Osvald Sasko: Lepingu asemel – nõudmine!

Eesti Vabariigi president pr Kersti Kaljulaid
Eesti Vabariigi peaminister hr Jüri Ratas
Eesti Vabariigi välisminister hr Sven Mikser
Eesti Vabariigi justiitsminister hr Urmas Reinsalu
Riigikogu esimees hr Eiki Nestor
Eesti Vabariigi avalikkus ja massiteave

AVALDUS
Lepingu asemel – nõudmine!

Osvald Sasko, Eesti Vabariigi kodanik (1939),
isikukood: 33905062739


Eesti riigi sünd on fikseeritud 2. veebruari 1920 Tartu rahulepinguga. Seetõttu on mainitud lepingut nimetatud Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks. Dokumendis on täpselt ja ühemõtteliselt kirja pandud ka Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline riigipiir. Tartu rahuleping sai võimalikuks tänu eesti rahva kangelaslikule vastupanule idanaabrile Eesti Vabadussõjas (1918-1920).

Ajalooline tähtpäev oli ka 23. august 2014. Möödus 75 aastat nn Molotovi-Ribbentropi Paktist (MRP) ja selle salajastest lisaprotokollidest, mis sõlmiti Moskvas 1939. aastal.
Sovetiimpeeriumi endine riigipea Mihhail Gorbatšov koos oma administratsiooniga oli lõpuks sunnitud MRP olemasolu avameelselt tunnistama. Asjaliku artikli sellest ja 23. augusti 1979 Balti Apellist on avaldanud endine kommunismivang, praeguseks täielikult rehabiliteeritud Mart Niklus (Rahvuslik Teataja nr 31, detsember 2014) – mida tasub lugeda.
Käesoleval ajal on endise Nõukogude Liidu seadused, korraldused jm okupatsioonivõimuga seotud dokumendid Eesti Vabariigis tühistatud.
Ometi jättis okupatsioonivägi siit 1994. aastal lahkudes oma valdusesse Narva jõe taguse ala (Eesti Ingerimaa) ja Petserimaa. Meie postsovetlikud poliitikud lausa hüsteeriliselt põlevad soovist loovutada 5,2 protsenti Eesti Vabariigi seaduslikust territooriumist idanaabrile. Praeguse Venemaa juhtkond on 1920. aasta Tartu rahulepingu kehtivust ja legitiimsust igati analüüsinud. On jõutud seisukohale, et kuigi mainitud lepingul ka käesoleval ajal on kehtivuse tunnused täiesti olemas, oleks kõige efektiivsem moodus tülikast kahepoolsest lepingust lahtisaamiseks eestlastest praeguste võimulolijate kaasaaitamise abil. Täpselt samuti eestlaste endi abil, nagu seda näiteks Johannes Lauristini (1899-1941), Johannes Vares-Barbaruse (1890-1946) jt osavõtul juba 1940. aasta suvel Eesti Vabariigi suhtes oli praktiseeritud…
Kui Eesti Vabariigi praegune postsovetlik valitsus „mõlemale poolele vastuvõetava” piirilepingu, s.t. riigi seadusliku territooriumi loovutamise pressinguga 1920. aasta Tartu rahulepingut ise rikub – ega siis Eesti ülejäänud osa õiguslikult järjepideva riigi tunnuseid hakkagi enam edasi kandma. Taas hakkab kehtima kurikuulus stalinlik ütlus: „Pole inimest – pole probleemi.” Või väikeriigi kohta: „Pole seaduslikku riiki – pole ka põlisrahvust.” Tagatipuks: „1920. aasta Tartu rahulepingul on üksnes ajalooline, mitte aga õiguslik või poliitiline tähtsus”, „Eesti on alates 1991. aastast Nõukogude Liidu lagunemise tulemusena tekkinud uus riik ning koos sellega peavad siin hakkama kehtima uued kokkulepped ja seadused…”
Tehkem väike mäluvärskendus. Kes siis ikkagi olid või on need „karvased”, kes eesti rahvast aina edasi lollitavad, ajalugu „ümber kirjutavad” ja aitavad seda moonutada?
Lennart Meri – sihikindlalt tegutsedes välisministrina, soovides olla riigi president, täitis GRU esindajana kavalalt ja truult Vene valitsuse soove. Näiteks senise merepiiri muutmine Soome lahes, riigi territooriumi tükeldamine, 1994. aasta nn juulilepingud.
Marju Lauristin – ideeline kommunismiehitaja (NLKP liige 1968-1990), nn arvamusteliider, tühised muudatused N Liidu valitsemises, eri- või kaubandustsooni eestvedaja, riigi seadusliku territooriumi tükeldaja, koos E. Savisaare jt nn liidulepingu ideolooge. Kui M. Lauristini soovid oleksid täitunud, saanuks temast mainitud tsooni peasekretär: vaid L. Meri oma presidendiks saamisega rikkunud kõik kavatsused ära. Ometi polnudki suurt kaotada: peatselt paigutati M. Lauristin otse Euroopa Liidu tsentrumisse.
Edgar Savisaar – tegevus ideelise kommunistina (NLKP liige 1982-1990) saab täiel määral mõistetavaks, kui lugeda 1987.-1990. aastate ajakirjandust ning analüüsida lähemalt E. Savisaare tihedaid sidemeid idanaabri võimudega. Saanud M. Gorbatšovilt endalt tõuke olla Baltikumi „kindralkuberner”. Käesoleval ajal on Riigiprokuratuur E. Savisaare kui Tallinna endise linnapea vastu korruptiivse käitumise jm eest algatanud kriminaalasja ning andnud asjaosalise kohtusse (vt näiteks Postimees, 6. ja 7. 12. 2016 jm).
Arnold Rüütel – Eesti Vabariigi ekspresident (NLKP liige 1964-1990), kellele 22. märtsil 2005 andsime üle 13 000 allkirjaga paki Eesti Vabariigi idapiiri kaitseks. Reageering oli null, vastust pole tänaseni saanud…
Ene Ergma – Riigikogu endine esimees (Moskva koolitusega), kellele andsime üle 13 000 pluss veel kahe tuhande allkirjaga paki Eesti Vabariigi idapiiri kaitseks. Tulemus täpselt sama… Riigikogu istungjärkude stenogrammidest nähtub, et E. Ergma soovib Eestit tükeldada, kuid rahva ees esinedes 1920. aasta Tartu rahulepingut otsekui kaitseks. Kuidas seda mõista? Kahepalgelisus?
Siim Kallas (NLKP liige 1975-1990) – parafeeris orjameelselt Eesti-Vene kavatsetava uue piirilepingu 7. juulil 1996 Petroskois.
Andres Tarand – olnud kuu aega Eesti Vabariigi peaminister, andis juba 18. detsembril 1994 Helsingis esinedes Venemaale üle osa Eesti Vabariigist. Selle tähistamise puhul aga tõmbas londi umbe nii, et kuni Tartuni oli alkoholivingu tunda…
Marko Mihkelson – Moskva taustaga ajakirjanik, kes oma elutööna „tehnilise piirilepinguga” uhkeldab selle esitamisel Riigikogule. Vähemalt üks lugemine on Toompeal juba toimunud. Ühinen paljude arvamusega – algaja tudengi kursusetöö ei küüni kuidagi riikliku tähtsusega dokumendi tasemeni!
Urmas Paet – endise ajakirjanikuna, Eesti Vabariigi hilisema välisministrina halab meelsasti ja pidevalt teiste riikide (Ukraina, Gruusia) territoriaalse terviklikkuse rikkumisest Venemaa poolt. Pole aga seni veel sõnakestki poetanud Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse kaitseks…
Trivimi Velliste – Eesti Vabariigi välisministri nõunikuna jms ignoreeris Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvusvaheliselt tunnustatud kokkuleppeid. Selle „viljana” kujutab Soome lahe uus neutraalvee riba praegu suurt ohtu nii Eestile kui ka Soomele. Kahjulik otsus võeti vastu VII Riigikogu 2. istungjärgul 21. jaanuaril 1993.
Juhan Parts – Eesti Vabariigi endine peaminister. Kümmekond aastat tagasi Tartu rahu aastapäeva tähistamise kõnekoosolekul Tartus seletas kohalolijatele, et pärast Eesti-Vene uue riigipiiri mahamärkimist hakatakse tegema „piiriülest koostööd” ning et Eesti Ingerimaa ja Petserimaa annab Venemaa meile kunagi tagasi…
Andrus Ansip – Eesti Vabariigi endine peaminister (NLKP liige 1978-1990) – tegevusetus Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse säilitamises ja territoriaalse terviklikkuse taastamises. Jõuline manipulaator: valitsuse eesotsas olles reformis siinset tegelikkust pikka aega niiviisi, et eestlased Eesti riigi põliselanikena on sunnitud olnud hakkama välisriikides endale uut eluaset otsima… Praegu on A. Ansip juba Euroopa Parlamendi liige.

Mida tuleb kirjeldatud olukorras ette võtta?

1. M. Mihkelson peab oma „tehniliseks piirilepinguks” nimetatud soperdise Riigikogust viivitamatult tagasi võtma.
2. Tühistada Riigikogus Eesti-Vene kavatsetava uue piirilepingu esimene lugemine ning lõpetada „mõlemale poolele vastuvõetava” Eesti-Vene piirilepingu edasine arutelu parlamendis, välisministeeriumis jm.
3. Diplomaatilise teenistuse kaudu esitada Vene Föderatsiooni valitsusele nõudmine ikka veel okupeeritud territooriumide tagastamiseks Eesti Vabariigile – võttes aluseks 2. veebruari 1920 Tartu rahulepingu sätted ja 23. augusti 1939 MRP tühistamise. Saata see nõudmine Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile, Euroopa Liidule ja kõikide riikide esindustesse, kellega Eesti Vabariik on diplomaatilistes suhetes.
4. Eesti Vabariigi kõikides ametiasutustes, koolides, massiteabes jm taastada geograafilised kaardid 1920. a. Tartu rahulepingus fikseeritud Eesti-Vene piiriga.
5. Taastada Eesti Vabariigi koolides (kaasa arvatud vene õppekeelega koolid Eestis) ajalooline tõde, sellealane õppekava ja õpetus.
6. Lõpetada Eesti Vabariigi televisioonis „korrigeeritud” või „õgvendatud” Eesti Vabariigi kontuuri näitamine. Kõrvaldada käibelt euromündid, millel Eesti Vabariigi idapiir on kujutatud stalinistlik-sovetlikus vaimus, vastuolus 1920. aasta Tartu rahulepinguga ning Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevusega.

2. veebruari 1920 Tartu rahuleping ei kuulu Eesti Vabariigi praeguse valitsuse poolt üksnes suvalisele või valikulisele täitmisele!
Eesti kõigi aegade suurima diplomaadi Jaan Poska (1864-1920) elutööst ei tohi saada praegusaegsete vastutustundetute poliitikute jalge alla tallamise objekt!

Tartus, 10. detsembril 2016,
rahvusvahelisel inimõiguste päeval
(mida postsovetliku Eesti kalendrites
ära märgitud pole) Osvald Sasko,
Tartu Rahu Põlistamise Seltsi esimees

Kontakt:
Osvald Sasko
Tähe tn 15-35, 50108 Tartu,
Mobiiltelefon: 555 42 270

Allikas: Merike Lillenberg, Facebook