Ilmunud on maikuu "Rahvuslik Teataja"

„Rahvuslik Teataja” on paberkandjal igakuiselt ilmuv parteipoliitiliselt sõltumatu ühiskondlik-poliitiline alternatiivmeedia väljaanne. Alates 2015.a algusest ilmub kaheteistkümnel  A3 leheküljel. Ühes lehenumbris on keskmiselt 25–30 erinevat artiklit nii päevakajalistel kui ka majanduslikel teemadel. Kodulehel: rahvuslikteataja.ee on esitatud viimaste lehenumbrite esimesed leheküljed, kust võib leida iga numbri lühikese sisukokkuvõtte. Enama huvi korral saab „Rahvuslikku Teatajat” tellida toimetuselt: stuvsta@hot.ee, kui see ei õnnestu siis helistada:  51 903 374 või kirjutada HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust võtta meie levijuhtidega:

Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;                                       

Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.ee

TELLIJATE NIMEKIRJA EI OLE ARVUTIS. SEE ON TEADA VAID TOIMETUSELE. LEHT SAADETAKSE TELLIJATELE ÜMBRIKUS.

 Juhtkiri

 Rõõmustame koos lugejaga lehekuu saabumise üle. Hetkel on väljas täissuvi ja see on vaid hiigla vahva, sest päikeselist suveaega on meie ilmastikus tõesti vähe ja tuleb rõõmustada selle vähesegi üle.

Toimetus on varemgi väitnud, et meil on kõrgetes riigiametites tegelased, kes ei saagi aru, mis see riik ja riiklus õieti tähendavad. Väitele tuli vahepeal kuhjaga kinnitust, kui Riigikohus kehtestas nn Kooseluseaduse, millega Riigikogu hakkama ei saanud. Mis siis sellest? Keegi võib ju arvata, et nüüd on vähemalt kehtestatud, koos rakendusaktiga (loe lk 12). Riigikohus võtab vastu vastavad vajalikud seadused, jälgib nende täitmist ja võtab vastutusele seaduserikkujad. Politsei teeb seda sama, kuidas siis nemad saavad kehvemad olla (loe lk 6)!? Rääkimata maksuametist, kes saadab välja vastavad „määrused“, jälgib nende täitmist ja võtab maksupahalased vastutusele. Jne. Riiki rohkem kui rubla eest! Kellegi arvates nii see peabki ehk olema. Tahes-tahtmata tekib küsimus, milleks siis on olemas üldse veel Riigikogu, valimised ja rahvas? Väike inimene, keda ikka pilkavalt veel kodanikuks kutsutakse, on kui deemonite meelevallas, kes iga hetk võivad ta maailma tükkideks rebida kui paberilipaka, võtta talt kõik, mis ta on loonud: ettevõtte, vara ja vabaduse. Selline riik on olemas küll, „Tuhat ja üks ööd“-lugudes või Mustal Mandril kuid mitte tsiviliseeritud maailmas. Sellisest riigist vähegi ettevõtlikumad hingekesed põgenevad, jäävad järele need, kes ei tee midagi, ei loo midagi, vaid loodavad saada, kas siis selle sama riigi käest või muul viisil – teevad ainult seda, mida kästakse teha. Kas lugejale hakkab midagi tuttavat ette tulema?

Tage Erlander (Rootsi riigiminister 1946–1969) olevat öelnud, et riik tuleb rajada vaid seadustele, vaid seadustele. Rootsis oli veel 90ndatel väga täpselt määritletud ametnike pädevused, mida nad võisid teha pädevusepiire ületamata, vastasel juhul oli see ametiseisundi kuritarvitamine. Euroopa Liiduga liitmisel need seadusepügalad kadusid. See räägib iseenesest selget keelt, kes tegeleb sõltumatute rahvuste riikluse lammutamisega. Ilmselt juhtkiri ei ole see koht, kus rääkida võimude lahususest: seadusandlikust, täidesaatvast ja kohtuvõimust.

Jean-Jacques Rousseau kirjutab raamatus „Ühiskondlikust kokkuleppest“ (prantsuse k „Du contrat social“): „Kui ametnik tahab teha seadusi siis /-/  lagunenud riik langeb kas despotismi või anarhiasse (prantsuse k si le magistrat veut donner les lois /-/ l`Etat dissous tombe ainsi dans le despotisme ou dans anarchie (liv. III, chap. 1).)“

Inimeste hulgad tarduvad ekraanide ees – käib eurolaul, tegelikult tarduvad küll rohkem vaatama kui kuulama. Tegu on osava propagandaetendusega nende suunamiseks ja mõjutamiseks, mille tulemused võltsitakse vastavalt vajadusele. Iirimaa oli kord EL-vastasemaid rahvusi, võitis Eurovisiooni seitse korda, kusjuures kolm korda järjest (1970,-80,-87,-92,-93,-94,-96) ja muutus märksa eurosõbralikumaks. Mitu korda on Iisrael võitnud?  Kas Iisrael on üldse Euroopa riik? Väike Eesti!? Väike  Eesti sai endale neegrist rahvuskangelase. Kas ikka on veel keegi, kes ei saa aru, mis toimub? Nii Iiri, Eesti ja Soome võidutulemused olid võltsingud, teatud avalikku arvamust suunavate tulemuste saavutamiseks. Ega me siis muidu ei levita  lehes üleskutset: ärge vaadake TV-d!

5. mail möödus 200 aastat Karl Marxi sünnist. Avati tema Hiinast toodud hiigelkuju, millele käis sõnu peale lugemas ei keegi muu kui Jean-Claude Juncker. Marx oli juut – juudirabi poeg, vandenõulane, inimeste vihkaja, ebajärjekindel, korratu ja alkoholilembeline. Oleme temast meie lehes korduvalt kirjutanud. (Näiteks „Rahvuslik Teataja“ nr-d 62  lk-d 10, 12 ja  66  lk 5). Ta ei saanud isegi oma tähtteost „Kommunistliku partei manifesti“ ise valmis. Aitama pidi tema sõber – teine juut Friedrich Engels. Tolleagsed rahajuudid (teadaolevalt Rothschildid) ostsid tema käest teooria, millega parimal viisil inimesi lollitada. Marx „rajas“ väärõpetuse inimesest, väär-õpetuse inimühiskonnast ja väär-õpetuse inimühiskonnast ajas – aja kulgemises ehk siis ajaloost.

Väärõpetus ei jäänud XIX sajandisse vaid elab jõudsalt edasi. Eestimaa pojad ja tütred käivad ringi pead juudirabi poja väärõpetust täis – ise seda taipamata, ega siis muidu ei juhtu selliseid asju, millega alustasime juhtkirja.  Kus on näited? Aga palun! Professor Mart Raukas selgitas Vana-Kreeka demokraatiat. Kuulajate seast venis püsti tuntud avaliku elu tegelane, kirjanik ja imestas: „Kuidas siis niimoodi, siis oli igal pool ju alles orjus?“ Siinkirjutaja seletas Veneetsia Vabariiki, et seal polnud parteisid, kuulajate seast venis püsti tuntud avaliku elu tegelane – poliitik ja imestas: „Kuidas niimoodi, siis ei saanud ka demokraatiat olla?“

Üks veidi helgem tähtpäev möödus vahepeal täielikus vaikuses: 27. aprill – möödus 57 aastat John F. Kennedy kuulsast kõnest, kus ta ütles, et tervet meie praegust maailma täidab koletu vandenõu. Võiks ehk John F. Kennedyt uskuda. Tema pidi olema USA presidendina „asjadega kursis“, kui teised on vaid „vandenõuteoreetikud“. Kõne on ilmavõrgust kergesti leitav, nii inglisekeelse alltekstiga kui ilma. Muideks ka samas kõnes mainib John F. Kennedy, et Marx osteti oma pahatahtlikku teooriat välja mõtlema.

Neljandalt leheküljelt leiab lugeja ühiskonna küsimustes asjatundliku teravmeelse Tiit Madissoni kirjutise. Eha Metsallik kirjutab oma kohtumisest maaeluministriga lk 7. Meie tubli kirjamehe Heiki Kortspärna kirjutist sündimusest saab lugeda 8ndal leheküljel ja juba kaua avaldamise järge oodanud Feliks Saareveti kirjutis lk 12.  Lisaks leiab lugeja veel palju muud huvitavat!

Head lugemist!

Soovib „Rahvusliku Teataja“ toimetaja JAAN HATTO

                            12. mail  2018 Velisel