Maaomanikud: valitsus tahab sundvõõrandada meie maa, et see teisele firmale anda
Küsimus puudutab Ida-Virumaal Lüganuse vallas Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri mäeeraldise territooriumil paiknevate kinnisasjasid ja kasutusvaldust.
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ esitas taotluse kinnistutele seatud kasutusvalduste sundvõõrandamiseks 11. novembril 2009.
2017. aastal oli Põhja-Kiviõli II karjääris aktiivset tarbevaru 13,8 miljonit tonni, millest maakasutusõiguse alal 5,8 miljonit tonni. Ülejäänu asub vaidlusalustel kinnistutel, kus põlevkivi varu suurus on ligikaudu 8,5 miljonit tonni, millest kaheksa miljonit tonni on kaevandatav.
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ning vaidlusaluste maatükkide omanikud on nende maatükkide üle pikemat aega tülitsenud. EPL kirjutas eelmise aasta lõpus sellest ka loo.
Loe lähemalt: Maaomanik: Kiviõli maade sundvõõrandamise ümber käib kuritahtlik vassimine
Sundvõõrandamise vastu protesteerimiseks saatsid maaomanikud täna peaminister Jüri Ratasele alljärgneva avaliku kirja.
Kiviõli maaomanike avalik kiri peaminister Jüri Ratasele
Pöördume Teie poole kui maaomanikud, kelle omand jääb Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas piirkonda, kus riik on võtnud nõuks viia valimiste eelsel ajal kiirkorras läbi sundvõõrandamise (valitsuse 3.01.2019 istungi päevakorrapunkt nr. 7). Palume Teid peatada meie vara sundvõõrandamise protsess, millel on selgelt poliitilise korruptsiooni tunnused. Alexela Grupp ei vaja riigilt 150 miljoni eurost „kingitust“!
Valitsuse plaan eraldada reservist miljon eurot selle jaoks, et viia
läbi jõhkralt omanike õigusi riivav sundvõõrandamine Kiviõli
põlevkivikarjääriga seotud eraomanike vahelises vanas vaidluses, on
pretsedenditu ja šokeeriv. Tegemist on puhtalt eraomanike vahelise
vaidlusega ja ei ole ühtegi mõistlikku ja objektiivselt selgitatavat
argumenti, mispärast riik asub sellises situatsioonis ühte poolt
esindama.
Vaidlus Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääride omandiküsimuses on nö „jäätunud“ juba viimased 10 aastat, kuid pühade vahelisel ja valimiste eelsel ajal nüüd on üks pool leidnud võimaluse veenda Vabariigi Valitsust kasutamaks enda ärihuvide realiseerimiseks Rail Baltica tõttu liberaliseeritud sundvõõrandamise regulatsiooni.
Antud sundvõõrandamisel avalikule huvile viitamine on otsitud ja ei vasta tõele. Ka menetlust teostav Maa-amet on jätnud põhjendamata, milliste avalike huvide realiseerimiseks riik vajab just kirjeldatud omandis olevat põlevkivi ja miks just praegu. Arvestades, et riigil on tulevikus avalike ülesannete täitmiseks vajalik kaevandamismaht olemas ja ta saab sama eesmärki täita ka riigi äriühingute kaudu, siis ei ole avaliku huviga õigustatav kinnistute sundvõõrandamine, sest sellest saab märkimisväärset kasu eraomandis olev Alexela Gruppi kuuluv Kiviõli Keemiatööstuse OÜ.
Ilmselgelt on tagatud riigile tulude teenimine avalike ülesannete täitmiseks kaevandamisest laekuva maavaramaksu näol, ükskõik millise isiku poolt kinnisasjal maavara kaevandamisel, sh maksutulud laekuksid riigile ka olukorras kui maade seaduslikud omanikud saaksid ise enda kinnistutel põlevkivi kaevandada. Samuti ei pea regiooni töökohtade säilitamiseks kaevandamist teostama just kindlasti Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja regiooni tööhõive on tagatud kaevandamise protsessi kui sellisega, sest toormena on põlevkivi vajalik maa seest välja tuua igal juhul ja vastavate tehnoloogiliste protsesside jaoks on vaja tööjõudu. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ jaoks on temale mittekuuluvatelt maadelt põlevkivi kätte saamine lihtsalt ajakriitiline, sest kaevandamine on ajaliselt piiratud kaeveloa kehtivusega, mille tähtaja möödumisel tekib võimalus maavara kaevandamiseks kõigil huvitatud isikutel.
Riiklikult meedias avaldatud kokkuvõte, et loodusvarad ja loodusressursid on Eesti rahvuslik rikkus ei ole kordagi olnud osapoolte vaheliseks küsimuseks, vaid oluline on mõista, et sundvõõrandamise menetluse algatamise alus peab seadusest tulenevalt olema avalik huvi ning üksnes maavara olemasolu kui selline ei ole piisav alus kinnistu sundvõõrandamiseks, sest sellise käsitlusaga peaks sundvõõrandamine olema üks riigi põhitegevustest.
Kiviõli Keemiatööstus on juba pikalt soovinud seaduslike maaomanike kinnistuid enda
valdusse/omandisse nende soodsast ja mugavast asukohast tulenevalt, millele viitab Kiviõli Keemiatööstuse poolt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile esitanud taotlus sundvalduse seadmiseks ja kasutusvalduste sundvõõrandamiseks juba 11. novembril 2009. Õigusliku võimaluse puudumise tõttu või muul põhjusel on menetlus seni veninud. Sundvõõrandamise protsessi kauaaegselt varjusurmas olekust kiiresti riiklikult jõuliseks protsessiks kujunemine võimaldab järeldada, et Kiviõli Keemiatööstuse OÜ on rakendanud enda erahuvide realiseerimiseks poliitilise eliidi, nähes uut võimalust seoses Rail Baltica projektiga jõustunud Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusega (lühend - KAHOS).
Muuhulgas ei ole riik menetluse käivitamisel arvestanud olulist tähendust omava asjaoluga, et Kiviõli Keemiatööstus ei ole kogu selle aja jooksul teinud maaomanikele ühtegi ettepanekut läbirääkimisteks kinnistute võõrandamise või nende kasutamisega seoses. Seejuures vajab märkimist, et Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le maavara kaevandamise loa väljaandmisel võimaldas maapõueseadus anda välja maavara kaevandamise loa ka maale, mis loa taotlejale ei kuulu. See ilmestab selgelt, et Kinnistute avalikes huvides omandamise menetlus teenib Kiviõli Keemiatööstuse eraõiguslikke huve.
Peaminister Andrus Ansip rääkis Kiviõli Keemiatööstusest Vikerraadio Reporteritunni intervjuus 5. novembril 2010, leides et „kui ei ole võimalik kaevandusega laieneda, siis maavaidluste tõttu uutele territooriumitele, et küllap peaks siis olema võimalik soetada põlevkivi Eesti Põlevkivilt, et kindlasti mingisugused lahendused me usume, et leiame“.
Allikas: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/maaomanikud-valitsus-tahab-sundvoorandada-meie-maa-et-see-teisele-firmale-anda
Vaidlus Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääride omandiküsimuses on nö „jäätunud“ juba viimased 10 aastat, kuid pühade vahelisel ja valimiste eelsel ajal nüüd on üks pool leidnud võimaluse veenda Vabariigi Valitsust kasutamaks enda ärihuvide realiseerimiseks Rail Baltica tõttu liberaliseeritud sundvõõrandamise regulatsiooni.
Antud sundvõõrandamisel avalikule huvile viitamine on otsitud ja ei vasta tõele. Ka menetlust teostav Maa-amet on jätnud põhjendamata, milliste avalike huvide realiseerimiseks riik vajab just kirjeldatud omandis olevat põlevkivi ja miks just praegu. Arvestades, et riigil on tulevikus avalike ülesannete täitmiseks vajalik kaevandamismaht olemas ja ta saab sama eesmärki täita ka riigi äriühingute kaudu, siis ei ole avaliku huviga õigustatav kinnistute sundvõõrandamine, sest sellest saab märkimisväärset kasu eraomandis olev Alexela Gruppi kuuluv Kiviõli Keemiatööstuse OÜ.
Ilmselgelt on tagatud riigile tulude teenimine avalike ülesannete täitmiseks kaevandamisest laekuva maavaramaksu näol, ükskõik millise isiku poolt kinnisasjal maavara kaevandamisel, sh maksutulud laekuksid riigile ka olukorras kui maade seaduslikud omanikud saaksid ise enda kinnistutel põlevkivi kaevandada. Samuti ei pea regiooni töökohtade säilitamiseks kaevandamist teostama just kindlasti Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja regiooni tööhõive on tagatud kaevandamise protsessi kui sellisega, sest toormena on põlevkivi vajalik maa seest välja tuua igal juhul ja vastavate tehnoloogiliste protsesside jaoks on vaja tööjõudu. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ jaoks on temale mittekuuluvatelt maadelt põlevkivi kätte saamine lihtsalt ajakriitiline, sest kaevandamine on ajaliselt piiratud kaeveloa kehtivusega, mille tähtaja möödumisel tekib võimalus maavara kaevandamiseks kõigil huvitatud isikutel.
Riiklikult meedias avaldatud kokkuvõte, et loodusvarad ja loodusressursid on Eesti rahvuslik rikkus ei ole kordagi olnud osapoolte vaheliseks küsimuseks, vaid oluline on mõista, et sundvõõrandamise menetluse algatamise alus peab seadusest tulenevalt olema avalik huvi ning üksnes maavara olemasolu kui selline ei ole piisav alus kinnistu sundvõõrandamiseks, sest sellise käsitlusaga peaks sundvõõrandamine olema üks riigi põhitegevustest.
Kiviõli Keemiatööstus on juba pikalt soovinud seaduslike maaomanike kinnistuid enda
valdusse/omandisse nende soodsast ja mugavast asukohast tulenevalt, millele viitab Kiviõli Keemiatööstuse poolt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile esitanud taotlus sundvalduse seadmiseks ja kasutusvalduste sundvõõrandamiseks juba 11. novembril 2009. Õigusliku võimaluse puudumise tõttu või muul põhjusel on menetlus seni veninud. Sundvõõrandamise protsessi kauaaegselt varjusurmas olekust kiiresti riiklikult jõuliseks protsessiks kujunemine võimaldab järeldada, et Kiviõli Keemiatööstuse OÜ on rakendanud enda erahuvide realiseerimiseks poliitilise eliidi, nähes uut võimalust seoses Rail Baltica projektiga jõustunud Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusega (lühend - KAHOS).
Muuhulgas ei ole riik menetluse käivitamisel arvestanud olulist tähendust omava asjaoluga, et Kiviõli Keemiatööstus ei ole kogu selle aja jooksul teinud maaomanikele ühtegi ettepanekut läbirääkimisteks kinnistute võõrandamise või nende kasutamisega seoses. Seejuures vajab märkimist, et Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le maavara kaevandamise loa väljaandmisel võimaldas maapõueseadus anda välja maavara kaevandamise loa ka maale, mis loa taotlejale ei kuulu. See ilmestab selgelt, et Kinnistute avalikes huvides omandamise menetlus teenib Kiviõli Keemiatööstuse eraõiguslikke huve.
Peaminister Andrus Ansip rääkis Kiviõli Keemiatööstusest Vikerraadio Reporteritunni intervjuus 5. novembril 2010, leides et „kui ei ole võimalik kaevandusega laieneda, siis maavaidluste tõttu uutele territooriumitele, et küllap peaks siis olema võimalik soetada põlevkivi Eesti Põlevkivilt, et kindlasti mingisugused lahendused me usume, et leiame“.
Allikas: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/maaomanikud-valitsus-tahab-sundvoorandada-meie-maa-et-see-teisele-firmale-anda
0 kommentaari:
Postita kommentaar