Peteri printsiip
Kuna enamus inimesi, kellele ma olen Peteri raamatut soovitanud, pole seda nagunii lugenud, siis ok, ma annan andeks ja teen lühikokkuvõtte olulisematest paradoksidest, mis kehtivad igas hierarhilises süsteemis. Siiski soovitan ka raamatut lugeda, saad teada, miks rumalus ja bürokraatia domineerivad. PS! Lisaboonusena ei suuda sa oma juhte enam liiga tõsiselt võtta.
Perkussiivne sublimatsioon ehk „vallandamine edutamise kaudu“ või „trepist üles tõukamine“. Inimene tõstetakse ühelt kasutult positsioonilt teisele. Tema kompetentsus ei tõuse, vastutus ei ole suurem, uuel kohal ei tee ta ka rohkem tööd. Ümbertõstmist kasutatakse sellepärast, et inimene oli eelmises kohas jalus. Eesmärgiks on väljaspool hierarhiat seisjatele puru silma ajada. Õnnestunud perkussiivse sublimatsiooni puhul saavutatakse kolm eesmärki:
*) maskeerida edutamispoliitika viga. Kui möönda töötaja ebakompetentsust, siis mõtleksid teised, et seda oleks pidanud juba varem märkama. Selle meetodi kaudu aga õigustatakse eelmist edutamist.
*) tõsta personali moraali – teised töötajad võivad hakata mõtlema, et kui juba sellist edutati, siis on neil ka lootust.
*) kindlustada hierarhiat – isegi kui töötaja on ebakompetentne, ei tohi teda vallandada, kuna ta võib liiga palju teada ja muutuda hierarhiale ohtlikuks (nt võistlevas süsteemis).
Lateraanlne arabesk ehk ebakompetentsele töötajale antakse uus ja pikem tiitel, ilma et ta seejuures ametiastmelt tõuseks (vahel ka ilma palga tõstmiseta) ja viiakse üle kuskile mujale kabinetti (nt hoone kaugemasse otsa). Töötajale võidakse ka omistada mõttetuid tööülesandeid, et ta ei segaks teiste tööd või ei teeks otseselt tööd, milles ta on ebaprofessionaalne.
Peteri inversioon ehk maniakaalne täpsus ankeetide täitmisel, ükskõik kui kasulik või kasutu see on. Ei lubata mitte mingit väikseimatki kõrvalekaldumist sisseharjunud rutiinist. Nii võidakse inimest jooksutada erinevate asutuste vahet, ilma et keegi midagi ette võtakse; punktuaalne rea ajamine. Nähtus on iseloomulik just väiksemate ametnike juures, kellel puudub iseseisva otsustamise õigus. Töötaja sobivust asutuse enda jaoks hinnatakse kõrgemalt kui tõhusaid töösaavutusi. Peter nimetab sellist töötajat Peteri invert ehk elukutseline automaat. Edutamiskõlblik on see, kes kuulab alati sõna ja ise midagi ei otsusta. Hierarhia vaatevinklist ongi see kompetentsus - seega edutamiskõlblik. Selline automaat tõuseb seni, kuni tal tuleb hakata otsuseid tegema, seal osutub ta ebakompetentseks. Tavaliselt langetavad nad kahte tüüpi otsuseid (mõlemad on vähetähtsad):
*) otsused, mis muudavad olemasolevaid eeskirju veel rangemaks;
*) uued eeskirjad, mis katavad piiripealseid juhtumeid, millele senised eeskirjad pole täpselt kohaldatavad.
Hierarhiline piirkoordumine. Ülikompetentsus on enamikes hierarhiates taunitavam kui ebakompetentsus, mis ei anna põhjust vallandamiseks, vaid välistab lihtsalt edasise edutamise. Ülikompetentsus viib aga sageli vallandamiseni, sest see kõigutab hierarhiat ja rikub sellega hierarhia esimest käsku: hierarhia tuleb säilitada.
Töötajaid saab jagada viite kompetentsusklassi:
*) keskmised,
*) ebakompetentsed
*) kompetentsed
ning äärmuslikud ehk
*) üliebakompetentsed,
*) ülikompetentsed.
Mõlemad äärmuslikud kuuluvad vallandamisele, ühel ja samal põhjusel – nad tikuvad hierarhiat ohustama. Üks neist ei too mingit kasu ja teine toob liiga palju kasu, mistõttu hakkavad ülejäänud töötajad konkurentsihirmus muretsema oma koha pärast või on areng neile vastumeelne, kuna sunnib välja astuma oma mugavustsoonist.
Sugukondlik sisseaste – firma omaniku või direktori poeg ei alusta hierarhia madalaimast osast, vaid paigutatakse mõnele kõrgemale tasandile, lootuses, et ta võtab kõiki astmeid läbi käimatagi ühel päeval juhtimise üle. Sugukondlikku sisseastet rakendatakse kahel põhilisel viisil:
1. meetod – mõni olemasolev töötaja vallandatakse või viiakse lateraalse arabeski või perkussiivse sublimatsiooni teel üle mujale, et sisseaste sooritajale kohta teha.Seda kasutatakse harvemini kui meetodit nr 2, kuna tekitab uustulnuka vastu paksu verd.
2. meetod – sisseaste sooritajale luuakse uus, kõlava nimega ametikoht.
JUHITAVAD JA JUHID
Omal jõul läbilööjad
Enamikus hierarhiates ei tõuse suurimate juhivõimetega töötajad kunagi juhtideks.
Ebatavaline juhitalent ei suuda väljakujunenud hierarhias läbi lüüa. Tavaliselt rebib ta end lahti ja alustab kuskil mujal otsast peale (nt oma ettevõttega).
Haruldane erand
Vahel harva erandlike asjaolude puhul võidakse potentsiaalseid juhivõimeid ka tunnustada. Nt sõjaajal saavad juhid surma ja pääseb juhtima võimekas sõdur. Rahu ajal ei oleks teda ülendatud, kuna ta ilmutas liiga palju omaalgatust. Ülendus sai toimuda ainult sellepärast, et tavaline auastme või vanemluse süsteem oli segi paisatud ja hierarhia hävitatud või lakkas ajutiselt olemast.
Töötaja kompetentsust ei tuvastata mitte erapooletute kõrvalseisjate, vaid tööandja poolt või teiste kõrgemate ametnike poolt samas hierarhias. Nende silmis võrduvad potentsiaalsed juhivõimed tõrksusega, ja tõrksus pannakse ühte patta ebakompetentsusega.
Headest alluvatest ei saa häid juhte.
... kuigi head alluvat võidakse korduvalt edutada. Enamk hierarhiaid on reeglite ja traditsioonidega läbi põimitud ja riiklike seadustega aheldatud, mistõttu pole ka kõrgetel ametnikel sisuliselt kedagi kuhugi juhtida. Nad lihtsalt toimivad pretsedentide järgi, täidavad olemasolevaid määruseid ja liiguvad jõugu edasi. Niisugused ametnikud juhivad tegelikkuses sama palju, nagu mersu märk kapoti peal juhib autot.
Ehtsa juhi ilmumine niisugusesse keskkonda on hirmutav ja pahameelt tekitav. Seda nimetatakse hüperkaninofoobiaks (juhtkoera- hirmuks) või hüperkaninofoobia kompleksiks (hirm, et lihtkoerast saab juhtkoer).
Minu kõige olulisem järeldus sellest raamatust: kui sa ei suuda hierarhilises süsteemis tõusta, vaatamata sellele, et sa teed rohkem ja oled kompetentsem, siis ära muretse - Peter ütleb selle peale, et SA OLED NORMAALNE. Täna pidin ma seda endale järjekordselt meelde tuletama... Tänks, Peter!
Allikas: http://kassipipi.blogspot.com.ee/2012/02/peteri-printsiip.html
0 kommentaari:
Postita kommentaar