Peaministri rikkis plaat leierdas pagulasteemalisel arupärimisel ühte sõna: solidaarsus

Riigikogus EKRE saadikute arupärimisele vastates näitas peaminister Jüri Ratas taas hiilgavat taset demagoogias, ammendavatest vastustest möödahiilimises ja hämamises, tõestades ühtlasi ka oma valitsuse piiritut ustavust Euroopa Komisjonile.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) soovis vastust, miks on valitsus andnud Euroopa Komisjonile nõusoleku võtta 2018. ja 2019. aastal vabatahtlikult vastu 80 immigranti ja miks ta tahab need varjupaigataotlejad arvata nende 550 pagulase sekka, keda lubati vastu võtta kahe aasta jooksul alates 2015. aasta septembrist.

„See leping kehtis kaks aastat ning on praeguseks kehtetu. Eesti riigil pole mingit vajadust ega põhjust võtta vastu uusi moslemi-immigrante. Valitsus võlgneb oma rahvale selgituse, miks allutakse Euroopa Komisjoni survele,“ ütles Madison. Tema sõnul on EKRE fraktsioon seisukohal, et mõistlikum on abistada sõjapõgenikke kriisikolletes ja põgenikelaagrites ning mitte tuua neid võõrasse riiki ja kultuuri, kus kohaneda suudavad vähesed.

„Samuti leiab meie fraktsioon, et Eesti peaks olema solidaarne Ungari, Tšehhi ja Poolaga, kes ei ole Euroopa Komisjoni kohustusliku kvoodisüsteemiga nõus. Ka naaberriik Läti ei kavatse täiendavalt pagulasi vastu võtta,“ ütles Madison.

Peaminister Ratase selgituste sisu piirdus üldjuhul vaid ühe märksõnaga, milleks oli “solidaarsus” ja seegi mõiste tähendas vaid toetust Euroopa Komisjoni seisukohtadele, samuti viidetega Eesti poolt väidetavalt vabatahtlikult võetud kohustustele. Jaak Madison päris seepeale aru, et miks räägib peaminister oma vastustes vabatahtlikkusest, kui jutt käib sanktsiooniähvardustest Poola vastu, ja miks ollakse solidaarsed just Euroopa Komisjoni ja mitte oma piire kaitsva Ungariga.
Ka Martin Helme arvas, et ametliku Eesti näitab solidaarsust vaid oma õiguste eest seisvatest liikmesriikidest ülerullimises ning valib Euroopa Liidu sisevastuolude korral alati vale poole, olles solidaarne mitte Visegradi riikide, Austria ja Lätiga, vaid hoopiski Euroopa Komisjoniga võimukaaperdamise protsessis. Tema sõnul on piinlik ka see, et Ratase valitsus täidab eelmise valitsuse lubatud kvoodiosa täitmist, üritades jätta muljet, nagu oleks see varasema kokkuleppe osa, kuigi tegu on uue pealesurutud kvoodiga.

Helme ütles samuti, et Vahemerel ulpivate paadipõgenike päästmisega ei leevendata mitte pagulaskriisi, vaid pannakse hoopis suured inimmassid liikuma, õhutades sellega ka inimkaubandust. “Ungari on kulutanud Euroopa Liidu välispiiri kindlustamiseks sadu tuhandeid eurosid, Itaalia aga laseb aastas üle 100 000 immigrandi sisse — miks ei ütle Eesti Ungarile, et olete tubli, kui kaitsete oma piiri, vaid toetab pagulasi importivat Itaaliat?” küsis ta.
Mart Helme juhtis tähelepanu igasuguse immigratsiooni ohtlikkusele, ka siis, kui see lähtub endise Nõukogude Liidu aladelt või võõrtööjõu sisseveost, osutades Tallinna juba vägagi kirjule tänavapildile.
“Kui me aktsepteerime praegust “vabatahtlikult sunniviisiliselt” praktikat, siis nii hakkabki olema, et varsti meilt enam ei küsitagi, antakse vaid korraldusi,” arvas Mart Helme täiendavate pagulaste sisseveoga nõustumisest.

EKRE saadikutele sekundeeris ka reformierakondlane Igor Gräzin, kes tõi lisaks teemasse ka Eesti hääletamise Jeruusalemma küsimuses, nentides, et Eesti teeb rahvusvahelistes suhetes liiga kõikidele oma tõelistele sõpradele, nagu seda on ka Euroopa Komisjoni ähvarduste ohvriks langenud Poola toetamisest hoidumine. Gräzini arvates on islamistid suutnud saavutada võidu sellega, et pagulasküsimuses ollakse tülis nii Eesti-siseselt kui ka Euroopa Liidus, ning sellega, et Eesti valitsus on üldse soostunud võõraid vastu võtma. Tema sõnul pole piir ainult tara ja kraavid, vaid see on ka riigi suveräänsuse tunnus ning avatud piiri ei saa pidada oma territooriumi kontrolliva iseseisva riigi tunnuseks.

Peaminister Ratas ei osanud vastata EKRE saadiku Henn Põlluaasa küsimusele, kui palju kulutab Eesti riik ühe pagulase peale ja kui palju kuludest on peitud kuhugi riigieelarve teistele ridadele. Laias laastus jäi valitsusjuhi vastustest arusaam, et selga sirgu ajada vasakpoolne koalitsioon ei kavatse, vaid jätkatakse endist liberaalset ja vastutustundetut immigratsioonipoliitikat.

UU
FOTOL JÜRI RATAS.
(Lutter/POSTIMEES)

Allikas: http://uueduudised.ee/uudis/eesti/peaministri-rikkis-plaat-leierdas-pagulasteemalisel-aruparimisel-uhte-sona-solidaarsus/