Euroopa Liidu direktiividest, määrustest ja seadustest
Nii on näiteks euroametnike meelest ülioluline anda lihtinimestele teada, mitu sibulat võib olla kimbus, kui suur peab olema kiivi ümbermõõt, kas suitsupekki tohib süüa või kuidas ronida redelil. Aegade vältel on osa tobedaid ja kasutuid seadusi küll tühistatud, kuid nende asemele on kohe tulnud uued. Seega, iga maharaiutud pea asemele kasvab kohe mitu uut.
Sageli kirjutab ajakirjandus Ameerika Ühendriikides ning sealsetes osariikides kehtivatest absurdsetest keeldudest ja reeglitest, kuid Euroopa Liit pole kehvem. Isegi paljud euroametnikudki pole rahul sellega, mida EL teeb ja mida otsustab, kuid vähesed julgevad seda avalikult välja öelda.
Selles osas kuulub eriline tunnustus Poola ajaloolasele ja Euroopa Parlamendi liikmele Mirosław Piotrowskile, kes on enam kui kümme aastat korraldanud konkurssi “Euroopa Liidu kõige suuremad absurdsused” (“Największy absurd w Unii Europejskiej“). Konkursi eesmärk on lasta poolakatel välja otsida ELi kõige tobedamad otsused või direktiivid, seejärel valib žürii nende hulgast kõige silmapaistvamad ja premeerib vastavate vihjete andjaid auhinnaga.
Näiteks 2008. aastal anti esikoht Ostrów Wielkopolski linna elanikule, kes saatis konkursile ELi instruktsiooni selle kohta, kuidas peavad Kõrg-Tatra mäestikus lambaid karjatavad karjused oma onne ehitama: iga selline ehitis peab olema seestpoolt kaetud kahhelkividega ning varustatud nii külma kui sooja veega. Auhinnaks sai Ostrów Wielkopolski elanik reisi Strasbourgi ja digifotoaparaadi.
Žürii esimees, professor Marek Żmigrodzki selgitas: “Alates sellest hetkest, kui Poolast sai Euroopa Liidu liige, peame oleme teadlikud mitte üksnes selle eelistest ja headest külgedest, vaid ka totrast bürokraatiast.”
Saksamaa poliitik Edmund Stoiber, kes töötas omal ajal nõunikuna Euroopa Komisjonis, võttis ette lausa ristikäigu euroidiootsuse vastu, kusjuures saavutaski mõningast edu. Tema ettepanekul tühistati 26 reeglit 36st, mis puudutasid kurke, meloneid, lillkapsast ja kaunvilju. Seejuures pidasid mõlemad pooled tuliseid lahinguid: ühtede meelest ei saa ega tohi eurooplased süüa kõveraid kurke, teiste arvates ei mõjuta nende kuju maitset.
BANAANIDE SUURUS ON KINDLAKS MÄÄRATUD
ELi jaburatest seadustest on kõige tuntum ja klassikalisem nn banaanidirektiiv, mis reguleerib banaanide suurust, paksust ja muid omadusi.
Nimetatud määruse järgi peab esimese klassi banaan olema vähemalt 14 sentimeetrit pikk ja vähemalt 27 millimeetrit paks. Direktiivis õpetatakse, et banaani pikkust mõõdetakse mööda kumerat serva õiepoolsest otsast õierao alumise otsani, paksus aga määratakse külgäärte (kumera ja nõgusa külje) ja keskkoha vahel pikiteljega risti.
Turustamisegi kohta on reegel: “Banaane tuleb müüa kämmalde või kämbla osadena, kus on vähemalt neli banaani.” Samuti peavad kõigi klasside banaanid olema müügiks ettevalmistamisel ja pakendamisel rohelised ja valmimata, terved, kõvad, kõverdumata, väärmoodustiste või ebatavaliste kõverusteta jne.
Omal ajal töötas isegi banaanide kõveruse erikomitee, mis selgitas näiteks välja, et Costa Rica banaanid ei vasta euronormidele, Prantsusmaa omad aga küll. Mõned banaaninormid tühistati 2009. aastal.
ÕNNETINA KAOB AJALUKKU
Alates tänavu märtsist on ELis keelatud aastavahetuse õnnevalamiseks mõeldud tina müük. Õnnerauad sisaldavad 95-96% inimeste tervisele ja keskkonnale ohtlikku pliid, mis põhjustab viljatust ja kahjustab loodet.
Samas valatakse tina väga harva, enamasti vaid kord aastas, mistõttu ei saa see tekitada mingeid erilisi ega püsivaid haigusi. Kuna õnnevalamiseks kasutatatakse õnnetina üsna väikses koguses, siis pole ka kuigi palju mürgiseid pliiaurusid, mida sisse hingata.
Riikides, kus on elujõuline tinavalamise traditsioon, soovitatakse asendada seatina suhkru või mesilasvahaga, aga samuti võib kasutada puhast tina, mida on võimalik saada näiteks vanadest tinanõudest.
PORGANDIST SAI PUUVILI
Kõigile on teada, et porgand on juurvili, kuid ELi ametnikud on veendunud, et see on hoopis puuvili. Kuidas jõuti nii kaugele, et viljast, mis ei kasva puu ega isegi põõsa küljes, sai äkitselt õunaga sarnane puuvili?
Põhjus on lihtne. Portugali üks rahvusroogasid on porgandimoos, kuid ELis subsideeritakse mooside tegemist üksnes puuviljadest. Seepärast esitasid Portugali esindajad palve nimetada porgand juurviljast ümber puuviljaks. Euroametnikud olid sellega nõus.
TEOD KUULUTATI KALADEKS
Teod kuuluvad teatavasti molluskite ehk limuste hulka, kuid prantslaste sekkumisel said neist hoopis kalad. Nimelt on Prantsusmaal peen roog escargot, mis on tehtud viinamäetigudest.
Nagu porgandi puhul, sai siingi oluliseks raha. EL toetab kalakasvatust rahaliselt, kuid tigude kasvatamist mitte. Nii tegid prantslased ELi koridorides senikaua mõjutustööd, kui saavutasid oma tahtmise ja tigudest said kalad.
PUUDEL TURNIMISEKS ON VAJA AMETITÕENDIT
Kui keegi soovib ronida puu otsa, siis peab tal olema ette näidata tõend, et tal on selline oskus olemas ja vastava kursusegi läbi teinud. Selle olukorraga puutus kokku Inglise ornitoloog, kes sättis puude otsa linnuvaatluskaameraid.
Politseinikud kutsusid ta puu otsast alla ja temalt küsiti, kas ta oskab üldse puudel turnida ja paluti esitada ametlik sertifikaat, mis kinnitaks tema ronimisoskusi.
ÕHUPALLID ON LASTELE KEELATUD
Euroopa Liidu ohutusreeglite järgi ei tohi lapsed puhuda täis õhupalle ega lahti rulluvaid peovilesid.
Õhupallid on keelatud alla kaheksa-aastastele ja viled alla 14aastastele lastele. Need mänguasjad sisaldavad väikseid osi ja kemikaale ning on seeõttu ohtlikud. Äärmisel juhul võivad lapsed õhupalle täis puhuda täiskasvanute juuresolekul.
Eesti oludes tähendab reegel seda, et 14aastaseks saanud lapsed tohivad oma sünnipäeval nii seksida kui ka vilet puhuda.
KALOSSE EI TOHI MÜÜA ILMA JUHENDITA
Kõik ELi kalossitootjad said korralduse lisada jalatsite juurde mitmeleheküljelise kasutusjuhendi: kuidas neid puhastada ja hoida ning mida silmas pidada, et osta õige suurusega kalosse. Vastav tekst peab olema esitatud 12 keeles.
Miks kalossid on võrreldes teiste jalanõudega saanud sellise erilise tähelepanu osaliseks, ei osata selgitada.
RADIAATORI JA SEINA VAHEL PEAB OLEMA 6 CM
ELi ametnikud on välja arvestanud, et keskkütteradiaator peab olema seinast kuue sentimeetri kaugusel – ei lähemal ega kaugemal. Üks direktiividest käsibki radiaatorid tõsta nelja sentimeetri kauguselt kuue sentimeetri kaugusele. Sellise korralduse eesmärk on hoida hoonete seinu heas seisukorras. Need kaks sentimeetrit pidavat euroametnike arvates olema seinte jaoks määrava tähtsusega.
SIGARETID PEAVAD ISE KUSTUMA
Kõik ELi sigaretid peavad olema isekustuvad. Kui te mõne sekundi jooksul suitsu ei tõmba, siis peab see ise ära kustuma. Reegel kehtestati selleks, et vähendada inimohvrite arvu võimalike tulekahjude puhul, mis saavad alguse kustutamata konidest.
Tundub, et see on hea seadus, kuid arstide hinnangul kahjustab see direktiiv suitsetajaid, kes peavad suitsu tõmbama senisest sagedamini ja kaks korda tugevamalt.
MARMELAADI EI TOHI NIMETADA MARMELAADIKS
ELis tehakse marmelaadi veest, suhkrust ja tsitruselistest. Muud varianti ei ole. Poolas ja veel mõnes riigis tehakse seda ka ploomidest, kuid need pole teadupärast tsitruselised.
Et ploomimarmelaadi ei keelataks ära, otsustati see nimetada konfitüüriks. Aga see, mida siiamaani teati konfitüürina, nimetati ümber ekstrakonfitüüriks.
REDELI KASUTAMINE POLE NALJAASI
Mis on redel? Kui keegi veel ei tea, siis Euroopa eksperdid on üksikasjalikult kirjeldanud, milline näeb välja redel, kuhu seda saab panna ja kuidas õigesti kasutada.
Nii on vastavas dokumendis kirjas, et redelist üles minnes või alla tulles peab olema näoga selle poole, kusjuures liikumisel tuleb kasutada mõlemat kätt. Redeliga peab olema püsivas kontaktis vähemalt kolm kohta: üks peopesa ja kaks talda või kaks peopesa ja üks tald. Samuti peaks redeli kalle olema 65 kuni 75 kraadi. Kõigele lisaks peab redelil olija korrapäraselt informeerima läheduses viibivaid, milline on tema enesetunne.
SUITSUSINK ON OHTLIK
ELi ametnikud on kindlaks teinud, et puusuitsuga liha suitsutamine on tervisele kahjulik ning seda ei aktsepteerita enam. Samuti on keelatud puusuitsuga töödelda pekki, vorsti, juustu ja kala.
Siiski on jäetud väike taganemistee: kui tootjad suudavad tõestada, et nende tooted ei sisalda tervisele ohtlikke kantserogeenseid aineid (polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke, mis tekivad orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel), siis on kõik korras.
Eesti tootjad on väitnud, et meie masstoodanguna tehtud sinkides on neid alla kehtestatud normi, kuid probleem on sprottidega.
OLULINE ON FRIIKARTULITE VÄRV
EL on võtnud pingsa tähelepanu alla restoranides ja muudes toidukohtades pakutavad friikartulid, mille värvi suhtes on välja töötatud üksikasjalikud juhised.
Nimelt tohivad friikartulid olla üksnes heledamapoolsed kuldkollased, kõik muud toonid on keelatud. Eriti vastu ollakse tumedamatele toonidele, sest see pidavat näitama, et kartulid on tervisele kahjulikud, sest neis on tekkinud liigse kuumuse tõttu vähki tekitav akrüülamiid.
Välja on töötatud ka fotokataloog friikartulite õigetest värvidest. Direktiiv puudutab ka kartulilaaste, hommikusöögihelbeid, küpsiseid, saiakesi, müslit, kooke, aga ka näiteks kohvi. Selle määruse mõju ei ulatu esialgu veel inimeste kodudesse. Seega võib igaüks praadida toitu nii pruuniks või tumedaks, kui soovib.
MADAME JA MADEMOISELLE ON SOLVANG
Euroametnike fantaasial pole piire. Kui munade, porgandite ja banaanide seadused said kirja pandud, koostati 2009. aastal ainulaadne brošüür “Sooneutraalne keel Euroopa Parlamendis” (“Gender-neutral language in the European Parliament“). Selles soovitatakse parlamendiruumides vältida väljendeid, mis vihjavad vestluskaaslase soole või tema perekonnaseisule.
Nii ei soovitata kasutada tervitusi “Bonjour, madame!” või “Bonjour, mademoiselle!”. Ka ingliskeelseid sõnu: fireman, air hostess, headmaster, chairman, manageress tuleks vältida, sest sõnalõpud –ess ja –man ei pruugi naistele meeldida ja on diskrimineerivad. Nii soovitati sõna fireman asemel kasutada näiteks sõna firefighter. Õnneks leidus ka kainelt mõtlevaid inimesi ja absurdne publikatsioon tühistati.
TIRTSUD EUROOPLASTE TALDRIKUTELE?
Paar aastat tagasi tehti ettepanek, et Euroopa inimesed võiksid sarnaselt Aasia ja Aafrikaga hakata toituma putukatest, mis võimaldaks võidelda näljaga kogu maailmas. Jutt oli peamiselt rohu- ja rändtirtsudest. Putukate eurooplaste laualetoomise võimaluse uurimiseks eraldati vähemalt kolm miljonit eurot.
Teadlased pidid kontrollima, kas putukad võivad kuuluda meie toidulauale ja kas nad on tervisele ohutud. Ühe variandina arvati, et putukaid võiks süüa pulbristatud kujul. Samas on üsna võimatu ette kujutada, et Euroopa riikides saaksid putukad igapäevaseks toiduks. Seda tõestas ka Euroopa Komisjoni tollane president José Manuel Dur?o Barroso, kes keeldus kategooriliselt putukate suhupanemisest.
EUROAMETNIKUD ON OTSUSTANUD VEEL, ET
• kondoomide pikkus peab olema mitte vähem kui 160 mm
• pilavälgumihklid on lastele ohtlikud ja neid ei tohi toota ega müüa
• prantslaste mängufilm “Roheline Ilus” (La Belle Verte) pole ELis sobilik
• kosmeetikatooteid ei tohi katsetada loomade peal
• piparmünti ei tohi müüa rahustava ravimina
• oliiviõli ei tohi hoida korduvkasutatavates nõudes
• joogiveepudelile ei tohi märkida, et vesi aitab vältida dehüdratsiooni
• imikute piimasegudel ei tohi olla beebipilte
• sibulakimbus peab olema vähemalt 16 mugulat
• kobar viinamarju ei tohi kaaluda üle kilo
• subsideeritud piima ei tohi keeta
• hobuseliha söömine on aktsepteeritav, kuid lihaks ei tohi teha hobustest lemmikloomi
• kaneelis leiduva kumariini tõttu tohib ühes kilos küpsetises kasutada vaid 15 milligrammi kaneeli
• kui lumekihi paksus on alla 20 cm, siis ei tohi suusatada (see ettepanek ei läinud läbi)
• mune peaks müüma pigem kaalu järgi, mitte tükikaupa
Allikas: Aadu Birnbaum, Facebook
__________
Euroopa Liidus on umbes 60 000 direktiivi, mis kõik on meile rangeks täitmiseks! Selline on siis meie "iseseisvus".
M.I.
0 kommentaari:
Postita kommentaar