Ettevaatust, sotsid!

Pean kohe tunnistama, et kuulun nende hulka, kes tundis heameelt Reformierakonna toiduahelast minemapuksimise üle ja olen arvamusel, et edaspidi lihtkodaniku jaoks elu Eestis materjaalse poole pealt hullemaks enam minna ei saa. Muidugi tahaks Eestile ka uut moraalset hingamist ja põhiseaduses sätestatud rahvusriigi säilitamist, mis oleks garantiiks eesti rahva säilimisele läbi aegade. Kuid kuna kaks praegust koalitsiooniparteid on otseselt osalised Eesti moraalsesse mülkasse viimises, siis suhtun kiirete muudatuste võimalikkusesse kahtlevalt. Kuigi Keskerakonna võimulesaamine sisendas palju lootuseid ning majandus- ja maksupoliitiliste reformide plaanides on minu arvates palju positiivset, on mind, Eesti poliitikat 25 aasta jooksul jälginuna, tabanud juba mõnigi pettumus.

Ratas peaministriks Ossinovski valitsuses?

Esimeseks pettumuseks oli see, et kuigi Keskerakonna juhid lubasid uut moraalset poliitikat, ei kujuta ette, kuidas seda hakkavad ellu viima vanad reformierakonna “puudlid”. Samas jäeti opositsiooni Riigikogu uued erakonnad EKRE ja Vabaerakond. Eriti esimesega neist oli Keskerakonnal opositsioonis olles väga tihe ja töine koostöö. Kuigi vabaerakondlastel ja ekrelastel on kokku 15 Riigikogu kohta, mistõttu oleks saanud opositsiooni jätta Eesti rahvusriigi vastase ESDE. Samas võib praeguse valitsuse koosseisu seletada sellega, et Reformierakonna umbusaldamises osalevaid ESDE-d ja IRL-i tuli selle eest premeerida, jättes neile koht toiduahelas alles. Mistõttu jäeti valitsusest kõrvale need, kes kohe pärast poliitikasse asumist olid kritiseerinud reformierakondlikku ebakompetentset juhtimisstiili, mis on Eesti viinud majanduslikku stagnatsiooni ja moraalsesse kollapsisse.
Kummaline veel, et valitsuse kokkupanemisel sai uue koalitsiooni iga osapool ühepalju ministrikohti: 5+5+5, mitte aga nt 7+4+4, mis oleks Riigikogu kohti arvestades loogilisem. See omakorda sunnib vägisi peale arvamust, et värsked koalitsioonipartnerid (kuuldavasti eriti sotsid) avaldasid peaministri erakonnale selles osas tugevat survet. Vähemalt nii mulle tundub ja võib-olla peabki paika meedias ilmunud arvamus, et “Ratas on peaministriks Ossinovski valitsuses?”.
Kuna mul peaaegu puudub informatsioon parteide tagatubades toimuva kohta, siis mu järeldus tugineb vaid mõningatel meedias vahendatud seigale. Näituseks, kuidas Jevgeni Ossinovski patsutab Jüri Ratasele telekaamerate ees viimast alandavalt õlale (“Tubli poiss, Jüri, tegutsed hästi minu juhtnööride järgi!”) või kuidas peaminister Ratas püüdis võrdset ministeeriumite jaotust põhjendada uue demokraatliku valitsemistavaga (!), tehes halva mängu juures head nägu.

Sotsid multikulti-ideoloogia läbiviimise ja homoideoloogia pealesurumise valvureiks

Kui eelmises valitsuses tegeles võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamisega IRL-i sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, siis uues valitsuses otsustati, et teemaga hakkab tegelema hoopis tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Sotside liider on jõudnud meedia vahendusel selgitada, et taotles selle valdkonna juhtimist uues valitsuses endale, sest võrdõiguslikkus ja inimeste võrdne kohtlemine on sotsiaaldemokraatide tuumikväärtused.
Alljärgnevalt tsiteeriksin Sihtasutuse Perekonna ja Traditsioonide Kaitseks (SAPTK) netiportaalis Objektiiv.ee ilmunud juhtkirja: “ Pole liialdus öelda, et võrdõiguslikkuse teema andmine sotside kätte on peaminister Jüri Ratase tõenäoliselt üks suuremaid vigu uue valitsuse moodustamisel. Võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise egiidi all viivad meie sotsid üha agaramalt ellu maailmavaadet, mille otseseks tulemuseks on Euroopat hävitav multikulti-poliitika, piiramatu ränne, sookvoodid, sooneutraalne lastekasvatus, poliitiline korrektsus, homoideoloogia pealetung jne./…/Astaks 2016 on sotsid muutunud parteiks, kes viib esmajoones ellu globalismist kantud neoliberaalset poliitikat. Selle hulka kuulub pikem eesmärk hävitada rahvusriigid ja rahvuslus ning muuta inimesed sootuteks, juurteta ja identiteedita tarbijateks. Kõike seda tehakse, mõistagi, õilsa eesmärgi – võrdsuse – nimel. Eesti sotsiaaldemokraatide eesmärkide hulka kuulub ka soov muuta meie riik sisuliselt kakskeelseks. Järk-järgult on sotside eestvedamisel leevendatud keelenõudeid. Eesti inimese heaolu eest võitlemine ei kuulu enam ammu sotside prioriteetide hulka. Tuletame meelde, et sel aastal hääletasid just sotsid Riigikogus koolitoidule lisaraha määramise vastu. Just sotside taha on jäänud Euroopa sotsiaalharta täismahus ratifitseerimine.”

Sotside tähtsamaid eesmärke on rahvusriikluse likvideerimine

See oli ESDE esimees Jevgeni Ossinovski, kes mõistis avalikult hukka põhiseaduse priambulasse rahvusriigi kohta kirjapandu, kirjutades, et “etniline rahvusriik ei ole utoopia, vaid ohtlik ja ebainimlik düstoopia”. Mulle ei ole täpselt teada, mida konkreetselt võõrsõnasid armastav “ümberasunu järeltulija” (Jürgen Ligi väljend) selle “düstoopia” all silma pidas, kuid sotside liider tuli avalikult välja, et soovib likvideerida Eesti Vabariigi kui rahvusriigi. Ja selline mees jätkab ka Eesti Vabariigi uues valitsuse ministriametis! Mis samas annab tunnistust, et riigi tähtsamas seaduses sätestatust ei peeta midagi.
Eesti avalikkus läheb pöördesse, kui keegi tuleb lagedale kremlimeelsete vaadetega, kuid neelab protestimata alla selle, kui ideoloogiline rünnak meie rahvusriigile tuleb lääne poolt, globalistlike, multikulturistlike ja vasakliberaalsete loosungite all, mille ellurakendamine on tekitanud Euroopa mitmeski riigis probleeme näiteks massilise sisserändega.
Viletsama mäluga lugejale tasuks meenutada, et kui SAPTK korraldas 2014. aasta sügisel Toompeal kooseluseaduse vastase 4-5000 osavõtjaga meeleavalduse, siis sotside “vaimne ema” Marju Lauristin selle ürituse hukkamõistmisel TV-s lausa luksus hüsteeriast. Ilmselt ei osanud sotsioloogist Europarlamendi liige enam uskuda, et rahvas võib Brüsseli ja Washingtoni poole kiikavate Eesti poliitikute perekonda ja traditsionaalset ühiskonda ohustava poliitika vastu avalikult protesteerida. On teada, et enamus rahvast peab siiamaani kalliks pereväärtuseid ja traditsioonilist perekonda, ega tõtta pederastia propageerimist ja seadustamist just heaks kiitma. Mistõttu on rahvusriigi säilitamise ja eesti rahva kestmajäämise eest seisjaid hakatud peavoolu meedias sildistama kui “ksenofoobe”, “natse”, “putiniste”, “vihakõnelejaid” jne. Sildistamisega tegelavad just vasakpoolsed liberaalid, eesotsas sotsidega, kes ei näita oma oponentide suhtes üles mtte mingisugust sallivust, kuigi just seda nad valjuäälselt deklareerivad. Kui pärast ägedat homopoliitika ja massilise sisserände pealesurumist hakkas kevadel ESDE populaarsus järsult langema, jäi partei juht Jevgeni Ossinovski vääramatuks, teatades, et vaatamata ebapopulaarsusele jätkatakse senist poliitikat.
Vahepealsetel kuudel on sotside “põhiväärtuste” propageerimine presidendivalimiste, Savisaare mahavõtmise ja valitsusvahetuse tõttu ning Brexiti ja Donald Trumpi valimisvõidu tõttu kodumaist establishmnti ja nn mainekujundajaid tabanud šoki tulemusel soiku jäänud. Kuid on raske uskuda, et sotsialistid oma esenise kursist rahvusriikluse hävitamisest ja ühiskonna tasalülitamisest igasuguste vähemuste “õiguste” eest seismisega loobunud oleksid. Kuna aga ühiskonnas on veel küllalt neid inimesi ja organisatsioone, kes sellega ei lepi, siis pole lootustki, et multikulti-poliitika omaksvõtmine ilma vastupanuta toimuks.

Tiit Madisson, parteitu rahvuslane

Allikas: Saadetud T. Madissoni poolt meili teel blogile "Rahvuslane"