult ei hakanud see kunagi toimima. Riigikogu on rahvaalgatuse tagajärjel laiali läinud üks kord, see oli 1923. aastal kui esimees oli Konstantin Päts. V Riigikogu sai rahvahääletusel kolm korda lüüa, aga ei läinud laiali. Pärast seda võttis Riigikogu õppust ja kuni 1932. aastani enam rahvahääletusi ei korraldanud, Pätsi ei valitud ka enam esimeheks. Mingit "riigipööret" pole kunagi olnud, see on vapside luul. Rahvaalgatus kaotati Rahvuskogu poolt 1937. aastal põhjendusega, et rahvaalgatuse algatajad ei vastuta millegi eest.
Laused läksid kiirustades valesse järjekorda.
Üldaruandja J Uluots Rahvuskogu Esimese Koja 3. koosolekul 8. juunil 1937:
Mis puutub rahvahääletamisse, siis sellega seoses on olnud võrdlemisi pikki läbirääkimisi. Ühed arvasid, et rahvahääletamise suhtes peab jäetama rahvale algatamisõigus, see tähendab, et rahvas ise oma teatava osa, hääleõiguslikkude kodanikkude, näol peaks olema õigustatud esitisi tegema seaduste kujundamiseks rahvahääletamise kaudu. Peab ütlema, et keegi sellele põhimõttele iseenesest vastu ei vaielnud, küll aga juhiti tähelepanu sellele, et rahva algatamise juures ei ole rahvas see, kes oma kogus algatuse teeb, vaid seejuures on teatav hulk isikuid, kes algatab, see võib oma tuumas olla ka üks isik kaaslastega. Sellega on rahva algatamise juures alati algatajate grupp, kes tegutseb. Selle juures kerkis küsimus, kas see algatajate grupp oma tegevuse eest ka rahva ja riigi juhtimises millegagi vastutab, või seisab see vastutus ainult selles, et halval korral nad häälteenamust ei saa. Sel puhul lahendati, et see algatajale grupp riigi elus sisult õieti mille millegagi ei vastuta, ja et sarnane vastutamata juhtkond rahva algatamise mõttes riigielu korraldamisel vaevalt saab olla õige. Kui riigipea ei saa talitada oma äranägemise järgi, vaid igas konstitutsioonilises riigis on riigipea seotud oma ministrite allkirjaga, siis kas ei ole õigem, et ka rahvas peab kasutama nõuandjaid, kes riigielu korraldamisel ka riigielu juhtimise eest vastutavad on.
Postita kommentaar