Eesti Inimõiguste Keskus ei tunnista seadusrikkumist

Sotsiaalministeeriumi kaudu ulatuslikku riiklikku rahastust saava Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper on tuntud ühe peamise homoaktivistina Eestis. Foto: Scanpix

Eesti Inimõiguste Keskus (EIK) teatab oma kodulehel vastuseks Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) etteheidetele, et nende tegevus seoses pealekaebamisäpiga UNI-FORM on igati seaduslik ega riku isikuandmete kaitse seaduses sätestatud põhimõtteid. SAPTK hinnangul on aga EIK vastuväited põhjendamatud.

Eesti Inimõiguste Keskus (EIK) teatab oma kodulehel vastuseks Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) etteheidetele, et nende tegevus seoses pealekaebamisäpiga UNI-FORM on igati seaduslik ega riku isikuandmete kaitse seaduses sätestatud põhimõtteid.
EIK nimetab SAPTK-d “üheks varem homo- ja transfoobsete seisukohtade ja kampaaniatega silma paistnud sihtasutuseks” ning toonitab, et viimase poolt Andmekaitse Inspektsioonile tehtud pöördumine EIK tegevuse seaduspärasuse kontrollimiseks kujutab endast valekaebust.
EIK sõnul ei ole tal kohustust registreerida delikaatsete isikuandmete töötlemist Eestis, kuna ta polevat pealekaebamisrakenduse UNI-FORM puhul isikuandmete vastutav töötleja – selleks olevat hoopis EIK Portugalis tegutsev partner, “homoõiguste”-organisatsioon ILGA Portugal, mis on isikuandmete töötlemise registreerinud kohalikus andmekaitseinspektsioonis ehk siis Portugalis.
Lisaks sellele toonitab EIK, et pealekaebamis-rakenduse UNI-FORM haldamisel töödeldakse isikuandmeid vaid avalduste esitajate osas ja sedagi vaid juhul, kui avalduste esitajad otsustavad ennast lehel registreerida.

“Juhtumitest võib teada anda täiesti anonüümselt, misjuhul isikuandmete töötlemist üldse ei toimugi,” selgitab EIK, kelle sõnul ollakse Eestis nn vaenujuhtumite kohta kaebusi kogudes isikuandmete töötlemise seisukohast üksnes kolmas isik, mitte andmete töötleja.
SAPTK juhatuse esimehe Varro Vooglaiu sõnul ei ole EIK selgitused veenvad ning pigem kinnitavad probleemi kui lükkavad selle ümber.
“Esiteks on täiesti arusaamatu EIK väide, et nemad ei töötle nende inimeste isikuandmeid, kelle suhtes neile kaebusi edastatakse,” märkis Voolglaid, juhtides tähelepanu, et kui kaebustega isikuandmeid ei kogutaks, siis poleks ju ka vaja üldse vastavat tegevust kusagil registreerida, ei Eestis ega Portugalis.

“EIK on ise selgitanud, et osaks pealekaebamis-rakendusest UNI-FORM on võimalus edastada EIK-le laekunud kaebused politseile. Aga kui puudub info selle kohta, kes on üleüldse väidetav vaenukõneleja, siis pole ju ka midagi politseile edastada. Seega on ilmselge, et EIK-le laekuvad vähemalt osades kaebustes ka nende inimeste isikuandmed, kelle kohta kaebusi esitatakse, sest enamasti kaevatakse ju ikkagi konkreetsete inimeste peale,” ütles SAPTK juhatuse esimees, osutades ühtlasi, et ka UNI-FORM.eu lehel ja mobiiliäpis kutsutakse pealekaebajaid edastama juhtumite kohta nii palju ja nii täpset infot kui võimalik (vt alltoodud ekraanitõmmist).

Pealekaebamis-rakenduses UNI-FORM kutsutakse inimesi edastama kaebustes nii täpset infot kui võimalik. Ilmselgelt edastatakse EIK-le ka väidetavate mõtteroimarite isikuandmeid.
Teiseks on Vooglaiu sõnul otseselt vale väide, nagu ei peakski EIK oma tegevust seonduvalt pealekaebamis-rakendusega UNI-FORM Andmekaitse Inspektsioonis registreerima, sest vastav tegevus on juba registreeritud EIK Portugali partnerorganisatsiooni poolt viimase asukohariigis.

“Kontrollisin Andmekaitse Inspektsioonist üle ja sain ühemõttelise kinnituse, et delikaatsete isikuandmete töötlemine Eestis tuleb igal juhul registreerida Andmekaitse Inspektsioonis, sõltumata sellest, kas selline tegevus toimub koostöös mõne teise riigi organisatsiooniga ja kas mõnes teises riigis on vastav tegevus partnerorganisatsiooni poolt registreeritud või mitte,” selgitas ta.
Oma pöördumises Andmekaitse Inspektsiooni poole toonitas SAPTK, et isikuandmete kaitse seaduse kohaselt peaks Eesti Inimõiguste Keskus saama isikuandmete töötlemiseks (sh isikuandmete kogumiseks, salvestamiseks, säilitamiseks, kasutamiseks ja edastamiseks) iga laekunud kaebusega seonduvalt kirjaliku nõusoleku neilt inimestelt, kelle kohta kaebusi esitatakse.

Samuti juhiti tähelepanu sellele, et vastavalt kehtivale õigusele peaks EIK isikuandmete töötlemise Andmekaitse Inspektsioonis registreerima, kuna töödeldavate andmete seas on ilmselt ka delikaatsed isikuandmed, milleks loetakse isikuandmete kaitse seaduse kohaselt mh isiku poliitilisi vaateid ning usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmeid, just nagu ka andmed väidetava süüteo toimepanemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist.
Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt võib juriidilist isikut delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimiskohustuse või isikuandmete töötlemise muude nõuete eiramise eest karistada rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

Allikas: http://objektiiv.ee/eesti-inimoiguste-keskus-ei-tunnista-seadusrikkumist/
________________
Vaadake ka "Postimehe" intervjuud Varro Vooglaiuga, SIIT.
M.I.