Indrek Neivelt: me teenime siin rootslastele raha. Sulane ei saa olla peremehest rikkam
Neivelt möönis, et statistiliselt läheb Eestil hästi ning idabloki riikidest jääb meie keskmine palk alla vaid Sloveeniale. Itaalia ning Hispaania ei ole meist aga enam kaugel ning Neivelti hinnangul võime me 10 aasta jooksul Hispaaniale ning Itaaliale järele jõuda.
Selleks, et me aga jõukasime järele Rootsile ning Soomele, peab meie mõtlemises toimuma muutus. Nimelt oleme me tema sõnul veidi nagu koloniaalmaa.
„Oleme natuke koloniaalmaa. See kõlab jõhkralt. Teenime rootslastele siin raha. Sulane ei saa olla peremehest rikkam,“ lausus Indrek Neivelt. „Selleks, et saada rohkem raha tuleb ise peremeheks hakata“.
Ta tõi näiks panganduse. Kahe Eesti suurema panga, Rootsi kapitalile kuuluva Swedbanki ning SEB kasum on veidi üle 1 protsendi meie sisemajanduse kogutoodangust SKT, dividendid ka üle 1% SKTst. „See, mis me teenime, kantakse kahe tehinguga riigist välja,“ märkis Neivelt. Dividendid on ettevõtja jaoks normaalne asi, kuid pankade kasum on kaks korda liiga suur. „Oma kodus teenivad nad kaks korda vähem,“ lausus Neivelt.
Neivelt rääkis, et kohtus mõni aeg tagasi oma hea sõbra, Rootsi fondihalduriga, kes selle näite peale küsis: „Miks te oma panka ei tee?“ Nagu oli teinud Rootsi, loonud riigipanga selleks, et pangandusturul konkurentsi suurendada ning hinnad alla tuua. Neivelt tunnistas, et ei olnud enne vestlust sellest pangast midagi kuulnud.
Neivelt tunnistas, et ei osanud ette näha, et aastal 2019 teenivad Rootsi pangad siin sellist kasumit.
Noorel perel peaks sissetulek täiskavanu kohta olema 2000 eurot
Küsimusele, kui suur peaks olema sissetulek, et , et saaksime normaalselt ära elada, vastas Neivelt, et see sõltub paljudest teguritest, näiteks sellest kus sa elad ning mitu last sul on. Nimelt on ta ise tähele pannud, et väga palju raha läheb laste peale, nende riietele, koolidele ning erinevatele ringidele. Samuti sõltub rahavajadus elustiilist, sest kui sa väljas söömas ei käi, läheb ka vähem raha.
„Ma arvan, et kui oled noor pere, siis täiskasvanu peale 2000 eurot võiks ikka olla,“ lausus Neivelt.
Rootsis pensionikogujal tasud madalamad ja tootlus suurem
Viimastel aastatel on Neivelt tegelenud pensioniteemaga. Kas selles vallas on meie ja Rootsi pensionäride vahel suured käärid. „Kuigi me korjame raha ühte panka, siis Rootsi pensionikoguja tootus on olnud igal aastal 2-3% suurem. Sealsed tasud on madalamad ning tootlus parem,“ rääkis ta.
Kui peaks aga juhtuma nii, et meie inimene pingutab kõvasti püksirihma ning suudab panna kõrvale Rootsi kogujaga sama suure summa, siis kui teeme pensionile jäädes kindlustuslepingu, on meie pensionisumma 50% väiksem. Lisaks on rootslastel pension indekseeritud, meil aga mitte ehk siis väljamakse summa ei muutu.
Allikas: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/indrek-neivelt-me-teenime-siin-rootslastele-raha-sulane-ei-saa-olla-peremehest-rikkam
„Oleme natuke koloniaalmaa. See kõlab jõhkralt. Teenime rootslastele siin raha. Sulane ei saa olla peremehest rikkam,“ lausus Indrek Neivelt. „Selleks, et saada rohkem raha tuleb ise peremeheks hakata“.
Ta tõi näiks panganduse. Kahe Eesti suurema panga, Rootsi kapitalile kuuluva Swedbanki ning SEB kasum on veidi üle 1 protsendi meie sisemajanduse kogutoodangust SKT, dividendid ka üle 1% SKTst. „See, mis me teenime, kantakse kahe tehinguga riigist välja,“ märkis Neivelt. Dividendid on ettevõtja jaoks normaalne asi, kuid pankade kasum on kaks korda liiga suur. „Oma kodus teenivad nad kaks korda vähem,“ lausus Neivelt.
Neivelt rääkis, et kohtus mõni aeg tagasi oma hea sõbra, Rootsi fondihalduriga, kes selle näite peale küsis: „Miks te oma panka ei tee?“ Nagu oli teinud Rootsi, loonud riigipanga selleks, et pangandusturul konkurentsi suurendada ning hinnad alla tuua. Neivelt tunnistas, et ei olnud enne vestlust sellest pangast midagi kuulnud.
Neivelt tunnistas, et ei osanud ette näha, et aastal 2019 teenivad Rootsi pangad siin sellist kasumit.
Noorel perel peaks sissetulek täiskavanu kohta olema 2000 eurot
Küsimusele, kui suur peaks olema sissetulek, et , et saaksime normaalselt ära elada, vastas Neivelt, et see sõltub paljudest teguritest, näiteks sellest kus sa elad ning mitu last sul on. Nimelt on ta ise tähele pannud, et väga palju raha läheb laste peale, nende riietele, koolidele ning erinevatele ringidele. Samuti sõltub rahavajadus elustiilist, sest kui sa väljas söömas ei käi, läheb ka vähem raha.
„Ma arvan, et kui oled noor pere, siis täiskasvanu peale 2000 eurot võiks ikka olla,“ lausus Neivelt.
Rootsis pensionikogujal tasud madalamad ja tootlus suurem
Viimastel aastatel on Neivelt tegelenud pensioniteemaga. Kas selles vallas on meie ja Rootsi pensionäride vahel suured käärid. „Kuigi me korjame raha ühte panka, siis Rootsi pensionikoguja tootus on olnud igal aastal 2-3% suurem. Sealsed tasud on madalamad ning tootlus parem,“ rääkis ta.
Kui peaks aga juhtuma nii, et meie inimene pingutab kõvasti püksirihma ning suudab panna kõrvale Rootsi kogujaga sama suure summa, siis kui teeme pensionile jäädes kindlustuslepingu, on meie pensionisumma 50% väiksem. Lisaks on rootslastel pension indekseeritud, meil aga mitte ehk siis väljamakse summa ei muutu.
Allikas: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/indrek-neivelt-me-teenime-siin-rootslastele-raha-sulane-ei-saa-olla-peremehest-rikkam
0 kommentaari:
Postita kommentaar