Soome analüüs: NATO valmistub Euroopas suureks sõjaks
Soome analüüs näitab, et NATO valmistub Euroopas
suureks sõjaks. Selleks valmistatakse ette kahte staapi, mille eesmärk
on liigutada kiiresti ja palju sõjatehnikat rindele.
Nimelt on NATO kaitseministrid otsustanud algatada
projekti, mille eesmärk on valmistuda võimalikuks suureks sõjaks
Euroopas. See tähendab, et NATO laiendab oma aktiivsust Läänemere äärest
sügavamale Euroopasse, vahendab Helsingin Sanomat.
NATO valmistab ette kaks staapi, millest üks hakkab
kaitsma USA ja Euroopa vahelist mereühendust ning teine tegeleb
Euroopa-sisese logistikaga. Eesmärk on liigutada kiiresti ja palju
sõjatehnikat rindele, mida konkreetselt nimepidi ei mainita, aga mis on
seotud kõige tõenäolisemalt Venemaaga.
Külma sõjal ajal oli NATO-l kokku 33 staapi koos 22
000 sõjaväelasega, tänaseks on see kahanenud seitsme staabi ja 6800
sõjaväelaseni. Nüüd on kavas uuesti aega tagasi kerida ning hakata
personali suurendama.
Mereturvalisusega tegelev Atlandi staap hakkab
tõenäoliselt paiknema USA-s ja üksuste ning tehnika liigutamisega
tegelev staap paigutatakse ilmselt Saksamaale.
Logistikaga tegelev staap luuakse eeldusel, et kõik
NATO liikmesmaad Euroopas, kellest 22 kuuluvad Euroopa Liitu annavad
võimaluse sõja korral oma territooriumi kasutamiseks. Kuivõrd NATO ise
ei ehita maanteid ega sildu, hakatakse selles osas avaldama survet
Euroopa Liidule. Sõjalisest manöövervõimest tõotab kujuneda üks NATO ja
Euroopa Liidu edasise koostöö tugisambaid.
Nii tuleb mõnedel liikmesriikidel hakata korrastama
oma maanteid ja sildu, et rasketehnika liikuma pääseks. See asi meeldib
väga Soomele, mis on juba varem pööranud tähelepanu teatud
pudelikaeltele Euroopas.
Euroopa Liidu ja NATO omavahelises suhtluses
kasutatakse üha sagedamini terminit sõjaline Schengen, mis viitab
sõjatehnika vabale liikumisele riikide vahel.
Soomele meeldib ka Euroopa Liidu ja NATO senisest
tihedam koostöö, sest soomlased on olnud vastu liitumisele NATO-ga, küll
aga on nad huvitatud tihedamast sõjalisest koostööst Euroopa Liidu
riikide vahel.
NATO kaitseministrid otsustasid kolmapäeval ühise
kübersõja operatsioonikeskuse loomise, aga paika on veel panemata selle
keskuse asukoht.
Venemaa omalt poolt on õppustel harjutanud ligi 100
000-mehega suurt sõda NATO riikide vastu, seejuures mängiti läbi Balti
riikide vallutamine. Venemaa on viimaste aastate jooksul loonud riigi
lääneossa juurde kaks 10 000-mehelist diviisi ning paigaldanud uusi
relvasüsteeme.
Viimastel kuudel on hajunud kartused, et USA ei
võta Vene ohtu piisavalt tõsiselt. Praegu suhtub USA võimalikesse
ohtudesse täie tõsidusega, nii nagu see oli varemgi.
1 kommentaari:
Maksumaksja raha laiaks löömiseks võimalikult suures ulatuses kõlbavad ükskõk millised argumendid.
Postita kommentaar