Anno Domini 2016: Objektiivi toimetus vaatab aastale tagasi

Objektiivi toimetus nõu pidamas. Foto: Objektiiv

Kuidas iseloomustada aastat 2016 nii maailmas kui Eestis? Portaali Objektiiv toimetuse liikmed ja üks kaastööline jagavad lugejatega oma mõtteid ja tundmusi seoses peatselt lõppeva aastaga.

Veiko Vihuri, peatoimetaja:

Kuulun nende inimeste hulka, kes usuvad, et Euroopat kui tsivilisatsiooni suudab päästa vaid naasmine kristluse juurde – või ta kaob igaveseks. Liberaalse, sekulaarse ja multikultuurilise heaoluühiskonna revolutsiooniline eksperiment on viinud mandumisse ja tegelikult kogu kultuuri surmaohtu. Süvenevad probleemid moslemitest immigrantidega, Euroopa poliitilise ladviku brežnevistumine, kehtivate dogmade jõuetu kordamine, alternatiivsete poliitiliste jõudude tugevnemine, utoopilise sotsialismi üha absurdsemad ilmingud – need on sümptomid, mis tunnistavad väga sügavast kultuurilisest kriisist.
Kas “parempopulistideks” tituleeritud jõudude võimule pääsemine olukorda päästa suudab, seda me veel ei tea. Küllap aitaks see lammutada olemasolevat pehkinud süsteemi, kuid selleks, et pikemas perspektiivis püsima jääda, tuleb Euroopa rajada kindlale vaimsele alusele. Ei piisa ainult sellest, et olla massilise sisserände ja võitleva islami vastu ning kodanikuvabaduste poolt – Euroopa probleeme tuleb näha kompleksselt ja ennekõike just vaimses, religioosses plaanis.
Eesti poliitikas on üha selgemini välja joonistumas, millised jõud ja poliitikud seisavad globalismile avatud arengumudeli ja millised omariikluse säilimise ja rahvuslike huvide kaitsmise eest. Kohalik “eliit” on teinud täispanuse lääne praegusele poliitilisele peavoolule, kuulutades truualamlikkuse märgiks “euroopalikke” või “läänelikke” väärtusi.

Kersti Kaljulaid on alustanud kemplemist kirikuga. Kas tegemist on eliidivastase pahameele teadliku kõrvalejuhtimisega, selle pööramisega kiriku vastu?

Presidendiks upitatud euroametnik Kersti Kaljulaid on alustanud kemplemist kirikuga. Mõnedele tuli see üllatusena. Kas tegemist on eliidivastase pahameele teadliku kõrvalejuhtimisega, selle pööramisega kiriku vastu? On ju paljuski kristlased olnud kultuurirevolutsiooni läbiviimist takistavaks jõuks.
Täiesti selgesti laieneb Eestis ideoloogiline diktatuur – kooliõpetaja Priit Dievese vallandamine näitab, kui vähe maksab “liberaalses demokraatias” sõnavabadus. Vasakliberaalne kultuurirevolutsioon on sisse imbunud valitsus- ja haridusasutustesse, meediasse, kogu kultuuri.
Usun, et kui Eestis mingi murrang sünnib, siis pigem käsikäes Euroopas toimuvate arengutega. Meile meeldib mõelda, et just meie algatasime Nõukogude Liidu kokkuvarisemise ja laulsime end vabaks, kuid pigem olid need siiski palju suuremad protsessid, mis tollase murranguni viisid.

Varro Vooglaid, SAPTK juhatuse esimees:

Mõeldes sellele, millised olid 2016. aasta kesksed sündmused, on raske midagi originaalset öelda, sest avaliku tähelepanu keskmes olnud asjad on niigi kõigile teada.
Poliitika vaatevinklist jäädakse Eestis möödunud aastat mäletama ilmselt parajaks farsiks kujunenud presidendimääramise, Edgar Savisaare Keskerakonna juhi kohalt tõrjumise ja Reformierakonna opositsiooni kukkumisega päädinud valitsusevahetuse kaudu. Märkimisväärset lootust, et need sündmused võiks sillutada teed põhimõttelistele ühiskondlikele muutustele, ei ole põhjust hellitada. Pigem on tõenäoline, et ideoloogilises plaanis jätkub poliitiline elu enam-vähem samas võtmes, sest eks ole kaasaegse liberaalse poliitilise paradigma keskmes just nimelt eesmärk tagada ühiskonna liikumine üldjoontes ühes ja samas suunas sõltumata sellest, milliste parteide käes juhtub konkreetsel ajahetkel n-ö jäme ots olema.
Raske on muutustele loota ka teadmises, et Eesti Vabariik on iseseisev üksnes vormiliselt – iseotsustamise piirid jäävad aina ahtamaks ning samuti kuivavad kokku iseseisvuse kui autarktilisuse moraalsed, kultuurilised, demograafilised, militaarsed, rahanduslikud ja majanduslikud eeldused. Selles kontekstis näib üha enam, et poliitilised positsioonid on täidetud mitte iseseisva riigi valitsejate ning oma rahva esindajate ja teenijate, vaid globaalsete võimusüsteemide asehalduritega.
Maailma mastaabis olid enim kõneainet pakkunud konkreetseteks sündmusteks Brexit ehk Suurbritannia otsus lahkuda Euroopa Liidust ja Trumpi valimine USA presidendiks. Laiemas plaanis andsid aastale tooni verised sündmused Süürias ja Iraagis ning Euroopat tabanud massilise immigratsiooni laine. Paljud inimesed näevad Brexitit ja Trumpi tõusmist USA presidendiks märkimisväärsete tagasilöökidena globalistliku võimu tsentraliseerimise projekti elluviimisele, ent kas see ka reaalselt nii on, seda näitab aeg. Rutakalt ei tahaks selles osas järeldusi teha, kuna avalikus ruumis valitsev desinformatsioon ja selle kaudu elluviidav manipulatsioon on kolossaalne. Samas ei saa välistada, et nt Brexit kuulutab Euroopa Liidu lagunemist – kas see nii on, selle kohta saab rohkem öelda pärast tuleva aasta aprillis toimuvaid Prantsusmaa presidendivalimisi.

Kogu revolutsiooniline projekt, mille keskmes on juba aastasadu olnud õhtumaade ühiskonna lahtirebimine oma religioossest, moraalsest, kultuurilisest ja ajaloolisest identiteedist, päädib varem või hiljem katastroofiga.

Paraku on väga raske näha lääne ühiskonna jaoks ilma vaimse pöördumiseta kusagilt lootust terendamas. Kogu revolutsiooniline projekt, mille keskmes on juba aastasadu olnud õhtumaade ühiskonna lahtirebimine oma religioossest, moraalsest, kultuurilisest ja ajaloolisest identiteedist ning selle asendamine väärastunud inimese- ja vabadusekäsitlusel rajaneva raha-, naudingu- ja riigikultusega, päädib varem või hiljem katastroofiga. Perekonna lagundamine, sootuseideoloogia kehtestamine ja inimloomuse tunnetuse moonutamine, austuse puudumine inimelu vastu ja sündimata laste massiline tapmine, nn multikultuurse ühiskonnamudeli juurutamine ja ühiskonna islamiseerumine ning riigi mõjusfääri ja riiklike struktuuride jätkuv paisutamine annavad paralleelselt äärmiselt tõsise demograafilise kriisiga tunnistust elamisest reaalsusest irdunud ideoloogilistes pettekujutelmades. Küsimuseks jääb, kas ühiskondlik katastroof saab olema totaalne või jääb veel võimalus meeleparanduseks.
Igal juhul on raske eitada pingete hüppelist kasvu ühiskonnas. Varem või hiljem päädib selline protsess vägivalla ja verevalamisega. Pingete lahenduseks ei saa aga olla loobumine vastuseisust ühiskonda loomuseadusest lahtirebivate revolutsiooniliste ambitsioonide elluviimisele, vaid lahtiütlemine revolutsiooniliste ambitsioonide ühiskonnale pealesurumisest. Ühiskonda ei lõhesta ega lõhu mitte konservatiivid, kes seisavad ilusa, õige ja hea kaitsel, vaid end erinevate imalate ja üha vähemaid inimesi veenvate valelike loosungitega ehtinud revolutsionäärid.

Markus Järvi, toimetaja:

Võrreldes sellega, millised eeldused kaoseks olid lõppeva aasta hakul valmis sätitud, oli aasta 2016 õdus äraolemine. Midagi eriti katastroofilist aset ei leidnud. Euroopasse tuli üle miljoni sisserändaja, kelle seas oli isegi ametlikel andmetel üle viie tuhande ISIS-e võitleja ja kümnete, kui mitte sadade tuhandete võrra kergesti radikaliseeruvat kontingenti, noorte, elujõuliste ja testosteroonist tulvil islamiusku meeste näol.
Sekularistliku kultuuri poolt tekitatud tapva igavuse leevendamiseks on avastanud ka Euroopa teise-kolmanda põlve moslemid enda jaoks vägevaid tundeid ja kangelaslikku kõrilõikamist pakkuva islamistliku ideoloogia.
Kõike eelnevat arvestades on mõneti üllatav, et aastal 2016 leidsid aset vaid paarkümmend suuremat terroriakti ning Lääne-Euroopa ei põle juba pideva kodusõja ja kaose keeristes. Damoklese mõõk ripub aga Euroopa kohal endiselt ja suure tõenäosusega langeb see ka algaval aastal sageneva intervalliga pahaaimamatute Kesk-Euroopa bürjerite kaela.

Ideoloogilises plaanis jääb aastat 2016 aga kindlasti märgistama pahemale kaldu oleva vanameedia arvamustööstuse langus ja häbi.

Ideoloogilises plaanis jääb aastat 2016 aga kindlasti märgistama pahemale kaldu oleva vanameedia arvamustööstuse langus ja häbi. Brexitile ja Trumpile vastu pandud meediakampaaniate käigus omandas sõna “ekspert” eriliselt nilbe varjundi, tähistades eelkõige nomenklatuuri tellimustööd tegevat, tuima näoga valetavat ja masse ajuloputavat ideoloogiatöötajat.
Mis aga kõige tragikoomilisem, pole vanameedia oma näoli porrikukkumisest vähimalgi määral õppust võtnud. Peale Brexiti ja Soros-Clintoni ning nendega kaasas käivate antikampaaniate läbikukkumist, on ilmavalgust näinud kaks uut globaalselt orkestreeritud meediakampaaniat: fake news ja Putini häkkerid. Nende kampaaniate tõeväärtus on ilmselt sama kui “ekspertide” kõiksuse võngetest ja kuu kumerusest tuletatud tabelites paar päeva enne USA presidendivalimisi, kus Trumpi tõenäosust presidendiks saada hinnati umbes 1,6% kanti.
Ühesõnaga, paljud on aru saanud, et puhtalt informatiivsel tasandil pole enam palju vahet, kas sa vaatad CNN-i või Simpsoneid – vahest vaid selle erinevusega, et viimane on kultuuriteoreetiliselt harivam ja hulga lõbusam.
Mõrad nomenklatuuri müüris on nüüd kõigile nähtavad. Kui kolmandat maailmasõda ei tule, siis saame tuleval aastal näha tõenäoliselt mitmete poliitiliste jõudude võidukäiku, kes mõradesse oma kangi virutavad ja endale vaba õhu ja valguse kätte teed murravad.

Urho Meister, uudistetoimetaja:

Ma usun, et aasta 2016 oli suurte raputuste algus maailmas. Pärast “Brexitit ja Trumpi” pole olukord enam endine. Olen julgustatud sellest, kuidas said paljastatud – teatud määral – pettus ja valed poliitikas ja meedias.
Nii Brexiti kui Trumpi kui mitmete teiste nähtuste ja sündmuste puhul võis peatselt näha, kuidas süsteem natukese aja pärast toibuma ja vastu võitlema hakkas. Suurbritannias on otsitud lausa tikutulega seaduseauke, mille kaudu tegelikke muutusi edasi lükata.

Paaniliselt ja (kahjuks küll mitte piisavalt) läbinähtavalt läks lahti nn superriigi ehk Euroopa Ühendriikide ehitamine.

Paaniliselt ja (kahjuks küll mitte piisavalt) läbinähtavalt läks lahti nn superriigi ehk Euroopa Ühendriikide ehitamine. Emad siin Eestis peaksid palvetama, et nende pojad ei peaks minema aega teenima Euroopa Liidu armeesse…
Veel Eestile mõteldes: minu jaoks läks praeguse seisuga kaduma president kui institutsioon. Jah, ühele inimesele riputati need ketid kaela ja omistati tiitel, aga kaalu ei ole. Ma loodan, et selline olukord mõjub meile äratavalt ja et meie seast kerkib esile juhte, kes on seda seesmiselt ja kes kannavad head vilja.

Roland Tõnisson, kolumnist ja tõlkija:

Välismaal: Trumpi valimisvõit on muidugi see, millest võib saada alguse uus pööre USA-Venemaa suhetes ning poliitilistes ja sõjalistes protsessides Euroopas ja Lähis-Idas. USA presidendivalimistel kasutatav elektrooniline hääletussüsteem on väidetavalt töökindel, ent seda on testitud Saksamaal ja Soomes ning leitud olevat manipuleeritav. Siit Objektiivile üks oluline teema – e-valimiste lõpetamise eest seismine Eestis.
Illegaalse immigratsiooni jätkumine on süvendanud eurooplaste skepsist ELi suhtes. Valitsevate ringkondade tegevus oma kodanike mentaalsesse orjusse sundimiseks on olnud tõhus. Vastuseis ja sisemised poliitilised konfliktid liikmesriikides on teravnenud, ent mentaalne argus hoiab inimesi kõvasti vaos.
Objektiivil tasuks luua väljaspool Eestit tegutsevaid mõttekaaslasi hõlmav võrgustik, et anda oma tegevusele laiem kõlapind ning teadvustada eestimaalastele, et me ei ole üksi.
Eestis: murranguline aasta meilgi. Reformierakonna võimuralli sai lõpu, ent uuest valitsusest ei ole palju midagi oodata. Suurüllatajad negatiivse poole pealt on IRL (konformism) ja Keskerakond (Rail Balticuga kaasaminemine), Vabaerakonna sisutühjus.
EKRE olemasolu on tervitatav – tasakaalustav jõud. Kui EKRE oleks olnud Rail Balticu kokkulepete sõlmimise ajal parlamendierakond, ei oleks neid leppeid avalikkuse eest salaja valmis sebitud.

Meile määratud president ja tema sõnavõtud on meeldival kombel äratanud üles end ristiinimesteks pidavate inimeste uinunud eneseteadvuse.

Meile määratud president ja tema sõnavõtud on meeldival kombel äratanud üles end ristiinimesteks pidavate inimeste uinunud eneseteadvuse.
On vaja julgustada inimesi, et nende traditsionalism ei lööks kõikuma ega kaotaks oma alust. See on Objektiivi oluline roll ühiskonnas.

Allikas: http://objektiiv.ee/anno-domini-2016-objektiivi-toimetus-vaatab-aastale-tagasi/