Raukas: Eesti ei saa ilma tuumajaamata, kui elektrikatkestusi ei soovi
Akadeemik Anto Raukas. Autor/allikas: ERR
Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Anto Raukas kirjutas, et kui olukorras, kus Euroopa energiatarbimise nõudlus ületab tootmise, on häired elektrivõrkudes paratamatud ning juba lähitulevikus on ka Eesti võimalike ulatuslike elektrikatkestuste mõjupiirkonnas.
Raukas märkis Eesti Päevalehe arvamusloos, et Eestis on energiajulgeolek tänu põlevkivile tagatud, kuid lähitulevikus olukord muutub. Ta rääkis, et kui taasiseseisvumise ajal oli oli Eestis töös võimsusi 2700 MW, siis näiteks aastal 2023 on neid 1331 MW ja aastal 2030 ainult 661 MW.
"Elektri ost poleks ju kõige halvem, kuid kahjuks pole seda osta kuskilt peale Venemaa, sest kõik meie naaberriigid peale Rootsi on energianäljas ja tarbivad elektrit rohkem, kui toodavad," selgitas Raukas.
"Juba lähitulevikus suurendab ainuüksi Hiina ja India rahvastiku ning majanduse kasv ülemaailmset energianõudlust ja hinda väga oluliselt. Sellele lisandub elanikkonna suur sündimus ja elektrinõudluse kasv Saharast lõuna poole jäävates Aafrika riikides. Asja muudab keerukamaks Euroopa Liidu ebamõistlik energiapoliitika, mille üheks näiteks on arutu võitlus tuumaenergia vastu ning taastuvenergia ülemäärane arendamine, mis halvendab elektrisüsteemide kvaliteeti," kirjutas Raukas.
"On ilmselge, et ilma tuumajaamata muutub Eesti juba lähitulevikus elektrit importivaks ja energeetiliselt väga haavatavaks maaks," lisas Raukas.
Raukase sõnul on imekspandav, kuidas Eesti tipp-poliitikud ja energeetikajuhid propageerivad Baltimaade elektrivõrgu desünkroniseerimist Venemaa süsteemist ja ühendamist energeetiliselt jõuetu Poola kaudu veel jõuetuma Lõuna-Euroopaga.
Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Anto Raukas kirjutas, et kui olukorras, kus Euroopa energiatarbimise nõudlus ületab tootmise, on häired elektrivõrkudes paratamatud ning juba lähitulevikus on ka Eesti võimalike ulatuslike elektrikatkestuste mõjupiirkonnas.
Raukas märkis Eesti Päevalehe arvamusloos, et Eestis on energiajulgeolek tänu põlevkivile tagatud, kuid lähitulevikus olukord muutub. Ta rääkis, et kui taasiseseisvumise ajal oli oli Eestis töös võimsusi 2700 MW, siis näiteks aastal 2023 on neid 1331 MW ja aastal 2030 ainult 661 MW.
"Elektri ost poleks ju kõige halvem, kuid kahjuks pole seda osta kuskilt peale Venemaa, sest kõik meie naaberriigid peale Rootsi on energianäljas ja tarbivad elektrit rohkem, kui toodavad," selgitas Raukas.
"Juba lähitulevikus suurendab ainuüksi Hiina ja India rahvastiku ning majanduse kasv ülemaailmset energianõudlust ja hinda väga oluliselt. Sellele lisandub elanikkonna suur sündimus ja elektrinõudluse kasv Saharast lõuna poole jäävates Aafrika riikides. Asja muudab keerukamaks Euroopa Liidu ebamõistlik energiapoliitika, mille üheks näiteks on arutu võitlus tuumaenergia vastu ning taastuvenergia ülemäärane arendamine, mis halvendab elektrisüsteemide kvaliteeti," kirjutas Raukas.
"On ilmselge, et ilma tuumajaamata muutub Eesti juba lähitulevikus elektrit importivaks ja energeetiliselt väga haavatavaks maaks," lisas Raukas.
Raukase sõnul on imekspandav, kuidas Eesti tipp-poliitikud ja energeetikajuhid propageerivad Baltimaade elektrivõrgu desünkroniseerimist Venemaa süsteemist ja ühendamist energeetiliselt jõuetu Poola kaudu veel jõuetuma Lõuna-Euroopaga.
Toimetaja:
Aleksander Krjukov
0 kommentaari:
Postita kommentaar