Avalik kiri presidendile, kes ütles, et ta kaitseb sõnavabadust

Võtke endale targad neutraalsed nõuandjad, loobuge Brüsseli rahast, õppige esinema presidendina, kõnelema kultuurses ja sisukas eesti kirjakeeles, ja juhtima rahvast välja sellest väiklasest ja rumalast kodusõjast! Näidake ometi, et te ka tegelikult olete sõnavabaduse poolt, kirjutab Malle Pärn avalikus kirjas presidendile. 

Olete astunud meie avalikkuse ette soolomeeleavaldusega sõnavabaduse kaitseks. Mõte on tänuväärne ja vajalik, sest meie sõnavabadus on juba äärmiselt valikuline. 
Meeleavaldus on meeldetuletus, tähelepanu juhtimine mingile probleemile. 
Presidendina on teil aga ka mõjuvõim, te saate seda sõnavabadust ka tegudes kaitsta. Isegi rahvusvaheliselt. Palun, tehke seda!

Võtke näiteks ühendust Facebook’i sõnavabaduse piirajatega. Andke neile teada, et eestikeelne omavaheline suhtlemine ei mõjuta ega solva neid, kes seda keelt ei kasuta ega mõista. Eestikeelne kirjavahetus on Eesti siseasi. Ärgu ingliskeelsed tsensorid püüdku kärpida meie suhtluskeskkonda! Sest nad ei saa sellest keelest aru, ja nad teevad ennast eestlaste silmis lihtsalt narriks, keelates enda meelest “vihakõnet” ja “solvanguid” ning karistades kuni 30-päevase “arestiga” nende meelest “hea tava” vastu eksijaid. Öelge neile, et teie isiklikult kaitsete sõnavabadust Eestis. 

Ilmselt on Facebook värvanud siit kohalikke pealekaebajaid-küüditajaid, kes kuritarvitavad neile antud võimu sõnavabaduse piiramiseks oma maitset mööda. See on lubamatu ja ebaeetiline. See rikub ka nende pealekaebajate endi psüühikat ning risustab meie suhtluskeskkonda, õhutab lahkhelisid, üksteisele vastandumist ja vihkamist. Vihkamise õhutamine ei ole küll mingi hea tava! Facebook ise eksib seega oma hea tava vastu.

Eesti ei ole kuulutanud ennast totalitaarseks riigiks!
Teie andsite ju meile kõigile teada, et “Sõna on vaba”! Et Eestis ei piirata sõnavabadust!
Kui sõnade ja tegude vahel valitseb sisuline ebakõla, siis on tegemist silmakirjalikkusega. Kas Eesti president on silmakirjalik? Kas Eesti riik tahab olla silmakirjalik ja valelik, et sõnades kuulutab vabadust, aga tegudes keelab seda vabadust nendele, kes ei taha oma elu seada mingi ajutise valitseva ideoloogia põhimõtteid mööda? Nendele, kes hindavad sündmusi ja olukordi neile Jumalast antud vaba mõtlemisvõime ja elu jooksul omandatud tarkuse põhjal? 
Kas teie Eesti tahab olla silmakirjalik ja valelik riik? Kas teie Eesti tahab liikuda totalitarismi suunas? 

Kuidas on võimalik see, et ühes riigis üks kõrge poliitik avalikult ja kõva häälega kuulutab, et ta “teeb kõik, et praegune valitsus lahkuks”? See on otsene ähvardus ja nõuab politsei sekkumist. Meie saadame ta hoopis Euroopasse, kõrge palga peale. Kas see pole süüdimatu tegu? 
Kui “sõna on vaba”, nii vaba, et meil on lubatud uut valitsust lõpmatuseni laimata ja halvustada, et teie isegi üht üsna suurt riigikokku (demokraatlikult) valitud erakonda igal sammul halvustate ja laimate, – siis ei ole teil ka mingit õigust mitte ühelegi teisitimõtlejale mitte midagi ette heita, sest ka nende sõna on siis vaba!!

Loosung on kahjuks vaid loosung. Meie sõnavabadus on nagu ühesuunaline liiklus. Liberaal tohib meil konservatiivi nimetada natsiks ja fašistiks ja koguni saastaks ja saata ta karu tagumikku, ja meedia ei tee kuulmagi, aga kui konservatiiv ütleb, et president käitus nagu naine, siis tõuseb solvumiste ookean üle kallaste. 
Piiblis nimetatakse variserideks selliseid inimesi, kes peavad ennast õigeteks ja teisi valedeks. Kes sõnades kuulutavad tõde, aga ise elavad valedes. 
Jeesus ütleb variseridele: “Te kurnate sääski, aga neelate alla kaamelid.” 
Täpselt see toimub meil praegu. Terve kari poliitikuid, kes on omaenda ülbuse pärast võimult kõrvale tõrjutud, sõimab ja laimab uue valitsuse üht erakonda, haarates kinni üksikutest sõnadest, millest nad ei taha aru saada, ja puhudes need suurteks kuumaõhupallideks, mida meedia lennutab Euroopa südameni välja. Eesti on eelmiste valitsuste vigade tõttu kreenis ja kriisis, aga see neid ei huvita.
Rahva enamusel on seda piinlik pealt vaadata! Miks me peame oma valitud poliitikuid häbenema? 
Teie, presidendina, peaksite vahele astuma, ja korrale kutsuma need võimunäljast reaalsusetaju kaotanud karjääripoliitikud. Selle asemel te valate õli tulle, loobite ka ise uuele valitsusele kaikaid kodaraisse. 
See ei ole presidendile kohane! Kuulutage välja vaherahu, kutsuge koerad koju! Laske uuel valitsusel tööle hakata!

Mina ei nõua teie tagasiastumist, see protseduur on ilmselt liiga keeruline. Mina nõuan, et te hakkaksite tegema seda, mida meie riigi president peab praegu tegema. Võtke endale targad neutraalsed nõuandjad, loobuge Brüsseli rahast, õppige esinema presidendina, kõnelema kultuurses ja sisukas eesti kirjakeeles, ja juhtima rahvast välja sellest väiklasest ja rumalast kodusõjast! 
Taltsutage sündsustunde kaotanud võimunäljased karjäärijahtijad! Ja laske vastutusele võtta need, kes meie riiki laimavad välismaa ajakirjanduses, sest see võrdub riigireetmisega!
Jeesus ütleb: “Võta palk oma silmast välja, et sa näeksid välja võtta pindu teise silmast!”
Näidake ometi, et te ka tegelikult olete sõnavabaduse poolt!
Kui te tunnete, et te seda ei suuda, siis võtke palgata puhkust ja kutsuge ennast asendama mõni tark ja autoriteetne mees väljastpoolt poliitikat. Meil on neid üsna palju.

Allikas: https://objektiiv.ee/avalik-kiri-presidendile-kes-utles-et-ta-kaitseb-sonavabadust/