Alar Tamming: praegune majanduskasv hävitab inimeste säästud
FOTO: Liis Treimann
Eduka kullaärimehe Alar Tammingu sõnul ei peegelda Eesti praegune kiire majanduskasv inimeste heaolu paranemist, vaid viib pigem hüperinflatsioonini ja inimeste säästude hävimiseni.
Tema sõnul ei saa aga majanduskasvu eesmärk olla abstraktne number, vaid inimeste heaolu ja õnnetunde suurenemine ning elatustaseme tõusmine. «See et praeguses süsteemis on midagi väga valesti peaks olema selge kõigile kes jälgivad maailma keskpankurite tegevust ja nende katseid kreenis rahasüsteemi veel kuidagi püsti hoida,» sõnas ettevõtja.
Rootsi teise kvartali 4 protsendilist majanduskasvu kommenteerides ütles Tamming, et see on tulnud eelkõige sellest, et Euroopas on käimas rahatrükk ehk peenema nimega võlaostuprogramm, mille kaudu süsteemi pumbatakse raha, mis siis ringleb ja kajastub majanduskasvu numbrina.
Eduka kullaärimehe Alar Tammingu sõnul ei peegelda Eesti praegune kiire majanduskasv inimeste heaolu paranemist, vaid viib pigem hüperinflatsioonini ja inimeste säästude hävimiseni.
Tamming
selgitas, et praeguses majandussüsteemis on olulisim näitaja pidev
protsentuaalne kasv, mis iseenesest on juba põhimõtteline viga
süsteemis, kuna on matemaatiliselt jätkusuutmatu.
«Iga
pidev protsentuaalne kasv viib eksponentsiaalsele kasvule, mis maakera
piiratud ressursside juures on võimatu. Lisaks eeldab see ka rahahulga
pidevat suurenemist, mis viib aga hüperinflatsioonini ning inimeste
säästude hävimiseni,» rääkis Tamming. «Inimeste säästude hävimine ei
tohiks aga kindlasti olla majanduskasvu eesmärk.»
Tema sõnul ei saa aga majanduskasvu eesmärk olla abstraktne number, vaid inimeste heaolu ja õnnetunde suurenemine ning elatustaseme tõusmine. «See et praeguses süsteemis on midagi väga valesti peaks olema selge kõigile kes jälgivad maailma keskpankurite tegevust ja nende katseid kreenis rahasüsteemi veel kuidagi püsti hoida,» sõnas ettevõtja.
«Leian
et pole vaja ennustada kas kasv on 4,3 või 1,7 protsenti. Pigem peaks
majandust analüüsides arutama, mis saab edasi, millal ja kuidas tuleb
võlal põhineva rahasüsteemi krahh ja milline peaks olema krahhijärgne
rahasüsteem ja majanduskorraldus,» ütles Tamming.
Rootsi teise kvartali 4 protsendilist majanduskasvu kommenteerides ütles Tamming, et see on tulnud eelkõige sellest, et Euroopas on käimas rahatrükk ehk peenema nimega võlaostuprogramm, mille kaudu süsteemi pumbatakse raha, mis siis ringleb ja kajastub majanduskasvu numbrina.
«Inimeste
heaolu see paremaks ei muuda, sest eelkõige ei lähe see süsteemi
lisanduv raha mitte inimestele vaid pankade hapuks läinud võlgade
katteks,» leidis ettevõtja.
Peagi
avaldab statistikaamet Eesti teise kvartali majanduskasvu näitaja. Kui
mingeid üllatusi ei tule, peaks see majandusanalüütikute ja ettevõtjate
hinnangul igati väärikas olema. Esimeses kvartalis kasvas Eesti majandus
4,4 protsenti.
0 kommentaari:
Postita kommentaar