EKRE eelnõu seada maamüügipiirangud välismaalastele jättis valdava osa riigikogust külmaks

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond eesotsas EKRE riigikogu fraktsiooni juhi Martin Helmega viis riigikogu suurde saali eelnõu, mille eesmärgiks oli kitsendada kinnisasja omandamise võimalusi välismaalastele ja välismaise taustaga juriidilistele isikutele. Eelnõu eesmärk on vähendada põllu- ja metsamaaomandi liikumist inimestele või omanikele, kes tegelikult ei ela või ei tegutse Eestis.

“EKRE soovib, et Eesti oma inimestel oleks võimalik kergemini osta maad. See välismaine ostusoov ajab maa hinda kallimaks, mis tähendab seda, et näiteks noored, ütleme siis, põllumajandusharidusega inimesed, neil on raskem siseneda sellesse ärisse ja olemasolevatel Eesti ettevõtetel on raskem laieneda, sest neist oluliselt kõrgema kapitaliseerituseastmega välismaised ettevõtted lihtsalt ostavad maa eest ära. Meie peame seda probleemiks, meie eesmärk on, et eestlased oleksid peremehed oma kodumaal, ja meie sooviksime siis luua piisava hulga takistusi, et see maa- või metsaomandi liikumine välismaalastele oleks võimalikult vähene,” selgitas Martin Helme riigikogu suures saalis.

Eelnõu juures olid mõned olulised nüansid. “Seoses Eesti kuulumisega Euroopa Liitu ei ole meil võimalik üheselt öelda, et teise riigi kodanikud või teise riigi juriidilised isikud ei või Eestis omandada maad või metsa, küll aga on Euroopas mitmetes riikides kasutatud praktikat, kus on tekitatud teatud tingimused, mis kehtivad võrdselt kõigile, aga mille tegelik efekt on pärssida või heidutada välismaisesse omandisse maa või metsa minekut. Nendeks tingimusteks meie eelnõu kohaselt on eesti keele oskus. Peab oskama kas B1-tasemel keelt või isiklikult riigikeeles põhjendama maaüksuse edaspidist kasutamist või põllumajandustootmist ja metsamajandustootmist. Kui on juriidilise isikuga tegemist, siis peab omama selle asutuse või ettevõtte ainuomanik või enamusaktsionär teadmisi või oskusi põllumajanduse või metsamajanduse valdkonnas. Samuti on piirang, et ei tohi olla maksuvõlga üle 150 euro Eesti riigi ees ja peab olema vähemalt viis aastat olnud Eestis maksuresident. Juhin tähelepanu, et taolisi piiranguid kasutavad näiteks Taani ja Läti. See ei ole mingi diskrimineeriv käitumine kellegi suhtes, sest ka Eesti kodanik, kes maad ostab, peab samasid tingimusi täitma,” selgitas Helme.

Suured rahvusvahelised investeerimisfondid paigutavad Helme sõnul oma raha maasse. Hiina riik tegeleb eraldi väga süstemaatiliselt just maatulundusmaa kokkuostmisega, loomulikult mitte ainult Eestis, vaid ka näiteks Aafrikas või Ladina-Ameerikas. “Oleme küllaltki palju uurinud Läti näidet, selle eelnõu kirjutamiseks andis inspiratsiooni Läti. Sarnane praktika on aga kasutusel nii Taanis kui Austrias. Taanis on konkreetselt nõue, et peab olema varasem põllumajandustegevuse kogemus või põllumajanduslik eriharidus, siis saab mittetaanlane või mitte Taani kodanik maad osta. Taanis metsa praktiliselt ei ole. Lätis on see keelenõude piirang, mille ka meie oleme oma eelnõusse sisse pannud, aga sarnaseid piiranguid on mõnel pool veel. See praktika on erinev. Kuigi ka valitsus oma arvamust siin keerutas selle teema ümber, et siin võib tekkida konflikt Euroopa Liidu aluslepingutega, siis praktika on selline, et paljud riigid kasutavad seda ega ole Euroopa Liidu aluslepingutega konflikti tuvastatud,” rääkis Helme.

“Me räägime kogu aeg välisinvestorite tulemisest Eestisse ja mis kõik teda takistab – takistab asjaajamine, takistavad maksud ja mis kõik veel. Aga kui ühel hetkel neid takistusi või seda sahmerdamist, mis käib ühe investeeringu tegemise juurde, on lihtsalt ebamõistuslikult palju, siis investor läheb mujale. Kui mingisuguste lõivude või maksudega on aetud tehingu omahind kallimaks, siis huvi väheneb ja minnakse jälle mujale, me teame seda, nii käibki. Ja see ongi selle eelnõu eesmärk: tekitada olukord, kus huvi väheneks, kus oleks piisavalt palju takistusi välismaalastele Eestis metsa või maa ostmiseks, st et seda soovi ei oleks nii palju, ja selle tagajärjel jääksid need tehingud tegemata ning see maa ja mets liiguks Eesti sees,” lisas Martin Helme.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme ütles riigikogu kõnepuldis eelnõust rääkides, et EKRE ei võta kelleltki mitte midagi ära. “Meie tahame seada sisse regulatsioonid, mis annavad eesõiguse Eestimaal peremeheks olemise siinsetele kodanikele ja eelkõige meie rahvuskaaslastele. Ma võin eksida, aga hiljaaegu kuskilt mulle jäi kõrvu, et umbes Tallinna-suuruse linna jagu haritava maa pindala väheneb. See tähendab, et ühel päeval meie oleme see koht, kus on vaba maad, vett ja võimalust kasvatada toitu. Toidu hind läheb kallimaks. Majanduslik ja parempoolne mõtlemine ütlevad: me peame investeerima sellesse, et meie oleksime tulevikus need, kes ei pea kerjama teistelt, vaid kes saavad teistele müüa, võib-olla isegi humanitaarabi anda, ka see on võimalik, aga meil peab olema võimalus seda teha. Meie põllumajandus on heal tasemel ja meie põllumajandusettevõtjad on muutunud nendes tingimustes, kus me praegu tegutseme, väga efektiivseteks. Me ei tohi neid positsioone käest anda. Keel on siinjuures väga oluline. Ma tahan minna oma külas põllumeeste juurde, kellel on suured töökojad, ja lasta midagi keevitada või midagi parandada eesti keeles, mitte suahiili keeles, mitte kamerunlastega asju ajada. Ma tahan, et ma ajan asju seal Jüride ja Jaanidega eesti keeles. See, et meie põllumajandust, meie metsamajandust ajaksid edasi inimesed, kellel on vastav kvalifikatsioon ja huvi selle vastu, see on ka oluline. Ma olen maaomanik. Mul ei ole palju maad, kuskil 23–24 hektarit. Mina ei ole selle maa kasutaja, sihipärane kasutaja selles tähenduses, et ma ei arenda seal ei põllumajandust ega metsandust. Ma olen leidnud inimesed, jälle kohalikud Jürid ja Jaanid, kes seda maad kasutavad, kes seda maad väärindavad. Ma ei ole kindel, kas ma mingisuguste Mohammedide ja Ahmedidega saaksin niimoodi kaubale, kui ma Jüride ja Jaanidega saan,” selgitas Mart Helme emotsionaalselt.

“Ja veel, mis mind hämmastab ja mis on hämmastanud mind mitte ainult täna, vaid üleüldse. See on selline etableerunud enesega rahulolu, mida siin saalis on liiga tihti ja liiga palju. Tahtmatus võidelda, tahtmatus seista Eesti eest, Eesti inimeste eest. Laseme kõik minna, liberaalselt, müüme maha, las tulevad, las võtavad, las investeerivad! Aa mis meil sellest, me istume siin hea palgakese peal, vähemalt poolteist aastat umbes veel, eks siis vaatame, mis edasi saab. Võidelda on vaja, sõbrad! Me oleme rahva käest saanud mandaadi selle jaoks. Mitte selle jaoks, et siin pöidlaid keerutada ja üksteise üle ironiseerida,” lajatas EKRE esimees lõpetuseks.

Ettepaneku poolt kehtestada Eestis välismaalastele maamüügi piirangud oli 53 riigikogu liiget, vastu üheksa, erapooletuid ei olnud. EKRE eelnõu lükati esimesel lugemisel tagasi ja langes riigikogu menetlusest välja.

Allikas: http://uueduudised.ee/majandus/ekre-eelnou-seada-maamuugipiirangud-valismaalastele-jattis-valdava-osa-riigikogust-kulmaks/
_________________
Nõmme Raadio pilt:

Vabadussõjas valasid meie esiisad maa ja vabaduse eest verd...
EKRE programmist: "Maa müük välismaalastele peab olema keelatud, ükski euroseadus seda ei kohusta ja enamikes teistes riikides seda ei harrastata. Me ei tohi jääda almustest elavateks popsideks omal maal."(EKRE eurovalimiste programm, 2014)
M.I.