KÜMME ŠOKEERIVAT FAKTI NORRA "LASTEKAITSEST"

25.novembril andis tuntud Norra õiguskaitsja Marius Reikerås Tallinnas pressikonverentsi ja pidas loengu. Теemaks arvukad laste ja lapsevanemate õiguste rikkumised ja sotsiaalametkondade omavoli tema koduriigis.

1. ÜRO otsusega on alandatud Norra inimõiguste alast reitingut tasemelt A tasemele B. Norrat on ametlikult nimetatud riigina, kus inimõiguste järgimise ja lapsevanemate õigusega oma lapsi kasvatada ei ole asjad korras. Reitingu alandamine toimus 2012.aastal.
2. Barnevarni institutsioonides on esinenud juhtumeid, kus lastele on antud narkootikume, sealhulgas heroiini. Narkootikume ja psühhotroopseid aineid kasutatakse laste rahustamiseks. Selle tagajärjena on pool sellistes asutustes viibivatest lastest allutatud narkootikumide ja erinevate meditsiiniliste preparaatide mõjule. Kinnitust on leidnud juhtum, kus Barnevarni asutustes viibinud teismeline suri gammahüdroksibutiraadi (GHB) ehk nn korgijoogi või „vedela ecstasyna“ tuntud narkootikumi üledoosi.
3. Barnevarn võtab tööle ka endisi kurjategijaid ja psüühikahäirega inimesi. Selle tagajärjeks on laste peksmis- ja vägistamisjuhtumid asendus- ja turvakodudes. Lapsi on karistusmeetmena suletud nädalateks üksildusse, isoleerides neid igasugusest suhtlusest. „Päästetud“ (vanematelt ära võetud) laste suremuse määr ületab Norra tavaliste laste suremust neljakümnekordselt. Ametlikus aruandes tunnistatakse, et eestkostel viibivate laste suhtes kasutatakse liigselt füüsilist jõudu ning neile avaldatakse pidevat psühholoogilist survet.
4. Norra seadusandlusest on eemaldatud bioloogiline printsiip ehk otsese põlvnemise põhimõte. Nüüd omavad lapse suhtes tehtavate otsuste langetamisel tähendust ainult see perekond ja need asjaolud, mis vastavad abstraktsetele „lapse huvidele“. Selliste huvidega on õigustatud isegi lapse vägivaldset, tema enda tahte vastast eraldamist vanematest. Selle tagajärjel on Norras tekkinud õiguslik olukord, kus kolmenädalast kassipoega kassiema juurest ära võtta ei tohi, kuid see-eest on võimalik laps vanematelt ära võtta juba sünnitusmajas, ja seda põhjustel, millel pole mingit teaduslikku alust (näiteks „võimaliku emotsionaalse kahju risk tulevikus“).
5. Маssimõrvar ja terrorist Anders Breivik, kes tappis enam kui 70 inimest, võib oma perega regulaarselt kohtuda. Ent kümnetel lapsevanematel, kellelt on ära võetud lihased lapsed, ei ole võimalust oma lapsi aastaid näha – nad antakse kasuperedesse ja sageli muudetakse ka laste nimed.
6. Barnevarni jõhkrat praktikat tuntakse mitte ainult kuulu järgi kümnetes riikides, mille kodanikud on sealsete sotsiaaltöötajate tegevuse tõttu kannatanud. Norras ajutiselt elavatelt vanematelt on lapsi alatiseks ära võetud ning seejärel on vanemad suvalisel ettekäändel riigist välja saadetud. Välismaalastest vanematelt ära võetud ja kasuperedesse või asenduskodudesse antud lastel lubatakse rääkida ainult norra keeles. Ametlike vabandustega Norra lastekaitseameti omavoli suhtes on oma rahva ees sõna võtnud Austraalia peaminister ja Soome tervishoiuminister. Barnevarni otsuste tõttu on Norra rikkunud oma suhted Brasiilia, Tšehhi, Rootsi ja teiste riikidega. Kuid mingeid muutusi ei toimu.
7. Norra riiklik süsteem julgustab ja õigustab Barnevarni ametnike omavoli, kuid lapsevanematel ei ole oma laste kaitsmisel selliste ametnike tegevuse eest praktiliselt mingeid õigusi. Barnevarni lapsi puudutavate otsuste jaoks koostavad hinnanguid lastepsühholoogid, kes võivad kaotada oma töö, kui nad ei kirjuta ettekandeid, mis oma sisu poolest sotsiaalametkondadele sobivad. Sealjuures eraldab Norra kümneid miljoneid kroone oma juvenaalõigussüsteemi juurutamiseks ja propageerimiseks Ida-Euroopa riikides, eeskätt Baltimaades. Norra sponsoreerib Eestit eesmärgiga ühtlustada siinne laste ja teismeliste sotsiaalhoolekannet puudutav seadusandlus Norra omaga.
8. Norras elavast 1 459 029 lapsest ja noorukist (vanuses 0 – 22 eluaastat, kuna „abi“ osutatakse kuni 23.eluaastani) oli aasta jooksul Barnevarni jälgimisel 53 150 last ja noorukit. Nende seas ka 38 last, kes on eraldatud Eesti peredest.
9. Barnevarn kujutab endast püramiidi tippu äris, mida peredest eraldatud laste ja noorukitega aetakse. 2015.aastal teenisid Norra seitse peamist laste lapsendamisega tegelevat organisatsiooni 65 miljonit eurot. Lapsendamis- ja eestkosteküsimustega tegelevad organisatsioonid tegutsevad aktsiaseltsidena ning osalevad kasumi teenimise eesmärgil Londoni börsil.
10. Kõikide nende aastate jooksul, mil Barnevarn on tegutsenud, ei ole mitte ükski lastekaitseametnikest lapse surma eest vastutust kandnud. Praegusel hetkel on Euroopa Inimõiguste kohtus korraga arutlusel üheksa Norra lastekaitsesüsteemis aset leidnud juhtumit. Selleni on jõutud tänu Norra õiguskaitsjate aastatepikkusele tööle – info kogumine vältas viis aastat.

Allikas: Peeter Liiv, Facebook
____________
Tuletan meelde, et Eesti uue "lastekaitseseaduse" puhul võeti eeskuju just Norra vastavast seadusest.
M.I.