Mälksoo: inimeste soovi grupikuuluvuse ja rahvusriigi järele ei maksa alavääristada
Viimase aja õppetund demokraatiates
võiks olla see, et inimeste soovi grupikuuluvuse ja suveräänsuse järele
ei maksa alavääristada, leiab Eesti välispoliitika instituudi juhatuse
esimees, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo.
Selleks, et anda ravi, soovitust, peab panema õige diagnoosi, mis on lääne ühiskonnas viimastel aastatel valesti läinud, rääkis Mälksoo intervjuus Vikerraadiole.
"Minu jaoks Brexit, Trump, Itaalia referendumi läbikukkumine ja arengud, mis on toimunud Saksamaa, Prantsusmaa, Hollandi, Poola ja näiteks Ungari sisepoliitikas - need on tegelikult näited konfliktist ideoloogiate vahel," ütles ta.
"Ühelt poolt on selline kosmopoliitsus, globalism, kus nähakse lahendusi multilateraalsuses. Mingis mõttes suveräänsuse äraandmises, rõhutatakse universaalseid väärtusi. Teiselt see, kus nähakse lahendust mingis mõttes tagasiminekus rahvusriigi juurde," lausus Mälksoo.
Mälksoo arvates on õppetund meie demokraatiates see, et inimeste soovi grupikuuluvuse ja suveräänsuse järele ei maksa alavääristada. "Lähtekoht asjade otsustamisel on see, et inimese loomus on selline, et meie jaoks perekond, sugukond, rahvas ja rahvus on alati lähedasem, kui abstraktne inimkond. Mulle tundub, et mõnikord mõnedel poliitilistel liidritel läänemaailmas on hakanud natuke katus sõitma. Nad tahaksid, et inimesed oleks universalistlikumad kui nad tegelikult on."
Kuula intervjuud SIIT
Allikas: RahvusRinghääling
Allikas: http://bhruzzland.balanss.ee/isamaa/ensv-ev/1555-maelksoo-inimeste-soovi-grupikuuluvuse-ja-rahvusriigi-jaerele-ei-maksa-alavaeaeristada
Selleks, et anda ravi, soovitust, peab panema õige diagnoosi, mis on lääne ühiskonnas viimastel aastatel valesti läinud, rääkis Mälksoo intervjuus Vikerraadiole.
"Minu jaoks Brexit, Trump, Itaalia referendumi läbikukkumine ja arengud, mis on toimunud Saksamaa, Prantsusmaa, Hollandi, Poola ja näiteks Ungari sisepoliitikas - need on tegelikult näited konfliktist ideoloogiate vahel," ütles ta.
"Ühelt poolt on selline kosmopoliitsus, globalism, kus nähakse lahendusi multilateraalsuses. Mingis mõttes suveräänsuse äraandmises, rõhutatakse universaalseid väärtusi. Teiselt see, kus nähakse lahendust mingis mõttes tagasiminekus rahvusriigi juurde," lausus Mälksoo.
Mälksoo arvates on õppetund meie demokraatiates see, et inimeste soovi grupikuuluvuse ja suveräänsuse järele ei maksa alavääristada. "Lähtekoht asjade otsustamisel on see, et inimese loomus on selline, et meie jaoks perekond, sugukond, rahvas ja rahvus on alati lähedasem, kui abstraktne inimkond. Mulle tundub, et mõnikord mõnedel poliitilistel liidritel läänemaailmas on hakanud natuke katus sõitma. Nad tahaksid, et inimesed oleks universalistlikumad kui nad tegelikult on."
Kuula intervjuud SIIT
Allikas: RahvusRinghääling
Allikas: http://bhruzzland.balanss.ee/isamaa/ensv-ev/1555-maelksoo-inimeste-soovi-grupikuuluvuse-ja-rahvusriigi-jaerele-ei-maksa-alavaeaeristada
0 kommentaari:
Postita kommentaar